meelitamine

püünsi | 6,5/99 | 1h30min

prognoos oli varahommikuks ja nii oligi. sain 8:50 vette ja kuuepoolega kannatas kuidagimoodi sõita. suur puri tundus täna kuidagi eriti tohutult suur. tuuleaukudes purjekeerutamine oli vaevaline.

kui tuult natuke oli, harjutasin gybe'i korralikumalt sooritama, sest see on väga rooste läinud ja glissis manööver tundub praeguse vormiga peaaegu võimatu.

oleks pidanud veel tund aega varem tulema ja esimese valgusega vette astuma. siis puhus korralikult.

eile õhtul läks süda härdaks ja käisin kõik uimed liivapaberiga üle. korra mõtlesin, et äkki peaks pealetõmbamisotsad ka üle vaatama, sest pole ammu kontrollinud neid. "praegu ei viitsi..." ilmselgelt oli parem lahendus täna mere ääres värskelt plahvatanud alt pealetõmbamisotsa vahetada ja sellega veel tuulist aega raisata.

valus tüng

püünsi | 5,0/99 | 50min

põhimõtteliselt sain tünga. ja nüüd on küünarnukk valus.

tänase päeva õppetund: prognoosi jälgimist peab harjutama. reedel suutsin natuke pahandada, et ainult pimeda ajal puhub ja sellest tulenevalt kaotasin niivõrd valvsuse, et tänase prognoosi tekkimise magasin maha. millalgi keset päeva vaatasin järgmiseid päevi silmas pidades kaardid läbi ja imestus oli suur, sest tänaseks näitas ilusaid asju. rõõm. näitas, et umbes kahe ajal on maksimum ja hakkasin selle järgi plaane sättima. kulus julge minut enne kui taipasin ka kella vaadata. veerand kolm. ahahh.

välkkiirelt otsustasin, et siiski lähen. ühe käega sidusin asjad katusele, teise käega arvutasin, et ligi tunni saaks sõita.

pool neli astusin vette. tuul kukkus siis, kui autos kalipsosid külge panin. sain vist umbes 10 otsa glissi, millest ainult 2-3 sellised korralikud triibud. kui kiirust manöövriks jätkus, proovisin mõlemas otsas vulcanit. täiega katki kõik. paremaga suutsin nii toimetada, et laud veest välja ei tulnud, jalad lendasid aasadest minema ja maandusin ribide ja küünarnukiga laua ahtrisse. mingi hullem ragin saatis seda maandumist, aga kiire analüüs näitas, et ribid jäid terveks.

viimane pooltund enam praktiliselt glissi ei saanud. mõnus sügisene light wind freestyle, kandvates rollides heli-tack ja upwind360.

soe oli.. välja ronides hakkas puhuma.. /(%#&"!#/#&¤!!!

tavaline müramine

püünsi | 5,0/99 | 1h20min

keegi ei viitsinud minuga kaasa tulla - kes tartus, kes pääskülas - niiet pidin üksinda läbi lume sahiseva mere äärde minema. mõtlesin, et teen karistuseks forwardi ära või sooritan paremaga vulcani, aga nii siiski ei läinud..

vee äärde jõudes valitses üleüldine tuulevaikus, aga õnneks suutsin prognoosi uskumisele kindlaks jääda ja komplekteerisin viiese. vette minnes oli see täpselt paras, hiljem üle ja vastu pimedat juba täitsa üle.

algul triibutasin niisama, aga see kujunes päris ruttu väga igavaks ja hakkasin paremaga vulcanit harjutama. esimene katse tuli enamvähem, siis hakkasin mõtlema, kuidas paremini saaks ja kõik läks pekki.. alles pool tundi hiljem täitsa viimaste katsetega sain jälle kuidagi laua libisema, aga sooritust ei tulnud kaugeltki.

vasakuga proovisin ainult ühe korra, sest ei viitsinud sügavas sisse kukkuda. see oleks igasuguse temperatuuri kohe ära võtnud. kimasin ja otsisin igast võimatust kohast chop-hopi rampi.. mõned väga kaifid pisikesed lennud tulid. kuidagi eriti ägedad olid täna paremaga laine seljast hüpatud asjad.

läksin iga 20 mintsa tagant korraks lohepoolsaarele käteringe tegema ja see hoidis niimoodi sooja sees, et ei hakanud muffigi kordagi külm.

triibutamise ajal mõtlesin ka välja, et poomi mastikinnituse sees võiks elada väikesed nanorobotid, kes tuleks ja vajadusel trapetsiaasade asendit nihutaks. kui ühel halsil sõidad, siis teise halsi ots ripub seal ju nagunii täitsa niisama - selle kallal saaks nad siis toimetada vastavalt vajadusele. neil oleks kõrvaklapid peas ja ma annaks läbi tarkusehamba küljes oleva bluetooth mikrofoni neile nõu, et mida ja kuidas toimetada... kui tuule tugevus pidevalt muutub, siis ei viitsi üldse neid otsi käsitsi iga paari minuti tagant näppida..

rigging fail

püünsi | 5,0/89 | 1h40min

väike laud kükitas kodus seina peal ja mõtles terve aja, et kuhuuu se lammas nüüd ilma minuta läks.. väike puri vaatas kaldal auto kõrval pealt, kuidas ma viiest kokku sodisin, sest 4,4 tundus liiga ulme ja tiksuda ei tahtnud.

sain, mis tahtsin. ei tiksunud hetkegi. kohe algusest peale oleks 4,4/72 käima saanud ja tuul kogu aeg tõusis. lõpupoole oli juba päris psaiko kimamine - tundus, et muljusin suurest hirmust näpujäljed poomi sisse. laud oli väga liiga suur ja puri oli ka suur. chop oli ka parasjagu nii tihe, et selle lauaga ei mahtunud piisavalt lainete vahele ära, et mõnusalt väikseid hüppeid teha saaks.

terve aeg niisama tinistamine ja teravamate lainete otsimine, mida väga ei leidnud. hämmastavalt soe oli. poolteist tundi sõitsin nii, et mitte kuskilt ei hakanud natukenegi külm. mõningal määral vast tänu sellele, et mingeid vulcaneid ei proovinud ja sisse käisin ülivähe - esimese tunni jooksul vist kaks korda ainult. pärast tulid juba väsimus ja liigülepurjestus ja panid mind natuke paika.

sain oma naishi lauaga palju rohkem tuttavaks, sest pole sellega varem eriti sõitnud. sõpradeks me veel ei saanud, sest minu meelest keerab ta gybe'is suht imelikult ja suurema kiiruse peal oli täna spinnist välja tulemine väga vastikult vaevaline. aga see võis ka varustusele mittevastavatest tingimustest tingitud olla, niiet sae järele veel ei haara..

väga meeliülendav ja hinge kosutav trenn. kohati natuke hirmus ka.

parem vulcan areneb

püünsi | 6,5/99 |1h5min

kodust püünsisse sõites oli tee suures osas lumine. miinimumini kulunud suvepapudega ei olnud äge roolida. igasugune uni läks lõplikult ära, kui täiesti lumisel teelõigul ilmus kurvi tagant mäest alla kulgev viru hotelli suurune tsisternauto. sõiduki tegi põnevaks asjaolu, et see oli väga eeskujulikus külglibisemises. nagu džheims bondi filmis noh.. rekkajuht lappas tohutult intensiivselt rooli ühele ja teisele poole ja sai lõpuks oma asjad otseks. läksin enda asjadega ka natuke libisema ja mahtusime teineteisest päris napilt mööda. veel napimalt jäi puudu, et oleksin vaikselt kraavi ära vajunud. nüüd saan veel paremini aru, miks usa-s alati liikluskatastroof on, kui pool tunnikest lund sajab.. suverehviga ei teegi midagi.. eriti siis, kui väga tihti harjutada ka ei saa..

aga. vee äärde jõudes oli pulss normis tagasi ja siim-kõu rigasid juba asju. panin viiese kokku. täpselt see hetk, kui sain poomi ka igalt poolt kinni, otsustasin ikkagi suure purje kasuks ja sain veel rigada. hea otsus, sest viiesega oleks pool aega tiksunud.

6,5/99 oli paras. 5,7 oleks veel parajam olnud. mõlema käega vulcanitrenn. vasakuga ei midagi erilist - suht katki oli. aga paremaga tulid korralikud edusammud. 2-3 korda sain laua libisema ja taglase ka õigesse asendisse ja peaaegu soorituse kirja, aga keha asend jäi natuke-natuke liiga ette ja kiskus taglase viimasel hetkel ära.. väga äge.

vahepalaks läks kardaan pooleks. kui peab katki minema, siis see oleks mu kõige lemmikum kardaaniplahvatuse stsenaarium. side katkes pärast kalda all tehtud manöövrit. kukkumist ei põhjustanud. taglas jäi nende turvaotste abil laua külge, sõitsin 5 meetrit kaldale lähemale - lihtsalt et proovida, kuidas nende turvaotstega sõita on - panin kaldal uue kardaani ja olin plahvatusest täpselt neli minutit hiljem uue asjaga glissis.

kubujuss

püünsi | 5,0/99 | 1h

edelatuulelaks. kuna olen külmetusest toibumas, siis sai vaatamata soojemapoolsele ilmale enneolematult palju asju selga pandud. pikk suusaaluspesu, sokid, õhuke aluskalipso, õhuke kapuutsiga vest, talvine kalipso, paksud sussid, paksud kindad, paks kapuuts. aga vees ei olnud üldse mingit kubujussitunnet. mõnus oli kimada ja külm ei hakanud. tunnikese sai teha, siis oli pime. esimene pooltund puhus kenasti, teine pooltund sai natuke tiksuda ka.

vasakuga proovisin ainult vulcanit, hiljem paremaga ka vulcani katsed. vasakuga on ikka totaalne keskendumisvaegus. mulle lihtsalt nii meeldib see hüpe ja tagurpidi libisemine, et manöövri lõpu peale ei viitsi enne mõelda kui hilja. kui mõtlesin, et tavai proovin nüüd ühe ka korralikult ära teha, siis tuli teise katsega välja..

paremaga tegin mitu laud-risti-vette hüpet, millest õnneks ükski polnud valus ja korra sain ka laua väga kenasti tagurpidi libisema.

kagurohukas

rohuküla | 5,0/99 | 1h30min

algul enamvähem korralik lõunatuul viiesele, hiljem keeras kagusse ja hakkas pagitama.

vesi oli maailmakülm. vette kukkudes hinge kinni ei naksanud, aga käed hakkasid vaatamata kinnastele hetke jooksul külmetama. maha pidin tulema tänu sellele, et kehal hakkas natuke jahe. kuna kurk natuke haige ka, siis ei tahtnud rohkemaga riskida.

natuke sai vulcanit proovida. seekord oli parema käega great success - sain kahel korral laua kenasti tagurpidi libisema. isegi käed suutsid suht autmaatselt taglast natuke õiges suunas liigutada, aga keha asend jäi liiga külje peale. jalad ei taha paremaga kuidagi ilusti hüppesse minna. üritad ühte jalga õpetada, aga teine on just ka õpetust saanud ja tahab ka harjutust samamoodi kaasa teha ja lõpptulemusena hüppavad mõlemad jalad koos ja ongi laud risti vees ja reisija saadetakse lamama.

vasakuga ära ei tulnud, aga ühel hetkel langetasin mingil põhjusel otsuse, et polegi hullu kui ära ei tule - aega on. see tõi rahu hinge ja elu läks ilusamaks. a raip vesi ikka soojemaks ei läind..

wild wild east

randvere | 4,4/72 | 1h20min

aiiiiii ilus päev täna.. pisike puri oli korralikult peale tõmmatud ja puhanguti oli seda ka nii palju, et pidi ust paotama.

raudselt mu elu ägedaimad, kiireimad, kõrgeimad parema halsi hüpped. oleks lainele parema nurga alt läheneda saanud, oleksid pika puuga elu suurimad hüpped tulnud.

esiteks sõitsin ennast veerand tunniga punasesse. absoluutselt iga laineharja pealt hüpe, rulli eest põgenemine, pagide kontrollimine ja täiskiirusel lainest alla keeratud gybe'id. süda töötas koolibri režiimil.

ruttu sai selgeks, et nii kaugele ei sõua ja võtsin hoogu maha. peamiselt sai harjutatud manöövrit nimega speed-crash. umbes kümme korda suutsin lihtsalt keset triipu helikiirusel edenedes kontrolli kaotada ja katapulteeruda. enamasti kukkusin kõikide jäsemetega kõikidele asjadele otsa. pea käis korra purjes, poomi otsa sattusid kordamööda puusad, reied, sääred jne. korra vist isegi üritasin iseendale otsa sõita. peaaegu tuli välja ka. kuidagi nii suutsin kukkuda, et asjad ei jäänud kohe seisma vaid proovisid mind rammida. proovida sai ka spinnis lauaga hüpesse minekut.

kindlasti ühed kõige proovilepanevamad tingumused, milles sõitnud olen.

kindlasti üks elu kiftimaid purjetamissessioone. nüüd võiks vahelduseks normaalsest suunast ka puhuda.

wild east

randvere | 4,4/72 | 1h10min

sain siis esimest korda oma kõige-kõige väiksema setiga sõita. puri oli poomist natuke järgi lastud, aga ainult sel põhjusel, et homseks lubab veel kõvasti tugevamat puhumist ja kui juba täna peab asjad planguks tõmbama, siis võib homme enne vette saamist hirm naha vahele pugeda :)

sõitsin ennast tunniga täiesti süsiks. ohjeldamatu kihutamine, miljonid hüpped - väiksemad ja suuremad. peab tunnistama, et paremaga hüppamine ei ole enam eriti suurem asi. aeg-ajalt oli kesise laine/tuule nurga tõttu vaja õhku tõustes väga krüssata, mis tingis selle, et maandudes oli keha raskus tohutult liiga ees, mis põhjustas omakorda mitmeid oivalisi mäsasid, aga üldiselt ei tunne paremaga hüppesse minnes enam mingit ebamugavust. paar korda õnnestus ka vasakuga mõned hüpped meelitada ja ei osanudki öelda enam, kumma käega mugavam hüpata on.. tõsi, paremaga mingeid forwardi mõtteid küll veel ei teki..

kui tunnike kimatud, hakkasin peaaegu iga otsa peal sisse käima. mitte midagi ei osanud enam ja kui oli vaja korra lainete alt puri kätte saada ja õiget pidi udjada, siis ilmnes, et poisil on patarei täitsa tühi. kaldale.

vee äärest autode juurde lonkides tuli regina vastu. sajase slallikaga. ta oli veerand tundi hiljem kaldal tagasi ja lubas, et enam kunagi randverre ei tule :)

trennipäev

püünsi | 6,5/99 | 2h10min

lõpuks ometi mõnus trennisessioon. alustuseks sai paduvihma käes kalipsot selga ajada ja 20 mintsa tiksumist teha, aga järgnev heastas kõik. mõnus suurele purjele õrnalt overpower tuul. ühtlane. 50 minutit järjest. täiesti sile tantsuplats. kuna meri oli väga kõrge, sai praktselt vee all olevale maakitsusele hästi lähedale sõita.

tegin vasaku vulcani intensiivtrenni. ära tuli ainult viis tükki, aga kogu aeg oli väga lähedal ja enamasti lõppes selle taha, et pärast libisemist tekkivas surnud punktis ei suutnud tasakaalu leida.. paremaga ei proovinudki, sest ei tahtnud, et miski vasaku trenni segaks. olles nüüd teada saanud, et siim tegi täna paremaga vulcani ära, mõtlen, et oleks ikka pidanud paremaga ka proovima. väga kahetsusväärne lugu..

hiljem veel pool tundi vihma käes tiksumist ja siis sellist poolkõva, kus aeg-ajalt käima sai. ühel hetkel oli tuul noaga lõigatud ja kukkus 2meetriseks.. sikutasin purje veest välja ja kaldale ära.

pidupäev

rohuküla | 6,5/99 5,0/99 | 2h20min

hommikul tundus, et peab jooksma minema või mingi muu jubedusega päeva sportliku osa sisustama. pärast lõunat hakkas siiski tunduma, et see nädal kolmandat korda rohukülla sõit on õigustatud..

esialgu suur puri. varsti oli see üle ja kui tund sõidetud vahetasin väiksemaks. väike oli ka varsti nii üle, et vulcanit eriti proovida ei saanud. 5,0/72 või 4,4/89 oleks parajad rallikomplektid olnud. aga väiksed lauad ja väike puri passisid kodus, sest oli ju selge, et neid vaja ei lähe.

üks totaalselt nunnu vulcan tuli ära. kohe kui ära tuli, siis tõstiski nii kõvasti, et kuni pimeda saabumiseni oli kogu aeg liiga üle. ühest ülepurjestuses proovitud vulcanist sain päris hullu laksu põlve õndla alla sääremarja kui jalg vette kukkumise ajal sajaga liikuvale poomile ette jäi. hea, et põlve ei saanud.

suuresti kõva tuule nautimine ja niisama kihutamine. suur laud oli laines muidugi päris vastik sepik, aga õnneks polnud liiga ebamugav. pisikese putukaga oleks päris vingeid hüppeid teha saanud.

rohuküla lörts

rohuküla | 6,5/99 | 2h15min

lõuna paiku püünsist läbi - seal jälle vaikus. rohukülla siis.

kohapeal pidi koosoleku tegema, et kas suur või väike puri. õnneks hakkasin suurt rigama. laias laastus sain kerge tünga, sest suurega sai esimesed pool tundi vaevu glissi. väga midagi proovida ei saanud - kõrguse hoidmisega tuli tegeleda. teine pooltund kukkus täitsa ära ja hakkas keerutama ka veel. päris äge oli upwind360 teha, kui tänu samaaegsele tuule suuna muutusele sai kohati 450 kraadi keerata ja kohati ainult 270 :)

hiljem saabus ühe vihmapilve all ka täitsa korralik 12meetrine tuul. näha oli, et see lõppeb ruttu ja vehkisin siis maailma kõige lühemaid otsi, et võimalikult palju vulcanit proovida saaks. sellise rabelemise peale ühtegi ära ei tulnud, aga märkasin, et jälle on manöövri sooritamisel mõtlemisaega juurde tekkinud. peavalu teeb taglas, mida ma ei raatsi kuidagi ette viia - jääb allatuult külje peale ripakile. korra oli ka nii, et laud libises kenasti tagurpidi, taglas oli jälle külje peal ühes käes ja siis jäi aega vaba käega vehkida ja omale puust ja punaseks teha, et krrt näe taglas on seal, aga tegelt peaks olema hoopis seal! lammas! määääää!

head tuult oligi mingisugune hea kaheksa minutit. siis jälle tiksumine. sääraselt toimetades võttis külm ligi, aga kuna üks vihmapilv paistis veel tulemas olevat, otsustasin selle ära oodata. vigurdasin niisama ja üritasin ära arvata, kust poolt puhub.

see teine pilv läks natuke mööda ja ei olnud vist piisavalt vihmane - sai kergesse glissi, aga lauda oli väga keeruline veest välja hüpata. siis tuli veel praam sadamast välja, keeras vasakule ja tundus, et paneb saaremaa poole punuma.. ilmselgelt viimane aeg kaldale kobida..

praam jäi siiski lihtsalt sadama kõrvale passima.. juu tegi kapten südamedaamile lõbusõitu.

tagasiteel mõtlesin, et kevadel kiirelt esimese vulkaniseerimis-soorituseni jõudmine oli vist ikka väga suuresti tänu ideaalsetele harjutustingimustele.. ma arvan, et sain kevadel selle ühe nädala jooksul rohkem vulcanit proovida kui kogu ülejäänud suve jooksul kokku.. suht niru värk..

rohuküla rock

rohuküla | 5,0/99 5,0/89 4,4/89 | 2h

hingerahu taastatud. samas sain teada, et igasugune vorm on kadunud. viimased nädalad on poe käivitamisega seoses nii kiire olnud, et pole ühtegi sportlikku liigutust teha jõudnud. tulemuseks see, kahe tunniga kõik patareid tühjad. tingimused polnud muidugi ka kõige lihtsamad.

esimese tunni kangutasin viiesega. algul suurem laud, siis sain esimest korda oma 89-liitrist naishi proovida. esialgu oli natuke võõras. eriti hull, kuidas laud allatuult keerates kiirendab. vähemalt tundus küll, et gybe'i alustades läheb laua all mingi tohutu turbiin tööle. esimesed 10-15 gybe'i käisin kõik sisse, sest kiirus tundus üle mõistuse suur.

hiljem kui ka 4,4 purje esimest korda testisin, läks kõik väga heaks. kuna tuul oli nii kõva, et ka rohuküla flätt kiskus suht chopiseks, siis ei olnud kõige mugavam kimada, aga taga muulist kaugemal oli päris haigelt äge mägede vahel rallitada.

puri (ka väike) oli kogu aeg nii üle, et vulcanit ega muud huvitavat peaaegu ei proovinudki. mõned katsed vaid.. tuli välja, et ma ei mäleta enam, kui kõva ülepurjega vulcanit veel nii proovida saab, et jalad otsast ära ei tuleks..

väga tohutult äge päev. mõned südantsoojendavad hüpped. uberkõva tuul.

surf salatikausis

topu |5,0/99 | 1h30min

mäletan, et kunagi veestarte ja asju õppides esines hetki, mil tahtsin suurest vihast peaaegu nutma hakata. asjad läksid alati perfektselt kõige valemasse asendisse, jalust maha niitev laine, tuulepuhang või järsktuulevaikus ilmusid kõige kehvemal hetkel, mida üldse ette kujutada annab. terve maailm oli minu vastu...

täna oli kaldal pigem vaikne, sest tuul põhjast. kohati ka natuke kirdest. panime siimuga siiski 5,0 ja 4,7 kokku ja tiksusime välja. nagu arvasime, saime kohe saare tagant väljudes käima. tuult oleks võinud rohkem olla, aga sõita sai. sellega algas mu elu üks kõige jubedamaid purjetamiskogemusi..

seal, kus oli tuult, oli ka vees hõljuvat taimestikku. suurusjärk neli miljonit tonni kuupmeetri kohta. esindatud olid kõik maailma liigid alates rohulibledest kuni suurte kadakate ja männipuudeni välja. neid vee pinnal eriti näha ei olnud, aga kuskilt nad siiski uime taha tekkisid. kui uim üle viie sekundi enamvähem puhas püsis, tähendas see seda, et oled tuulisest alast väljas ja saad niivõinaa ainult tiksuda. esines ka olukordi, kus tegime uimed puhtaks, rääkisime paarkümmend sekundit juttu ja selle ajaga oli kohapeal seistes uime taha korralik põõsas tekkinud. nuustikud olid uimede külge betoneeritud, keevitatud ja liimitud. proovisin ülikõrgeid chop-hoppe, meelega täiesti spinni maandutud hoppe ja kõike muud, mis pähe tuli. mitteüks asi ei teinud uime piisavalt puhtaks, et mõne manöövri jaoks kiirust koguda saaks.

kohati oli purjes selline vedu, et trapetsiotsad kohe-kohe plahvatavad, aga glissi ei saanud, sest kahe meetri pikkune isane kadakas lohises sabas. kui olime napilt tunni seda okset kannatanud, otsustasime välja minna. välja minek peaaegu kirde tuulega tähendas pool tundi tiksumist. alguses kõva tuule käes tiksumine, mil laud glisseerimise asemel loiult alla tuult vajuma hakkas, sest uime asendas heinapall. hiljem kaldale lähemal seda megaplanktonit enam polnud, aga samas polnud ka üle viie meetri tuult. viimased 100 meetrit olid sõrmed paksude jääkamakate sees. tuult ca 3 meetrit. viiene puri.

õudusfilmid mulle eriti ei sobi, aga tänasest põõsasurfist on raske midagi jubedamat ette kujutada. purjetajate põrgu..

kaldal ootas magustoit - sõrmede ülessulamine.

käisin ujumas

randvere | 6,5/99 | 20min

prognoos igatahes ei näidanud õhtpoolikuks kolme meetrit tuult. oli karta, et puhub rohkem. aga tundsin hirmu asjata. kuna kohale oli mindud ja värske õhu kätte oli vaja saada, siis otsustasin igaks juhuks vette minna. üksikud kaldakükitajad vaatasid murelike nägudega, et mis sellel hakkas..

sain ühe triibu kaugele randvere alla tiksuda, siis vaevaline veestart, tiksumine tagasi ja siis polnud enam ka viite meetrit. tuul purje üleval ei hoidnud ja veestart võimatu. lasin ennast siis kaldavees lainel miski 20 mintsa veel loksutada, et äkki tõstab. aga ei. kaldal oli hea vaikne liiva täis asju kokku panna..

käisime vabakaga eile hommikul üheksa ajal ka kaldal passimas. sest jälle prognoositi asju. tookord ei suutnud me endi jaoks vette minekut piisavalt mõistlikuks mõelda.

randvere avastamine

randvere | 6,5/99 | 1h10min

tänu ajaplaneerimise errorile sain ainult tunnikese sõita. tuult oli kuuepoolesele napilt. aga samas oli puhumine väga ühtlane ja lainest alla sai peaaegu alati käima.

koht selline, et kaldal on kõik suht kehv. võttes arvesse, kui popiks see spott saab, pole parkimiskohti ollagi, head rigamisplatsi ka napib ja parklast mereni viib tõsiselt teravate kividega pikk tee. aga seda kõike ainult siis, kui vinguda vaja. vees on jälle kõik väga tiptop. mõnus liivapõhi, mis pärast pikka kiviklibu teed nii võimatult pehme tundub, kive pole, laine mõnus jne.

tuult oli liiga vähe, et midagi põhjapanevat arvata, aga tunne oli, et kõva tuulega on see vägavägaäge koht. homme hommikul uus testisessioon, lubab natuke rohkem ja puhast idatuult. täna oli pigem kirre ja puhus peaaegu täpselt otse sisse.

tänu tuuleoludele ja ajalistele kitsendustele sain vulcanit proovida vaid mõned. ära ei tulnd midagi, paar korda tulid väga pikad libisemised. taglas jääb (vist tänu lainele) kuhugile allatuult kinni ja clew läheb vette ja sinna enamasti asi lõppes. mitte midagi muud ei proovinud, sest tuult oli vaevu triibutamiseks. paremaga mõned väga huvitavatesse asenditesse maandutud hüpped ka.

tallinn pudiseb

püünsi | 6,5/99 | 2h

täna väikseid asju kokku ei pannud. aga suurtega sain kohe vette astudes glissi.. kell 8:05 sain peale. esimene tunnike uhkes üksinduses. suures joones oli puhumine suht sama, mis eile õhtul. eilne max oli natuke kõrgem, aga samas ei kukkunud täna kordagi nii ära nagu eile. keskmiselt sai umbes iga teise triibu glissi.

vulcanit ei tulnud. tuuleolude tõttu sain vist 5-6 korda korralikult proovida. tundub, et taglas läheb ette küll, aga raskus jääb vist ikka liiga tagajalale.. korra tuli säärane, et viskasin taglase nii ette, et tuli poomist lahti lasta ja mastist ja alaliigist kinni hoida.. laud libises mitu kilomeetrit tagurpidi väga vahvalt.. aga paremaga oli suurareng. sain ühe korra väga muhedalt laua libisema. selleks oli vaja keskenduda tagumise jala kõverdamisele hüppe ajal, et nina vette läheks.

beat tack'i proovisin ka jälle päris palju. ära ei tulnud, aga paar korda oli täitsa lähedal. arvasin, et seda parem teha nii, kui võimalikult vastu tuult carvid, aga see ajas kõik täitsa vussi. suht külgtuules tuleb taglas tuulde visata..

tiksumistrenni ka natuke peale ja oligi olemas. backwindedis olin palju. kui tuul natukene tõuseb, siis on kohe väga raske stabiilset olukorda saavutada. tundub, et tagumine jalg on täiega alaliigil ees ja ei saa piisavalt gaasi maha - ehk on väiksema purjega lihtsam..

täitsa metsas, kui palju igasugu sodi lõuna tuulega tuleb.. kõikvõimalikud puupulgad ja roikad ja uue lisandina kergploki tükid, mis veepinnal triivivad.. alates pöidlasuurustest kuni suure rusika suurusteni, ühte auto aku suurust nägin ka. ja mingit suuremat sorti kiletükki :S

tarifa

püünsi | 6,5/99 | 2h20min

jubeäge vaatepilt avaldub sealt viimase kurvi tagant kui keset pidu püünsisse jõuad.. nagu välismaa..

pidi tulema tuul, eks. tallinnas. seepärast ei hakanud rohukülla sõitma. püünsis panin suurest optimismist hulluks aetuna kaks setti asju kokku. suured asjad kohe sõitmiseks ja väiksed asjad ka, sest hiljem hakkab kõvasti puhuma ja siis ei pea tuulist aega rigamiseks raiskama.

väiksed asjad sain kuivalt kokku pakkida. suht imelik on kuivi asju kokku panna.

ligi tunnike oli sellist, et suurega sai enamasti käima. ülejäänud oli tiksumine. aga kuidagi äge oli täna. tiksumine oli okei. ja ex-elektrik kriku austas meid üle pika aja oma kohalolekuga. tuju kohe veel parem.

vulcaneid tuli kaks. väga vähe sain proovida ka. need, mis tulid, olid suht ilusad. too manööver hakkab vasakuga täitsa sõbraks saama.. selline mugav tunne on juba - vaatamata sellele, et veel kaugeltki stabiilselt ei tule. paremaga ka edasiminek. mõtlesin välja, et eelmine kord ei julgenud korralikult hüppes selga ette keerata. kui seda nüüd tegin, läks kohe paremaks ja korra sain isegi laua õigesti maandutud nii, et nina kõigepealt vees. ülejäänud maandusin ikka plaks-plaks. esimene plaks tuleb sellest, kui laud risti vette kukub ja teine plaks tähistab piloodi selg-ees veekogusse sisenemist.

tiksudes proovisin sajase lauaga vist esimest korda backwinded sailingut.. väga äge oli. kui käima sai, proovisin paremaga paar korda ka beat tack'i.. täiesti tehtav asi. mina muidugi ära ei teinud. laud keeras isegi ilusti ära, aga kummardasin liiga taglase kohale ja jäin clew-first liiga pikalt kinni hoidma.. taglas tuleb clew-first asendis absoluutselt kohe lahti lasta ja flip ühe soojaga ära teha, muidu oled kõhuli purje peal.

kift päev vaatamata prognoosivälisele tuuleseisakule. annaks nüüd keegi meelekindlust hommikul vara ka veel korra vette minna. homme lõunast alates jälle mitu päeva täiesti tuulevaikus..

tsirkus

püünsi | 5,0/99 | 3h15min

sellist kino pole varem nähtud. tõmbasime vabakaga enne lõunat sellise draama käima, et ohhohhoo.. kumbki ei osanud vastuolulistest prognoosidest piisava meelekindlusega välja lugeda, kas pärast lõunat tallinnas puhub. pärast pikka arutelu ja ropendamist otsustasime ikkagi kärmelt rohukülla minna, samal ajal endid kirudes, et juba hommikul vara sinna ei läinud. vabanaatori poole sõites helistasin talle enamvähem iga valgusfoori juurest ja uurisin tallinna online tuulemõõtjate kohta. ikka veel vaikne, aga tuule suund hakkas normaalsemaks minema.. vabaka juures väljendasime läbi kuuldud ja ennekuulmatute roppuste kahetsust, et hommikul rohukasse ei läinud, tassisime slallimehe auto asju täis, otsustasime asju ühte ja teistpidi ja lõppkokkuvõttes seadsime endid ikkagi püünsi poole.

viimsis helistas siim ja ütles, et püünsi mõõdik läks just punasesse ja puhub kenasti. kohapeal nii oligi. ilus overpowered väikse purje päev. kehv on see, et kuna esialgse idee kohaselt startisime rohukasse, jäid selliste tingimuste jaoks ideaalsed 89-liitrine veivikas ja 5,0 manic koju.. :(

viiene oli üle, aga mitte ropult. kui oli mitte-eriti-üle, proovisin vulcanit, kui oli üle, tegin backwinded gybe'i, kui oli väga üle, tegin duck-gybe'i ja kui oli hullumaja-üle, tegin lihtsalt gybe'i. triipude ajal tegin iga otsa peale paar chop-hoppi.

vulcanis mingit hullu stabiilsust veel pole, aga olen vist ületanud mõtlemiskünnise. ehk siis jõuan juba manöövri ajal adekvaatselt mõelda ja sooritusse lennult korrektuure teha. see oli ennist võimatu. kolm vulcanit tuli ära, kõik olid ilusamad kui kunagi varem. esimene tundus täiesti perfektne, sest sain ilusti keha ette ja laud libises pehmelt, mõnusalt, kontrollitult jne.. muahh.

kui intensiivtrennist pisut siiber, käisin natuke ka laineosakonnas. hüppematerjali oli, pealetõmbamise lainet oli ka palju, aga selle sajase saiaga polnud seal kuigi äge. täitsa isegi väikse veivikaga oleks seal kiirusesse saanud ja kahtlustan, et mu uhiuus suur veivikas oleks täitsa pöörfi olnud.

väike puhkepaus ja siis veel siimuga koos pool tunnikest vulcani trenni mõlema käega. rohkem väiksele tuult ei olnud ja kobisime maha. siim läks suurema purjega vette tagasi.

parema käe vulcan oli täielik sitt. esimesed katsetused rohukas olid täitsa soliidsed, aga enam ei saa keha üldse aru, mis vaja teha on. loll keha. natuke tundus, et ei julge proovida korralikult. lasin kiiruse suht ära kukkuda ja siis vist natuke kartsin niimoodi selga ette pöörata. huvitav, kas need varasemad jalgade murdmised on peas oma töö teinud..?

harilik halltüng

rohuküla | 5,0/99 6,5/99 | 2h

prognoos, et pärastlõunal hakkab vaikselt puhuma ja tõstab selle hilisõhtuks täitsa tormiks. poole viiest väiksega vette ja pool tundi tiksumist. siis sain paar korda käima ja täpselt ühe korra tekkis ka selline tuul, et sai vulcanit proovida. üle igasuguste ootuste olin sunnitud selle vulcani sooritatuks lugema. täitsa ilus tuli. ühest üks. sada protsenti. lukus! :)

kokku tiksusin väiksega tunni (sest tõstma pidi ju) kuni kannatus katkes ja suure järele läksin. teise tunni tiksusin suurega. aeg-ajalt sain ka käima, aga need käigud olid vaevalised.

kui kaks tundi vee peal oldud kukkus täitsa ära. tegin veel mõned minutid tiksumist ja proovisin switch heli-tacki... tulid mõlema käega kohe esimese katsega. ka lukus! :)

totaalne tiksumine, aga tänu üksikutele suurõnnestumistele oli väga tore sessioon.

meri on mu mänguväljak

rohuküla | 5,0/99 | 2h40min

esiteks oli minupoolne tuuleprognoosi error. ma ei teagi, kas passisin ainult tallinna ümbrust või mis, aga kui aivekas väitis, et rohukülas puhub, siis esimese hooga tegin tähtsa näo pähe ja saatsin täitsa pikalt. tund või nii hiljem olin aive autos, asjad katusel, sõit läände.

aiii kui olematu see viiene puri on. poiss viimasel ajal ainult kuuepoolesega vehkinud ja väike tundus esimesel triibul sjuuke, et sellega küll never käima ei saa. aga sai. õhk oli suht puhanguline, aga kokkuvõttes väga tip-top. lõunakas.

täiesti hullult äge oli väiksega lasta. kaugemal merel üle pika aja lahedad chop-hopid. harjutasin palju vulcanit, aga ainult üks tuli ära. tundub, et ei viitsind piisavalt keskenduda. vahepeal polnud muuli kõrval tuult ja pidi tahapoole avamere lainesse minema. ma polnud varem selle peale tulnud, et sellises kohas ka asju proovida tohib. ainuke püsti jäädud vulcan seal lainete vahel tuligi. muhe. üleüldse tekitas kaugemal mitte-nii-sileda vee peal asjade proovimine ägeda suure poisi tunde.. suht ruttu hakkasin lainete mäsu sees nägema hüpperampe, maandumisplatse ja muid vahvaid asju, mille peal mängida.

uudistootena tõime turule vulcani katsed parema käega. esimesed kaks proovimist olid liigagi paljulubavad ja laud keeras väga ilusti, aga siis seisud normaliseerusid ja sain ka natuke haiget. peamiselt tegin laua välja saamiseks liiga chop-hoppi (keha liiga taga), mille tõttu laua nina vette ei saanud ja laud tuli alla risti liikumissuunaga. paar maandumist oli jalgadel ikka kohe täitsa valus. korra suutsin ka vahetult enne õhkutõusmist ennast trapetsisse tagasi haakida ja sain maha esimese trapetsis vulcanikatsega. elu isu päris ära ei läinud, aga see oli omajagu valus. pea sai vastu vett natuke põrutada ja keha raputada. õnneks jäi poom sirgeks.

hiljem veel üks koordineeritud päästeoperatsiooni harjutus. ühel slalomistil lagunes kaldast vähe kaugemal kardaan. tõin talle kaldalt uue, installisime selle külge ja slalomist sai kenasti kaldale ära paarutada.

kui kaksjapool tundi sõidetud, võeti tuul minuti pealt ära. täitsa nii, et ei mingit veestarti ka enam. tiksusin mõned minutid, proovisin switchis heli-tacki ja kuivale ära.

mahamagatud tuul

püünsi | 6,5/99 | 1h10min

ei olnd muffigi. korralikku glissi oli kaks triibukest, mõned hädised glissid veel. tunni jooksul sain ühe korra vulcanit proovida - rohkem tuult polnud.

päikeselisema poole pealt vaadates tegin vasakuga switch heli-tacki ära. ühe kohe esimesel katsel ja teise natuke hiljem. paremaga vist ei saanud ühegagi hakkama, sest tuule puudumine tegi pahuraks..

nüüd vaatan püünsi mõõtja graafikult, et tuul oli kukkunud minuti pealt siis, kui vette läksin. enne seda oli kaks tundi ilusat asja puhunud. raisk.

raisk!

tõsine trenn

püünsi | 6,5/99 | 3h15min

poomist suht järele lastud suurele purjele enamvähem paras läänekas. vasakuga puhas vulcani trenn, paremaga reeeglina heli-tack, mis on täiiiesti lukus.

kokku vulkaniseerisin edukalt seitse korda. mõned tulid isegi päris ilusad juba. ebaõnnestunud katseid sinna juurde umbes sada miljonit. algul oli vana hea viga, et ei too taglast üldse ette ja see jääb kuskile selja taha rippuma ja uputab laua. siis hakkasin väga intensiivset ajugümnastikat tegema, proovimaks meelde jätta, et hüppe ajal vaja taglast liigutada. treening oli väga edukas ja viimases tunnis oli täitsa vähe neid katseid, mil taglas täiesti tähelepanuta jäi. sealt ilmnes ka järgmine komistuskivi - viin taglase küll ette, aga tõmban ta sealt kohe taha tagasi, sest millegipärast ei kannata seda tagurpidi libisemist lõpuni ära oodata. hakkasin lõpu poole endale sisestama, et nüüd vaja siit veel taglas täitsa ette suruda ja libisemine lõpuni oodata, aga see peab järgmiseks korraks jääma. sest poiss oli neljanda tunni alguseks nii totaalselt laipväsinud, et ohhohhooo.

kalda poole sakitades mõtlesin, et võiks mingit ägedat asja teha ja tuli üle väga-väga pika aja meelde, et kunagi sai backwinded gybe'i natuke osatud. proovisin siis ja tuli laksti esimese korraga ilus asi. kimasin taha otsa ja laksti teise käega ka esimese korraga täitsa pandav backwinded gybe. muahh! vahi proffi, ahh..

kodus sõin umbes 50 kilo kõikvõimalikku sööki ja vaatasin pealt, kuidas täiiiiesti ribadeks peopesad ja näpud kipitavad. väga hea trenn oli. mõnus trenn.

purjetamine surfilaagris

roosta | 6,5/99 9,0/135 | 1h30min

peaaegu enneolematu, et surfilaagris õhk liigub, aga näe juhtus noh.. tunnike oma suure setiga, mis jäi ikkagi natuke väikseks. suure osa ajast glissis, aga liiga nauditav ei olnud. puhangus kimada ei saanud, sest need tuli kõik sada portsenti kõrguse kogumiseks kasutada ja mittepuhangus oli alus vaevu glissis. ei mingeid trikke ega manöövreid - lihtne triibutamine. vesi oli totaal-supp. elu esimest korda sõitsin eestis shortside ja lükraga. lükra oli lihtsalt päikese eest kaitseks.

oma asjadega sõites mõtlesin vana hea "võta alati-alati kõik-kõik asjad kaasa" reegli peale.. sest koju oli jäänud mu vana 120-liitrine rallikas, millega oleks antud tingimustes väga lahe olnud kruisida. aga kodus asju pakkides suutsin ennast siiski veenda, et seda lauda mul mingil juhul vaja ei saa minna..

üks hetk pidi vabapoiss praami peale sättima hakkama ja temast jäi järele ivari 9,0 v6 taglas ja 135-liitrine isonicu pann-laud. töristasin siis sellega veel pool tunnikest. tollega sai kimada küll, aga üheksane puri oli mulle natuke üle ja kuna tegemist oli peaaegu formula varustusega, siis mul puudus piisav kogemus ja oskus, et sellist atribuutikat nautida. ei julgenud korralikku käiku sisse lasta sellises laines lihtsalt.. sileda vee peal oleks kihutand nii-mis-kole.

vulcan ja switch heli-tack

püünsi | 6,5/99 | 3h5min

kuuepoolene vedas napilt. alguses sain natuke sõita ja siis tuli tiksumine. tundus, et disko ongi läbi ja hakkasin masendusest switchis heli-tacki proovima. olin paar korda varem siimu eeskujul proovinud, aga tundus eluvõimatu. täna tegin paremaga paar tükki ära. vasakuga jäi napilt tulemata.

kui õrna tuule trikid tehtud, hakkas puhuma ja sai jälle glissi. korralikku powerit purjesse ei saanud, aga puhangutes sai vulcanit proovida. elu teine vulcan tuli ära. enamus katsed sai puhtalt selle pärast vee all lõpetatud, et läheb meelest ära raskus ette viia.. sekund enne hüpet on meeles, hüppe ajal enam ei ole meeles ja tuleb ikka mingi käkk. täiesti käsitlematu, kui rumal poiss. mittekäsitletav. seda ei saa käsitleda.

õhk ja vesi troopiliselt soojad. ivar sõitis paljalt shortside väel, mul oli paksu talvise kalipsoga täpselt paras.......

öäkk

topu | 6,5/99 | 2h30min

ei tahagi midagi rääkida. pool aega tiksumine, ülesjäänud pool gliss, mis ei olnud päris gliss. kõrgust võtta ei saanud, vulcani jaoks praktiliselt tuult ei olnud. mõned sain proovida, mis kulusid laua keeramise meeldetuletamisele ja lolluste tegemiseks. ei saanud ühtegi isegi tagurpidi libisema.

vastikult palju oli kõhtu päevitama tulnud ogalikke vee pinnal. need siis torkisid sõidu ajal vastu paljaid jalgu..

toputiks

topu | 6,5/99 | 1h30min

tiksumisprognoosi peale minek. väike lootus oli, et saab käima ja ega sellest asi väga kaugel olnudki - kuid siiski puhas low-wind-freestyle trenn keset päikesepaistelist ja sooja veega topu lahte.

siimu ja markoga kolmekesi. vahepeal vahetasime siimuga asjad ära ja proovisin päris freestyle lauda. sellega saab jah kõiki asju jala-aasades teha ja ujub ikka nagu loom.. hakkasin hiljem oma lauaga up360 nii proovima, et ei pane jalga taglasest ettepoole.. kohe oli hoopis teine tera ja raskem sooritada - samas põnevam.

kõik asjad proovisin läbi, mida viimastel päevadel harjutatud ja tulevad aina paremini. nüüd küll keerutamise isu natukeseks ajaks täis ja tahaks sõita. õnneks edasine tuuleprognoos nii pekkis, et isegi keerutada ei saa.

tikk-tikk

püünsi | 6,5/99 |1h10min

taas tahtlik tiksumistrenn. tuul tugevam kui eelmine kord, siim sai aeg-ajalt isegi glissi. mina ei viitsinud purje poomist järele lasta ja glissi taga ei ajanud.

peab märkima, et areng on märgatav. seekord tulid need keha-ja-taglas-360 asjad juba kuidagi välja ja boomerangi nipi hammustasin ka läbi - purjest lahti lastes clew otsa enda poolt eemale viskamine toimib hästi. heli-tackid tulid lukust, up360 oli tugevama tuulega äge teha täiesti ahtri peal keerutades. mitmed low-wind gybe'id ka, mida on järsu pöördega äge teha.

iga minut loeb

püünsi | 6,5/99 | 1h12min

ise plaanisin jõutrenni teha, aga siim hakkas ajama, et läheb keerutama ja meelitas mind ka ära.

prognoosis vähe, tegelt oli veel vähem. suurega normaalset veestarti teha ei saanud. alguses ajasin up360 ja heli-tackidega sooja sisse ja hiljem sai juba igasugu hullusi asjasi tehtud, mida varem sajase laua peal teinud vist polegi. näiteks see taglas-ja-keha 360.. proovisin seda nii õigetpidi tehes kui ka nii, et alustad clew-first.

väga kift oli päikese käes keerutada ja siledas vees kohapeal lugematuid piruette teha.. pärast arutasime, et kiirem areng sai alguse dahabi laagrist, mil tuult polnud ja tuli tegeleda light wind freestyle'ga.. seal sai selgeks, et nii õpib kõikvõimalikke asju tuhandeid kordi kiiremini ja et õrna tuule keerutamine on väga-väga kasulik.. lõppkokkuvõttes tohutult positiivne, et tookord tuult ei olnud.. oleks puhund, oleks see terve edasise karjääri pekki keeranud.. :)

auk ja auk

püünsi | 5,0/99 6,5/99 | 2h

püünsi on okse.

mitmed prognoosid näitasid väikse purje ilma, kohapeal oli nati kahtlane kas suur või väike. läksin igaks juhuks väiksega peale ja veendusin veerand tunniga, et väike ei käi. siis suurega peale ja ega see ka hästi ei käinud. ilgelt auklik oli see värk.

üritasin kõigest väest vulcanit harjutada, aga gliss oli enamasti nii õrn, et kui laua peale püsti tõused, suudab laud enne põhja vajuda kui hüpata jõuad.. ühtegi ära ei tulnud, tihti oli tuule süü ja tihti oli käte süü, kes keeldusid meelde jätmast, et hüppe ajal vaja taglasega tegeleda. paar korda kui suutsin taglase liigutamisele keskenduda, läks väga ilusti libisema.. aga siiski ei liigutanud taglast piisavalt vastassuunda ja keha raskus jäi tagumisele jalale, mis tähendab alati märgumist ja veestarti. tiksuda sai omajagu..

topu pooltund

topu | 6,5/99 | 2h

kuna järgmiste päevade kohapealt olid kõik tuulekaardid lumivalged, otsustasin suht napika prognoosi peale toppu minna. kohapeal oli kõik ilus, ees pidi tiksuma, aga laiu tagant välja saades sain kohe käima ja käis väga ilusti. tuul oli natuke N-NW. sain umbes 10 korda vulcanit proovida. paar tükki jäin peaaegu püsti. kui suudaks keha ja taglase asendi pärast hüpet normaalseks saada, oleks selle manöövriga korras. aga ei suuda veel.

pool tundi pärast vette minekut vajus glissituul ära. ja raip ei tulnudki tagasi. mitmed prognoosid näitasid, et puhub täitsa hilise tunnini ja mõtlesin, et passin siis ja ootan natuke.. poolteist tundi tiksusin edasitagasi ja proovisin heli-tacki ja up360-ga igavust ära ajada. aga ei tulnd mingit puhhi enam.. pärast kuulsin suvitajate käest, et oli juba tund enne minu tulekut puhunud.. ja ma tegin kodus aega parajaks, sest teadsin, et suht hilja puhub.. tubli poiss..

the vulcan - done!

rohuküla | 5,0/99 | 2h

lõunatuul üle sadama muuli, sile vesi, tuul suht pagiline ja imelik. kaks-kolm triipu soojenduseks ja täiega vulcanit harjutama. kaldapoolses otsas ainult tack või heli-tack - nende resultatiivsus oli täna muljetavaldav.

vulcan oli mitmest kohast suht liimist lahti ja mingit head tunnet ei tekkinud, aga kui tund aega nikerdatud oli, tegin ühe ära. hea meel on. ausõna. kuna ma polnud switchis jala-aasades varem olnud, siis see vulcani lõpu asend tundus suht imelik ja hirmutav, aga suutsin pärast esimest kiir-ehmatust kiir-toibuda ja jalad ikka aasadest kätte saada. tehtud! väga ilus tõenäoliselt ei olnud, aga mingi tohutult koba ka mitte.

pärast sooritust jõudsin veel 2-3 tükki sisse kukkuda ja siis hakkas tuul täiega jamama. kas ei saanud käima või siis oli liiga üle, et mugavalt proovida saaks. mõned sain ikka veel proovida, aga seekord jäi see üks püsti jäädud asi ainukeseks. natuke aega hiljem kukkus tuul täitsa ära. tegime siimuga veel paarkümmend minutit tiksumistrenni peale ja välja ära.

the vulcan - day three.

topu | 5,0/99 | 2h30min

seekord sain siis laua tagurpidi libisema. mine muffi kui äge see on! pärast pooletunnist lollitamist sain libisemise nii lukku, et selg ees ei kukkunud kordagi vette. aga seda tagurpidi glissi veel korralikult kontrollida ei suuda.

kahel korral suutsin enne vee alla vajumist kätega korralikult teisele poole poomi ka minna ja sealt asja ärategemine enam kaugel ei olnud..

viimased kolmveerand tundi oli jube. tuul hakkas pagitama - kord ei saanud käima ja siis oli jälle üle ja mul tulid mingid asjad nii liimist lahti, et enam ei saanud lauda libisema. täitsa metsas, kuidas ma lõpuks enda ja tuule peale vihastada suutsin.. õnneks kõige viimasel katsel, mida kalda poole sõites proovisin, läks laud jälle libisema ja päris nuttes maha ei tulnud..

jubesuur probleem hetkel veest välja poppimine. millegipärast tundub, et täitsa siledas vees ei saa lauda veest välja ja otsin paaniliselt mingit õige nurga all lainenukki. järgmine kord tuleb sellele keskenduda, et vaja täitsa siledas vees ilma laine abita laud veest välja saada. siis tuleb ära ka.. :)

palun tuult. ruttu.

the vulcan - day two.

topu | 5,0/99 | 2h45min

öösel intensiivravi köha ja nohu vastu, enne lõunat taas topu poole punuma. tuul W-NW, jätkus täpselt viiesele.

100% vulcani harjutamise sessioon. vasakuga tegin vist kokku 5 gybe'i või tacki, kõik ülejäänud olid vulcani katsed. tulemus selline, et laud keerab ilusti 180 kraadi ära, aga maandudes lendan laua pealt minema. alati. olles korduvalt konsulteerinud kultusinstruktor siimuga ja vaadanud nüüd kodus guy cribb'i vulcani kasutusjuhendit, selgub, et mäsade põhjuseks on keha raskus tagumisel jalal. seda arvasin ise ka, aga see hüppamine ise oli nii äge, et mul oli vees suht ükskõik, mis maandudes juhtub.. aga kui tahaks vulcani ära teha, siis peab õhku tõusmisel olema kehaga täiesti laua kohal, mitte üle tagumise otsa kallutama nagu chop-hopi puhul. ja lisaks siis vaja esimese käega õhus nina alla suruda, pea masti kohal.. aihh tahaks nüüd ruttu tagasi vette! samas natuke ei taha ka, sest peopesad on pärast kahte kõva trennipäeva täiesti räbalad. lisaks vasak kints ja kannikas päriis hellad sadadest cräššides.

vette-vette-ruttu-niuhh!

topu rock

topu | 5,0/72 5,0/99 | 3h30min

väike briis oli. tuulekaardid kõik kogu ranniku ulatuses punased, lillad või misiganes värv mingil kaardil tormituult tähistab.. lubas edelat, aga esimesed poolteist tundi oli puhas läänekas ja siis keeras edela ja lääne vahele. läänega polnud siledat vett kuskilt võtta ja sõitsin väikese lauaga. suuremas osas niisama triibutamine ja ülipurjestusega toime tulemine koos hüpetega mõlemal halsil. kui natuke keeras, tekkisid mõlemas otsas laidude ja maanukkide taga siledad manööverdusplatsid. natuke võttis vaiksemaks ka. lohistasin suure laua vette ja hakkasin elu esimest korda vulcanit proovima. ja see hakkas meeldima. enamus katsed hüppasin laua veest välja, keerasin 90 kraadi ja lendasin selg- või külg ees vette.

siim siis õpetas, et kõrgele pole üldse vaja hüpata - vaja ainult uim pisut vabaks saada ja siis kohe esiots vette suruda ja ümber selle keerutada. mõned korrad sain laua nina vette ka ja peaaegu juba tundus, et hakkab koitma, aga kuna tõstis, siis oli vulcani proovimiseks liiga üle. proovisin siis lõpupoole veel backwinded gybe'i, aga väsimus peal ja ei tulnud enam miskit.

üliäge päev, ülikõva tuul. paremaga tulevad väiksed hüpped juba täitsa rahulikult. otse edasi hüppamisega veel tegemist, sest nii kipub natuke katapulti tõmbama. aga see võis ka lainest olla, mis täiesti tuule suunast. palju sai duck gybe'i tehtud. paremaga mõned down360 ja üks up360 ka. suure lauaga tulid tackid väga korralikult.

poiss ootab nüüd vulcani harjutamise tingimusi.. tagurpidi glissimine pidi äge olema :)

roosta tüng

roosta | 6,5/99 | 20min

nüüd juba 2 ööd suht magamata. aga puhus ja tuli minna. õigemini tundus, et puhub. puud õõtsusid, rannas oli pilt ilus. pidasime vabakaga nõu, kas suuremad või väiksemad asjad. tundus, et pigem väiksed.

käosaar oli just oma putkat avamas ja küsisime ka tema käest. ütles, et pigem suured asjad, sest roosta petab - peale vaadates tundub alati rohkem puhuvat.. panime siis suured.

tibake kukkus ka sellel ajal kui rigasime ja kui vette jõudsime, pidime tõdema, et tegemist on tuulevaikusega. mina ei saanud kordagi glissi, vabamets oli 7,6-ga enamasti glissis aga ütles ka, et ta pole veel kunagi slalliasjadega nii aeglaselt sõitnud.. kuna tiksudes hakkas ruttu külm, ronisin pärast 4-5 triipu välja ja selline surf siis oligi.

vabakas oli ka täitsa närvis, et tünga saime ja pärast asjade kokkupakkimist rahustasime endid tireltõusude, lõuatõmmete ja kätekõverdustega..

topu festival

topu | 4,0/72; 5,0/72 | 3h10min

eelmine õhtu sai hiliste tundideni pärnus joogitopsi käes hoitud ja öö oli suht magamata. jõudsime vabametsa ja antsuga natuke pärast lõunat kohale. tee peal sisendasime endisse hirmu, et tuul ikka jubekõva ja peab rigama maailma kõige pisemad asjad. kuna puhumine paistis ka kaldalt väga vali, ei kiirustanud keegi vette ja sooritatud sai minu elu kõige aeglasem rigamine. ja ikka läks nässu. läksin vabametsa 4,0 manicuga välja ja selle jaoks ei olnud mingit tuult. välja tiksusin terve tee, tagasi tulles sain korra ka õrnalt glissi.. uuesti rigama siis.

neljase purje sai ants, kellele see tänu suurele lauale täitsa paras oli ja tegin endale viiese valmis. sellega oli mõnus tulistada. alguses oli paras, lõpupoole oli tugev ülepurjestus, aga siiski selline mugavalt kannatatav. tänu eelmise korra poomiplahvatusele sõitsin oma vana poomiga, mille toru tänu eelmisel aastal sooritatud megakatapuldile päris tugevalt kõver ja mastikinnitus natuke pehme. aga sai sõidetud küll..

ees kartulipõllul toimus EMV vabastiilis, täiesti tagumises otsas olid aktivistid slalliraja maha märkinud. keenjused suutsid mingil imekombel raja nii teha, et sellele jäi ka üks kivi, mille paari tegelase uimed mingil hetkel üles leidsid, kuid pärast seda otsustati siiski rada mitte nihutada.. :) tagantjärele suht hirmuäratav teadmine, sest trenni lõpus tegin ise ka mõned ringid rada. sellel ajal puhus julgelt, minu puri oli tohutult üle ja gybe'id tulid vaevaliselt.. aga aiiii kui kift oli helikiirusel märki võtta! hoopis teine asi täpselt märgis keerata kui niisama suvalises kohas gybe'ida.. ägedus!

üldiselt oli tohutult kaiff topupäev. sõitsin väikse lauaga ja kuna sellega mingeid erilisi manöövreid õppida ei suuda, siis kimasin-krossitasin niisama ja keskendusin chop-hopile ja parema halsi hüppe lihvimisele. mõnusaid pisikesi hüppeid sai leitud kümneid ja kümneid ja parema halsi lennud tulid valdavas enamuses väga mõnusalt kontrolli all.. vaiksema tuulega tegin ka duck-gybe'i, mida on väikse lauaga väga kift sooritada ja mõned down360 viskasin ka sekka.

ülepoomistus

topu | 5,0/99 | 1h15min

ei tohtind tegelt üldse minna, sest linnas oli sada asja teha. aga kuidagi juhtus ikka nii, et leidsin ennast maanteelt, nina lääneranniku poole ja kuhi katusel. vabametsad ja siimud pidid minust varem startima, aga need villemid hakkasid tegelikult alles siis tulema, kui ma kohal olin.

tuult oli mõnusalt palju. väiksed rigamised ja vette. kalda alt kohe laksti täisglissi ja sellega kadusid igasugused kahtlused, kas ikka oleks pidanud linnas asjalik olema.. ei oleks.

esimese pika triibuga suutsin ennast kohe peaaegu kalavõrkudesse mässida. see oli küll hästi tähistatud, aga silmasin alles siis, kui allatuult oli võrk juba ees ja ülestuule ots oli liiga kõrgel, et sealt üle pugeda.. viskusin siis vette, keerasin otsa ringi ja sõitsin võrgust välja.

hoidsin ennast meelega keset lahte, et suurema lainetuse ja kõvema tuule käes backwinded gybe'i ja up360 proovida. kokku vist paar tükki läbi häda õnnestusid, sest tuult oli väga palju. ja siis hakkas tõstma. sõitsin terve lahe läbi, et leida natuke tuulevaiksemat kohta, aga ei miskit. igal pool tuhandega üle. puri oli täiesti sirgeks tõmmatud. proovisin siis keset lahte samu asju, aga järjest ainult mäsad.. lainet tekkis ka nii palju, et paremaga sai pisikesi hüppeid teha.. mõned nendest tulid väga ilusad ja kontrollitud.

kui tunnike laamendatud, jõudsid vabametsad ja siimud vette.. tegin vabametsaga 3 triipu võidu.. olin natuke kiirem, sest see polnud veel settinguid soojaks saanud.. neljanda triibu ajal, täitsa hirmuäratava kiiruse peal plahvatas poom. masti lähedalt toru pooleks lihtsalt.. pärast selili vee peal põrkamist otsisin oma asjad üles ja imetlesin üllitist.. poomist oli saanud kaks poolpoomi ja olin umbes poole kilomeetri kaugusel kaldast. rigasin siis rahulikult taglase kokku, rullisin purje ümber mastijuppide, poomi tükid ka sinna sekka ja mastipikenduse abil kogu kupatus jala-aasade külge kinni laua peale. siis võtsin ülestõmbamisotsa, üks ots tagumise jala-aasa külge, teine ots ümber reie ja hakkasin kalda poole kõmpima.. proovisin ka ujuda, aga lainetus oli nii suur, et ujudes ei saanud suurt aru, kas üldse edasi liigun.. asjade sidumine ja kaldale jalutamine võttis kokku aega umbestäpselt pool tundi. täitsa võhmale võttis see jalutamine.. vesi rinnuni, muda poolde säärde, vrakk jala küljes loksumas..

tahaks enda jaoks nüüd lähiajal selgeks mõelda, mis teeksin, kui selline asi juhtuks pirtal keset tallinna lahte külma veega... never sail alone.

ja võib-olla peaks trapetsi taskusse mingi nöörijupi kaasa panema.. ülestõmbamisots oli täpselt nii lühike, et ujudes peksis jalgu vastu uime.. ja kui pikem maa sügavas vees, oleks väga abiks mingi vähemalt paarimeetrine nöör, millega asju remontida või enda külge rakendada..

kardula külvamine

püünsi | 5,0/99 5,0/72 | 2h15min

täna läks mereääres esimese asjana tohutu vingumine lahti, et krt kas ikka puhub ja kas ikka saab väiksemat sorti asjadega sõita või mis üldse saab.. mina vahin siis siimule ja vabakale lolli näoga otsa ja imestan, et kas mul silmanägemine läinud või teistel mingi kiiks küljes.. sest minu meelest puhus täiega ja sättisin kõige väiksemad asjad vee piirile valmis.

alguses suure lauaga sisse, aga ruttu oli selge, et ka väikesega saab sõita. kui pisikese ära tõin, tõstis tuult ka, niiet nüüd oleks juba suurega päris jube olnud.

vesi oli soe, aga pind ebatasane. hullult ei raputanud, aga mingit maailmamõnu ka ei olnud. võib-olla lihtsalt ei osanud sõita, sest raske nädalavahetus polnud kehast täielikult lahkunud ja pole pool aastat nii suurt tuult näinud. wave'i osakonnas polnud ka midagi liiga head. nurgakivi juures tekkisid siiski päris mõnusad pisikesed hüppesetid ja nii sai suht pikka triipu tehtud suure osa ajast, et ühtepidi hüpped ja madalas otsas gybe, duck ja down360.

gybe oli väikse lauaga täna täiesti lukus. mõlemas otsas. ülimalt üksikud sadasin sisse. midagi erilist proovida ei tahtnud, sest tuult jubepalju ja väikesega ei oskagi midagi proovida. keskmise suurusega mõnusaid hüppeid oli mitmeid, aga täna suutsin vist kokku umbes viiekümnest hüppest heal juhul kolm normaalselt maanduda. absull kõik läksid spinni..

hea trenn, kahe tunniga täitsa laibaks..

formulismi õppetund

pirita | 10,5/155 | 40min

mitmed tegijamad vaatasid mind pisut viltu, kui surfiklubi ees formula asju kokku nüsisin.. sest tuul puhus. teised läksid slalli sõitma. see ei tõotanud midagi väga head. tõmbasin purje alt nii peale kui jaksasin ja sättisin poomi ka pisut allapoole. ja vette.

esimesed 20 minutit olid väga ägedad. eilsest esmaehmatusest olin üle saanud ja julgesin juba ka väikseid puhanguid purjesse lasta ja suuremaid kiiruseid arendada. mingi hetk läks rind täitsa õhku täis ja tekkis väike teen-mis-tahan tunne. siis tuli tuul ja see tunne kadus. viimased 20 mintsa oli enamuse ajast minu jaoks väga üle ja see ei olnud eriti ilus, mis toimus. suure osa ajast olin selles maikel džäcksoni asendis, kui ta varbaotste peale tõuseb.. täpselt niimoodi kõverate jalgadega kikivarvul laua peal olingi, et mingitki sõidukurssi säilitada. mitu tuule sisse keeramise mäsa tegin ka. kui ei olnud džäcksoni asendis, siis oli kaks valikut: kas tõused natuke püsti, mille peale laud totaalselt tuulde keerab ja sa sisse kukud või siis oled mees ja säilitad normaalse sõiduasendi, mille puhul kiirus hetkega sajatuhandeni läheb ja sa juhitavuse kaotad ja ikka sisse kukud - seekord siis üle otsa lennates ja röökides.. seda viimast ma veel proovida ei tahtnud.

oleks tahtnud tunni täis sõita, aga tuul oli nii kole, et pidasin paremaks kuivale ära minna. sain tohutult targemaks ja nagu öeldud - esimesed paarkümmend mintsa olid juba vägaväga lahedad.

esimese sordi formulist

pirita | 10,5/155 formula | 1h45min

nonii-noniii... poiss astus esimest korda formula lauale ja hoidis esimest korda kümne-ja-poole-ruudust purje tuule käes. olgem ausad - mingit armumist esimesest tuulepuhangust ei olnud.. esimesed 2 triipu olid vapšee õudukad, sest poomi kõrgus, trapetsi aasad, jala-aasad ja kõik muud settingud nõudsid tungivalt kohendamist. aga tunnikese jooksul sain suurema osa asjadest enda käe järgi ilusti paika ja nii ei tundunudki enam täiesti võimatu.. lõpupoole hakkas isegi kuidagi sõidu moodi tunduma see asi ja kui vabamets veel näitas, kuidas allatuult sõidetakse, oli juba peaaegu tore.

trenni lõpus olid tunded segased, sest vees väga muljetamiseks aega ei olnud - eluujäämisega tuli tegeleda.. paar tundi hiljem, kui juba koduseinte vahel, jõudis siis ekstaas ka kohale.. formula on ikka päris hull püss.. kihutab ilma tuuleta (tuulega läheb sõna otseses mõttes lendu), kihutab sileda vee peal ja lähes piiramatu kursi valikuvabadus ei ole samuti kehv asi. muidugi minul polnud veel midagi piiramatut - tuuleaugus julgesin ka natuke allatuult lasta, puhanguga keeras laud vabatahtlikult täiesti vastutuult ja mul polnud mingit soovi seda takistada. alternatiiv oleks olnud vaadata, kuidas kiirus helibarjäärile läheneb, aga seda ei viitsind seekord.

hommikune superflätt

püünsi | 6,5/99 | 1h30min

täiesti esimene asi, mida hommikul nägin, oli suur kuusk magamistoa akna taga, mis rokkis täiega. suht kohe meenus, et mulle meeldib selliste ilmadega merel käia ja hakkasin tegutsema. vabakaga kontakt - see pidi üheksaks püünsisse jõudma. tegin natuke aega parajaks ja sättisin ennast ka selleks ajaks kohale.

tuul puhus. meri oli ilgelt rahulik ja sile, sest suht puhas lõunatuul oli teemaks. õhutemperatuur oli 3 kraadi ja väikest seenevihma sadas terve aeg, aga see ei seganud muffigi. suured asjad kokku ja vette.

üks kõige ebanormaalsemalt ägedamaid päevi üldse. tuul täpselt paras kuuepoolesele, meri sile nigu vannivesi. kõik asjad, mida eelmine aasta harjutasin, olid täiesti lukus. järjest tulid üliilusad täisglissis gybe'id, duck-gybe'id, downwind360 mõlema käega, tackid olid kõik korralikud, heli-tackid samuti. ainuke asi, mida tavalisest vähem teha sai, oli veestart, sest sisse kukkusin suht harva. tuju oli terve aja (ja on siiamaani) nii hullult hea, et täitsa lõpp. kuna käpad siiski natuke külmetasid, otsustasin, et backwinded gybe'i ei hakka proovima, sest neid saab palju sisse kukutud. mingi hetk hakkas vabakas front-to-saili proovima ja selle peale hakkasin kohe backwindedit proovima. vist kümnest kaks kukkusin sisse, enamus tulid väga ilusad, kuigi mitte glissis lõpuga. täitsakreisi. mingi hetk oli tunne, et pole mingit pinget manööverdada, sest kõik asjad nii kindlalt tulevad.

täitsa kift on vahel ka nii sõita, et küsimus on pigem manöövri puhtuses ja variatsioonis kui selles, kas üldse püsti jään :)

vabamets on ka vaikselt sõitma õppinud ja nüüd võib öelda, et täitsa väärib oma tippslallivarustust. aasta tagasi oli pigem nii, et kui see päkapikk oma võimete piiril sõitis, siis pidasin temaga vabalt sammu ja tihti sõitsin ka mööda.. nüüd on nii, et kui vana punni põhja vajutab, läheb suht kindlalt eest ära... ja krt nüüd oskab (vähemalt sileda vee peal) korralikult gybe'i ka teha.. väga ebameeldiv.

ülisuper päev. lust ja lillepidu.

light wind freak

püünsi | 6,5/99 | 1h30min

aihh.. poiss läks natuke hulluks. ja mitte heas mõttes. prognoos oli poolkõva ja juhtus nii, et mina käima ei saanudki. poolteist tundi olid mu sõbrad tack, upwind360, heli-tack, switchis sõitmine, õrna tuule gybe ja mõned imelikud asjad, mida kaugeltki ära ei teinud. asjad tulid tegelikult täitsa okeilt. tack ei tulnud. sellest vist hakkaski närvi minek. poole peal avastasin heli-tacki jaoks natuke uue tehnika ka, mis parandas oluliselt kuivaks jäämise protsenti. nii, et keerad laua palju rohkem ära ja pärast jalgade vahetust lähed suht allatuult ja puri clew-first. varem üritasin vist nii, et manöövri lõpus jääb laua nina pigem vastu tuult natuke.

näpud terve aja külmetasid. ikka, et ühte kätt hoiad all ja pumpad ja kui see enamvähem üles sulab, on teise käe sõrmedega side katkenud.. väga ebameeldiv. mingi hetk hakkasin iga ebasoorituse peale ilgelt vihastama ja endaga riidlema.. mõistagi tegi see ainult asja hullemaks ja nii see lumepall veeres, kuni ma enam mitte midagi ei osanud ja pirtsutades kaldale kobisin. mhh..

tuult oodates

püünsi | 6,5/99 | 1h15min

alustuseks paar masendusse langemist.. vabakas-iff-otto pidid pirtale minema ja mõtsin, et lähen siis ka. kohapeal tuult ei olnud. paar slallikat meres olid, aga need tiksusid suure osa ajast. siis langetasime otsuse püünsit silmama minna ja see osutus veel depressiivsemaks.. püünsis oli vähem kui pirtal. passisime natuke ja tõstis pisut. ivar mõõtis kohati 7-8 meetrit.

läksime kõik vette, teised slallikatega, mina oma suurte asjadega tiksuma. algul tundus, et tiksudes hakkab suht väga ruttu külm, aga ei olnud hullu midagi. tegin siis natuke tack'e, natuke upwind360, natuke heli-tack'e ja natuke õrna tuule gybe'i asju.. kui kolmveerand tundi oli tiksutud ja olin endale just rääkinud, et teen tunni täis ja ongi korralik õrna tuule trenn purgis, siis tõstis. sain käima ja edasi käiski. täpselt parajalt kuuepoolesele. kuna tiksutud ja manööverdatud oli juba parajalt, siis lasin päris pikki otsi, triibutasin niisama ja sättisin keha asendit paremaks. paremaga tegin 2-3 down360 ka, mis suht vabalt tulid. kuna tiksudes oli ikka natuke külm hakanud, siis pärast pooletunnist kimamist olid käpad piisavalt külmad, et oli hea mõte välja minna. varvastel taas täiesti mõnus ja ei mingit külmetamist.

kevadtorm 2010

topu | 5,0/99 | 1h45min

igal pool puhus. suurem osa võitlejatest olid tallinna ümbruses väljas, me tulistasime vabametsaga keset päeva topu poole punuma. umbes viie paiku saime vette. tuule olemasolu kahtluse alla panna ei saanud, puhus täiega. vabakas viskas oma viiepoolese vapori ja 86-liitrise manta. mina väikse purjega ja suure lauaga. tuul oleks vabalt mu väikese veivika ka käimas hoidnud, aga seda ei taibanud kaasa võtta ja parem ongi esimesed korrad suurega paarutada. esimesed veerand tundi oli suht keeruline, sest tuult oli tõesti palju. terve trenni jooksul polnud vist kordagi, kus oleks lihtsalt rahumeeli gybe'i hakanud tegema.. iga kord tuli hirm maha suruda ja üritada asja tohutule kiirusele vaatamata kontrolli all hoida. tulid mõned ilusad manöövrid ja mitu mitte-nii-ilusat. aga sisse kukkusin väga vähe. lõpupoole tegin ka 10 mintsa tack'i meeldetuletamist, aga see võttis kõva tuule ja paksu kasuka tõttu väga läbi ja jõud rauges..

vesi oli väga-väga soe. sain eile surffhausist uued soojad sussid ka ja varvastel ei olnud ainult okei vaid kohe täitsa soe. sõrmed külmetasid natuke terve aja, aga ei midagi hullu. alguses proovisin korra kollaseid kummikindaid oma räbalate paksude kinnaste alla, aga nii hakkas kätel tohutult kiiresti külm..

kokkuvõttes väga mõnus slallitrenn. topu poole sõites mõtlesin küll pika nimekirja välja, mis manöövrid kõik meelde tuletan, aga ülepurjestus ei lasknud muffigi peale gybe'i teha.

leidsin veel hiiumaa surfiklubi lehelt ühe sissekande, mis lisab värvi tuuleolude kirjeldusele.. need kaks slallivenda, keda seal mainitakse, oleme vist meie vabakaga :)

grand opening

püünsi | 5,0/99 | 1h5min

oujea.. täna sai siis varbaid kastetud. ega ta maitia mis komfortne ettevõtmine ei olnud, aga võttes arvesse, et eelmine kord sain vette täpselt 25 nädalat ehk 175 päeva tagasi, polnud valikut ja tuli minna. krt see kuival oldud päevade arv tundub ikka väga õõvastavalt tohutu number.. kui ise poleks arvutanud, siis ei usuks.

arulagedalt külm tegelt ei olnud. kaldal oli täitsa soe, sest pilvitus taevas passiv päike küttis musta kalipsot täiega. vette minek ei pannud ka minestama - pigem täiesti tavaline ära jahtunud vannivesi tundus.. autos kahte kalipsot selga ajades tuli muidugi meelde, et sügisel oli ühe papu talla sisse täiesti arvestatav auk tekkinud. nimetatud auk ei olnud talve jooksul ise ära paranenud ja see ventilatsiooniava tegi varvaste elu kindlasti kordades jubedamaks kui terve sussiga sõites. kinnastega sama lugu, et nende peopesad täiesti räbalad ja vesi käib läbi nii nagu tahab. oleks olnud uued papud, oleks need ka kinni teipinud ja oleks ka uued kindad olnud, poleks üldse külm hakanud. kuna aga oleks ei ole suurem asi sõna, siis varbad ja näpud siiski natuke külmetasid aga ei midagi hullu. tulin tunni möödudes meelega maha, et alustuseks mitte liiga teha. temperatuuri poolest oleks võinud rahumeeli veel vähemalt pool tundi sõita.

tuult oli niiettapab. minu täitsa sirgeks tõmmatud viiene oli julgelt üle, aga mitte päris üle mõistuse. esimesed gybe'id olid elujubedad ja suht sama värinaga tehtud nagu need sügisesed ihasalu omad, kui organism samal ajal alkoholiga võitles.

kui 20 mintsa sõidetud oli, hakkasid gybe'id normaliseeruma ja julgesin ka paar korda paremaga duck gybe'i. midagi muud ei julgenud teha, sest nii üle oli ja sisse kukkuda väga ei meeldinud.

kõva tuul oli ka püünsi lompi arvestatava chopi meelitanud ja mul õnnestus ühest nukist võetud hüpe nii maanduda, et uim ja vist ka laua ahter läksid vööni vees põhja. viis minutit hiljem lisandus repertuaari üks kreisi trapetsis katapult, mis jalad korralikult üle keha viskas. rohkem ei tahtnud ennast nüpeldada ja hoidusin veepinna lähedusest lahkumast.

nasva laguun

nasva | 6,5/99 | 1h15min

esialgu oli plaan muhumaa ja saaremaa vahel väinas sõita, aga praami pealt tulijad raporteerisid, et seal ei puhu muffigi. siim näitas siis oma nasva laguuni. ehk siis liivakarjäär mererannas.. sellised liivaaugud, mille veealune kallas on suhteliselt nii järsk kui olla saab. meetri kaugusel kaldast on üle pea, vesi nii sile kui üldse olla saab.

tuult muidugi ei olnud. läksime suure kambaga peale, mina ja siim laguuni, tiina, urve, andres ja vahur sõitsid merel. plikad tulid pärast ka laguunist läbi. sai siis tunnike tiksutud ja teineteist upwind360 tegema sunnitud. kes sisse kukkus, oli loll, sest vesi oli külm. tänu ülijärsule kaldale, sai ka igasugu lolluseid proovitud nagu see, et sõidad kaldasse kinni ja jooksed madalikul edasi või vastupidi - tuled jooksuga ja hüppad kaldalt lauale..

mõnus üritus. koordinatsioon andis küll pisut soovida, sest magatud oli mõned minutid ja eelmine õhtu läks ka väikseks napsutamiseks, aga ehk oli selle võrra jälle vähem külm.. :)

sõbrapäev

ihasalu laht | 6,5/99 | 1h

normaalne, kui sõbrad on. helistavad laupäeva hommikul ja ütlevad, et pane kaineks saamine mõneks ajaks kõrvale ja lähme vette.. no lähme siis.. kodus oli tuult nimodi, et päris täpselt ei saanud aru, kas puhub üks või kaks meetrit.. selleks ajaks kui hullud minu juurde jõudsid, hakkas ka vihma sadama. urvekas ja siimud käisid kõigepealt korjasid mu sõiduki linna pealt ära, sest simo oli kaasa võetud (ma ei tea miks) ja ma poleks urvekate auto peale mahtund. kodus kahe minutiga raamid peale, koorem katusele ja ihasalu poole. urve minu auto roolis, sest ma ei tohtind.

tuul oli täpselt ainult mere peal. terve tee sadas ilusat rahulikku vihma. puuladvad liigutada ei julgenud. kui meri paistma hakkas, oli ka mingit tuult tunda. aga rigasime kuskil liivavallide ja metsa taga niiet tundus kindel tiksumise päev. kui aga puu tagant välja astusin ja asjadega randa jalutasin, ei jaksanud peaaegu asju kinni hoida, sest tuul oli.

mitte üht tiksumise sekundit. alguses oli parajalt üle, seansi lõpus oli suur puri juba täitsaväga üle. siim oli 5,4-ga ja see olevat ka üle olnud.

sõitsime ihasalu lahes, jägala jõe suudmest mõned millimeetrid ülevalpool. tuul suht põhjast, natuke kirde poole. rand liivane ja kividest täiesti mahajäetud. rigada saab muru peal. pööörfi..

õhutemperatuur viis kraadi, vesi viimaste aegadega võrreldes väga soe. näpud külmusid korra täiesti läbi, aga ma ei teadnud sellest midagi. alles siis märkasin, kui korra kaldavees puhkehetkel käed alla lasin ja need seda hullumeelset ülessulamise valu tegema hakkasid. varbad olid ka lõpuks suht kanged, aga sellest sain ka aint nii aru, et tunnetusmeetodil oli jala-aasa ülesleidmine raskendatud.

minu jaoks siis puhas triibutamise päev, peale gybe'i midagi ei proovinudki. praktiliselt kõk gybe'id jäin püsti ja iga kord imestasin, et kuidas on sellised käkid võimalik püsti jääda - eriti need täielikus ülepurjes tehtud asjad.. sõidu ajal oli väga hästi tunda, et poisil on igasugused alalhoiusüsteemid välja lülitatud ja see ajas palju rohkem hirmu nahka kui parema halsi hüppelained ja totaalselt tumepruun vesi (tänks a lot, jägala).

pärast sportimist jälle urvekas rooli, sest mina ikka veel ei tohtind ja siis laulasmaa printsesside juurde sööma ja sauna. on ikka elu, ahh...

crazy monday

pirita | 4,2/72 | 55min

märgistamata nurgakivi asemele tekkis täna uus vihkamismärklaud. pirita rannahoone. mugav on olematu suurusega purjega sõita üritada, kui puhub 15 meetrit, aga rannahoone ees on umbes 8 meetrit. seda mugavam, kui on puhas on-shore tuul ja lõputu hulk murdlaineid, mis kõik on aastakümnete kaupa harjutanud ja trenni teinud selle nimel, et sind kaldale suruda ja igasugune kõrgusevõtmise katse pekki keerata. sinna otsa veel taglas, mis glissi saamiseks 35-meetrist tuult vajas ja oligi minu surfielu füüsiliselt kõige raskem tunnike.

ehk siis tundub, et aive 4,2 ice ei suuda sellega kaasa pandud gaastra mastiga mitte kuidagi koostööd teha. siim oli vees 4,1 combatiga (küll ka 10 liitrit suurema lauaga) ja ütles, et talle oli koguaeg tuult liiga palju. mina sain normaalselt sõita ainult kõige kõvemate puhangute ajal ja siis oli tõesti väga mõnus sõita. ehk siis puri ei lähe vale masti tõttu kuidagi väga närviliseks vaid laseb lihtsalt kõik tuule ilusti mööda. kuna pidin seal pesumasinas pidevalt käte jõul poomi küljes rippuma ja purje õrnalt pumpama, et mingisugunegi gliss saavutada, väsisid paksudes kinnastes käed umbes 15 minutiga. muidugi tuul oli ka suht puhanguline.. puhus kas 13 või 16 meetrit vaheldumisi paarisekundilise intervalliga pluss puhangud 18-19 meetrit.

viimased pool tundi oli veestart elusuurune ettevõtmine, sest näpud lasid iga pisema puhangu pärast poomist lahti. need hetked, kui mõnusalt sõita sain, üritasin enamuse hüpetest maha suruda, sest polnud käsi, mis õhus taglast adekvaatselt kontrolli all hoiaks. tingimused olid tegelikult maailmaägedad - lainevahed ülisiledad, hüppelaineid valida iga mõeldava kuju ja suurusega mõlemal halsil, vesi täitsa soe jne, aga mittevedava taglase ja paksude kinnaste kombinatsioon võttis asjast kogu komfordi.

järgmine kord võtan vabametsa 6,7 vapori kui vaja tormiga pirtale minna. aa ja siimuga otsustasime, et alates järgmisest esmaspäevast hakkame rannahoonet tükikese haaval minema tassima. kumbki urgitseb iga päev seinast paraja tüki lahti ja viib kaasa ja küll ta ükskord otsa saab. kevadel plaanime talgud korraldada (teeme ära 2010), kus üritaks paari päevaga terve korruse minema viia. jälgi meediakanaleid, üle-eestiline talguliste registreerimine algab jaanuaris-veebruaris.

big sunday

püünsi | 5,0/72 5,0/99 | 3h

ajeee püünsi oli täna eeskujulik veivispott. vesi nii kõrge, et ees basseinis eluhull tšopp, nurgakivi vee all ja tavapärasel rigamisplatsil oli murdlainetus... lõunapoolne poolsaar ka täiesti vee all. alguses proovisin suure lauaga, varsti oli see väga üle, siis võtsin väikse. tuul otseselt ei raputanud, aga oma kiiruses ta väga kindel ei olnud ja mõtles aeg-ajalt ümber. enamuse ajast sai siiski väikse lauaga kenasti sõidetud.

kui olin pool tundi sõitnud, nägin nurgakivi juures ovet, kes oli tähistamata kivi üles leidnud ja oma uime sinna maha pannud. käisin tõin talle kaldalt enda suure laua uime ja kruvika. muidugi just see hetk pidi tuul natuke kukkuma nii, et kaldale jõudmine nõudis oma aja, aga ovel polnud kiiret - kannatas ära. suht kehv oli sellise lainetusega meres lauale uime alla keerata.. taolises situatsioonis ilgelt tähtis, et kruvi ei oleks ümaraks kulunud ja kruvikeeraja sobiks täpselt. minu kruvi oli kulunud ja keeraja ei sobi täpselt :) aga saime külge ja ove pääses ujumisest ja jalutamisest. õnneks oli vesi nii soe, et minu kahekordses kalipsos polnud mingit häda viis mintsa kaelani vees passida. võrreldes eelmise korraga täitsa suvine ilm..

nurgakivi märgi puudumisega seoses sain mõneks hetkeks päris vihaseks purjelaualiidu peale. krt kui on hooaja ava- ja lõpupeod või surfilaagrid või muud joomingud, siis on küll ilgelt usinad reklaamima ja orgunnima, aga eesti ühes kõige rahvarohkemas surfispotis hädasti tähistamist vajavat kivi tähistatud ei saa.. saan aina vähem aru epl-i liikmemaksu maksmisest. see põhimõttselt osaline ettemaks hooaja jooksul toimuvate võistluste ja ürituste eest ja that's it. aga see selleks. nii palju kui ma ka üritasin pahane olla, oli lõppkokkuvõttes üks kõige ägedamaid päevi üldse.

lained tohutud, kurss praktiliselt risti lainesse, läänepoolseimate toodrite kõrval tekkisid eluilusad murdlained. ikka kohe sellised nagu filmis.. ülisuuri lendusid küll teha ei saanud, sest suurte lainete vahele tekkis väga tihedalt väiksemaid laineid ja suure jaoks ei saanud korralikult hoogu võtta, aga sellegipoolest ühed kõige vägevamad hüpped ja täpselt selle õige laine pealt.. vahetult enne murdumist..

jama oli, et pidin jälle paksude kinnastega sõitma, sest ilma hakkas kohe külm. ja kuna hüppe ajal vaja kätega poomi küljes rippuda, siis käevarred läksid lõpuks väga-väga jämedaks. lõpuks peamiselt sellepärast maha tulingi, et ei jaksanud enam kinni hoida. eks olin muidu ka väsinud...

pealetõmbamise mõtteid väga ei tekkinud. tundub, et kui puhub parajalt väiksele lauale, siis ei suuda ma endas julgust leida, et peale tõmmata. eks siis peab esimesed forwardid ikkagi suure lauaga tegema...

rahesurf

püünsi | 5,4/99 | 1h20min

kui lõuna paiku jõudsin, polnud püünsis mitte üht kuju. ilm pilves, meri tume, keha tundis külma tuult ka läbi talvejope. millegipärast ei olnud seekord nii suurt kiiret asjade rigamisega ja vette minekuga. kuna ilm oli tõesti väga järsku ebanormaalselt külmaks läinud, panin igaks juhuks kõik asjad selga, mis mul üldse olemas on - kahemilline aluskalipso, õhuke kapuutsiga ülemine ots ja veel 5/3 kalipso peale. siis veel paks kapuuts ja paksud neopreenist sõrmikud. nii igatahes külm ei hakanud. ka vette minnes mitte.

purjevalikuga panin puusse, sest väga suure osa ajast sain tiksuda. tuli meelde vana tarkus, et talvistes tingimustes võta pigem suurem puri, sest külmaga ei ole muhe tiksuda. glissi sai paarist pisipuhangust ja kahe sajupilve ülelennu ajal. esimene sadas õrna vihma ja tuul oli viisneljale väga paras.

teisest pilvest tuli paksu rahet. see oli ikka päris ropp. kui paduvihmaga on väga valus ette vaadata, siis rahega täitsa võimatu. hoia kas kätt ees või passi otse purje sisse. kumbki pole hea variant, kui rahe tuleb koos 13-meetrise tuulega. keset rahet kukkus tuul hetkega nii nulli, et mingist veestardist polnud juttu. ägasin ennast kuidagi püsti ja tiksusin 10 mintsa kaldale. finiito. glissi sai mõned triibud, heli-tack, upwind360 ja tack olid nii katki kui üldse olla sai, rahe tahtis näost tükke välja kiskuda. ei olnd liiga mõistlikult veedetud aeg, aga eks rahe sees rallitamine omaette eksootiline trikk..

chop is in

püünsi | 5,4/72 5,4/99 | 2h20min

sidusin aive 5,4 ns naturali oma laudade külge. äärmiselt südantsoojendav oli kuulda, et kohe kui mu purje lõhkumise jutud levisid, hakati mulle väga mitmelt poolt remondi ajaks asenduspurjesid pakkuma.. oleks teadnud, et nii paljude purjede vahel valida saan, oleks enda oma tükk aega tagasi ribadeks teinud :) suur kummardus kõigile abipakkujatele!

täna siis alustuseks mõned tüngad. kuna prognoos oli väga kõva ja vees olevad purjed ikka liikusid ka, läksin kohe alguses oma pisikese lauaga välja. sõitsin lootsi faarvaatrini ära ja sealt sain tagasi tiksuda, sest tuul kukkus ära.. kohe kaldale, suur laud alla ja tagasi vette. esimese triibuga oli isegi suure lauaga natuke lahja, teise triibuga oli paras, kolmas-neljas olid juba väga üle. uuesti siis pisike laud, mis nüüd sessiooni lõpuni kasutusse jäi.

kui see alguse hetkeline tuuleauk välja jätta, oli täna selle purjega vaheldumisi ilgelt üle ja ilgelt rämedalt üle. alguses nõudis puri natuke harjumist - trapetsi otsad ei leidnud tasakaalu ja puri tundus kuidagi raske. hiljem oli ikkagi enamasti väga suures ülepurjestuses kangutamine. hüpata hästi ei saanud, sest oli nii üle. vasakuga tulid siiski mitmed ilusad lennud. paremaga ei oska enam üldse. ei tea, kas see sellest ülepurjestusest või mis, aga seda päeva nagu poleks olnud, kui paremaga hüppama õppisin. igatahes enam ei oska üldse.

selle hooaja kõige ebameeldivamad tingimused. isegi kevadised topu 20 meetrised puhangud ei tundunud nii vastikud. eks vesi oli ka täna erakordselt segase laine ja chopiga. aga hea ülepurje trenn, eks järgmine kord tunnen ennast ülepurje all jälle killuke kodusemalt.

juhtusin täna ka kogemata ühe objektiivi ette, mis mind vee kohalt tabas. tuleb välja, et mu hüppeasend ei olegi alati nii metsas, kui kartsin. käi jala, kui keegi viitsiks koguaeg käia klõpsimas - täiesti hindamatu õppematerjal..



klõpsu tegi rait rand, kellele minu siiras tänu. originaali leidsin siit: http://powerhead.freehostia.com/surf/index.php/2009/09/27/27-09-pueuensi

pilpad taga

püünsi | 5,0/99 6,5/99 | 1h40min

tuul tegi pisut vigureid, niiet alguses sain 20 mintsa väikse purjega sõita ja siis jäi väga väheks. kiire rigamisharjutus ja suure purjega välja. esimesel triibul oli isegi suurele nats vähe, teine triip oli paras, kolmas-neljas olid juba nii üle, et backwindedit teha ei julgenud. tundus, et ikkagi jääb puhuma ja monteerisin uuesti väikse purje külge.

ilusat hüppelainet praktiliselt ei olnud, sest vesi oli nii kõrge, et madalikud suutsid tavapärasest kehvemini sissetulevat lainetust neutraliseerida. niiet ühtegi sellist hetke ei tekkinud, kus tõsisemalt forwardi peale mõelnud oleks. niisama hüppeid sai tehtud, need tulid täna suuremas osas kuidagi vildakad ja lubamatult paljud maandusin spinnis. kuni suutsin ühest nukist päris kõrgele üles lennata ja siis sealt taaskord viltu alla kukkuda. ma ei saand aru, kas lendasin näoli vette või purjesse, aga kohe pärast mäsa sain aru, et puri on vees kuidagi väga lontis.. essana kartsin, et mast pooleks, aga kontrolli käigus selgus, et mast lausa nii tugev ja terve, et oli ennast purje topist läbi pressinud. märkimisväärselt ebameeldiv.

sain veestardi tehtud ja ühe joonega õigesse kohta kaldale ära sõita. eks nüüd saab uurida, kuidas purje topi parandamine või vahetamine välja näeb.. suht kehv ilma väikse purjeta olla, kui järgmised kolm päeva lubab kindlat väikse purje ilma :(

tõmbas pisut peale

püünsi | 5,0/99 | 2h15min

hommikust saadik tööd teha ei saa, sest närv sees, et vaja forward loop ära teha. kolme paiku püünsisse sõites veel suurem närv sees. ja ennäe, nurgakivi juures suht kobedad lained. õigemini lained olid samad, mis alati sellise kõvema tuulega, aga olin pika enesediskussiooni käigus igasugused lained ja nende pealt forwardi sooritamise võimalikkuse enda jaoks ümber hinnanud. tegin siis korra vasakuga seda pealetõmbamise harjutust. tundus, et unustasin taha vaadata ja tegin igaks juhuks korra veel. ja siis hakkasin lainet otsima. selleks hetkeks oli närv nii sees, et ükski teine asi välja ei tulnud. vasakuga ei tulnud isegi glissis gybe'id, sest mõte oli väga tuugalt nurgakivi lainetes kinni.

leidsin siis ühe laine, keerasin ennast ilusti natuke alltuult ja siis juhtus selline asi, et käsk oli aju poolt juba valmis kirjutatud, aga submit nupp jäi viimasel hetkel vajutamata. aii kus see tegi sjuukse adrenaliinilaksu, et täitsa lõpp :) hakkasin kõva häälega naerma, sest tundsin, et ajus on mingi barjäär ületatud...

viis mintsa hiljem leidsin veel ühe laine ja sealt tõmbasin peale. seekord päriselt ja reaalselt. aga tõmbasin ainult pisut. kuna asi toimus suht kiirelt ja olin sel hetkel väga kanges adrenaliinimarinaadis, ei mäleta liiga täpselt mis juhtus, aga vist tegin seda esimese käe sirutamist ja tagumisega pealetõmbamist ja keha ettekallutamist natuke poolikult. igatahes lendasin õlg ees vette peaaegu nagu tavalise katapuldiga. aga ma ei olnud trapetsis ja laud tuli ka kenasti jalgadele järele. haiget ei saanud üldse - kõige pehmem vette kukkumine, mis üldse olla sai.

vahetult pärast sooritust saabus rahu. totaalne ja täiuslik rahu. ei mingit närveerimist, samas ka ei mingit ülevoolavat rõõmutunnet - ainult rahu... ei saagi aru, kas see oli lihtsalt nii suur pingelangus või olin nördinud, et katse niivõrd ebaõnnestus või mis.. aga sees valitses rahu.

natukese aja pärast hakkasin jälle lainet otsima, aga ei leidnud.. umbes 30 mintsa ei sattunud ühtegi head nägema. lõpuks nägin kokku kahte oivalist lainet, ühe ajal polnud tuult ja teise ajal ronis ikkagi jänes püksi ja päästikule jäi vajutamata. see esimene katse jäigi täna viimaseks. siis hakkas ka tuul lagunema ja mul käed külmast kanged ja kõik pahad asjad.

ühesõnaga peale sai pisut tõmmatud, forwardit kaugeltki ära ei teinud, tunded väga segased. vaimselt sai kindlasti mingist seinast üle ronitud.. ülehomseks lubab jälle - selleks ajaks peab oma mõtted sirgeks mõtlema ja kindad välja otsima.

muide täna oli mingi hetk nii, et vees oli vist naisi sama palju kui mehi.. üleüldse oli hästi vähe rahvast ja vahepeal suutsid aivekas, kriku ja üks sugari tüdrik vist isegi enamuse moodustada.. vat sulle :)

parem läks paremaks

püünsi | 5,0/72 | 2h30min

õhk liikus umbes sada meetrit sekundis. ei hakanud üldse suurt lauda koti seest välja sikutamagi. pisike laud ja täiesti planguks tõmmatud viiene olid minu jaoks väga mõnus komplekt. ees basseinis tohutu chop, milles midagi teha polnud, niiet tegin ülipikki triipe basseini ja aegna vahel.

kõige ägedam tänase juures oli see, et õppisin paremaga lendama. varem olin mõned poolvägisi lennud teinud, aga põhimõtteliselt ei osanud üldse. otsustasin, et hakkan aktiivselt paremaga hüppenukke otsima ja harjutama. absull ei kujutanud ette, et kontrollitud hüpped nii ruttu tulema hakkavad.. eeldasin, et see võtab suurusjärk pool aastat aega enne kui natukenegi mingile tasemele saan, aga tänase päeva lõpuks tulid täiesti kontrolli all vägagi suured hüpped lõdvalt. ülilahe. pärast hakkasin juba igasuguseid vastutuule hüppeid provotseerima ja tegin nurgakivi juures laine seljast allatuult ilusaid chop hoppe.. kift.

teise asjana leiutasin, et olin varem vasakuga täitsa koledaid hüppeid teinud, sest ei sirutanud esimest jalga kunagi ette välja vaid tõmbasin koos tagumisega krõnksu enda alla. nüüd proovisin jala sirutamist ja nii on tõesti poole ägedam. sirutamine keerab eriti hästi laua maandumiseks õigesse asendisse, mis vähendab spinni ja lubab maandudes täiskäigul edasi sõita. väga muhe.

kui praktiliselt ilma puhkepausita kaks-ja-pool tundi trenni tehtud, ajasin ennast meelega veest välja. selline rajuilm raputab muidu nii läbi, et öösel ei saa magada ja kõik pahad asjad. homme jälle. kui asjad kokku sain, pidin veel auto katuseraami küljest õunakoogi tükikese lahti monteerima - on sulle kunagi nii juhtunud, et torm lennutab statoili õunapiruka su auto katuseraami vahele? arvestades tuule suunda, pidi see rootsist tulema.. täitsa kreisi.. aga maitses väääga hää :)

disneyland

püünsi | 6,5/99 5,0/99 | 2h30min

tavaline veesõidukeid täis püünsi. aga mitte tuugalt täis - rahvas kenasti jagatud erinevate atraktsioonide vahel.. kalda ja nurgakivi vahet kimavad suured slallipurjed, nende vahel seiklevad need, kes veel mujale minna ei söanda. laine- ja hüppehuvilistele on ala nurgakivi ja kõige merepoolsemate toodrite vahel. merelaineid ja tagasitulles peaaegu veivamist saab nautida toodritest veel edasi. laguunis kõige edelapoolsemas servas tiirutavad ja tuuritavad enamik lohedest ja üksikud laudurid, kes kõige-kõige siledama vee nimel loheliinide vahele lähevad. tohutult tore.

kohale jõudes oli vist mingi hetkeline tuuleseisak.. suur asi kokku ja vette. algul oli hea, üsna varsti pidin poomi otsast peale tõmbama ja natuke veel hiljem oli julgelt üle. sain mõned backwindedi katsed teha, mis vist enamus ära tulid.

väikse purjega jätkasin backwindedi trenni, aga varsti oli ka väiksega kiirus nii suur, et vastik oli proovida. läksin siis nurgakivist loodesse laineid vaatama. millegi pealt hüpata eriti ei olnud, aga tagasitulles sai veivata. ühel tagasitriibul haakisin ennast trapetsist lahti, mis võimaldas purje asendit muutes lauda veivates sada korda paremini juhtida - sellest läksin ma täiesti pöördesse - nii äge pole mul veel kunagi lainetes olnud. samas pidi terve aeg käte jõul poomi küljes rippuma, niiet pidi pikk otsi tegema, et käed vahepeal puhata saaks. aga see veivi värk on ikka täitsa kreisilt lahe.. :)

hiljem läksin siledasse vette tagasi ja otsustasin ikkagi selle rämeda tuulega backwindedit proovida. alguses oli suht väga katki, aga hiljem hakkasid mõned tulema.. igatahes nipp vist selles, et laud peab terve pika manöövri ajal vaikselt keerama. tegin vist varem peamiselt nii, et läksin backwindedisse ära ja alles lõpus üritasin järsult keerata. homme jälle. lubab veel tugevamat ilma....

tehnikasport

püünsi | 6,5/99 | 2h

jälle sarnane prognoos nagu eelmised kaks korda. ja ilm oli ka sarnane. tiksumist suht palju, aga ka mitmed-mitmed glissitriibud.

seekord tuli backwinded juba päris stabiilselt. mingi hetk oli kümnest kaheksa. mõlemal halsil suht sama osav. glissis küll ühtegi ei lõpetanud, aga selleks polnud ka tuult. igatahes tehnika hakkab kätte tulema.

tiksumise ajal sai hullu tehnikatrenni tehtud. kohe konkreetsed harjutused, et 20 ülilühikest otsa, iga otsa peal 2 upwind360 ja lõppu heli-tack. ja siis veel selline, et veel lühemad otsad ja vaja kummagi käega 10 tacki ära teha. tackid tulid küll väääga kehvasti täna ja kummagi käe peale 10 kirja saamiseks läks vist kokku miskine 40 katset.. aga hea trenn ikkagi. vahetult enne pimedat tegi veel natuke tuult ja sai iga triibuga glissi. sinna veel mõned backwindedid, mis tänu väsimusele enam nii libedalt ei tulnud. kaldale ajas pimedus, tuul jäi puhuma raisk..

ennepimeda surf

püünsi | 6,5/99 | 1h30min

prognoosi järgi pidi täna kehvem olema kui eile. otsustasin hommikul, et ei lähe. lõuna ajal hakkas juba vaikselt kripeldama ja siis helistas veel siim, et läheb, niiet mul ei jäänud ka muud üle.

puhus natu paremini kui eile, aeg-ajalt sai tiksuda, aga glissi oli rohkem kui eile. sai jälle suht õrna tuulega backwindedit harjutatud. need juba täitsa tulevad, missest et kobaga. vasakuga tegin ka ühe selle asja, kus lähed backwindedisse ja siis uuesti õigele poole tagasi - ilgelt äge tundus :)

sõitsime umbestäpselt kaheksani, siis oli nii pime, et ei julgenud enam.

õhtune trennilupsakas

püünsi | 6,5/99 | 1h30min

lubas, et puhub suurele purjele, aga ei puhunud päris nii hästi. alguses sai mitmed triibud glissi, mille otstes backwindedit harjutasin. hiljem tavapärasem õrna tuule keerutamine kuni tuul järsku noaga ära lõigati. nii, et mingist veestardist enam rääkida ei saanud - solvusin ja tiksusin eluaeglaselt kuivale ära.

varem kõvema tuule päevadel tundus mulle, et backwindedi jaoks väga head hoogu vaja, muidu laud igal juhul glissist väljas ja enam ei pööra lõpus. täna sain aga mõned ka sellise jeeli-jeeli glissituulega tehtud.. viitab sellele, et varem oli ikkagi tehnika niivõrd vilets.

lohekari ja forwardi mõtted

püünsi | 5,0/99; 6,5/99 | 3h10min

esimese asjana nägin aive autot, mis oli praktiliselt samas kohas kus ta must eile maha jäi. see psaiko tsikk pole vist viitsind vahepeal koju minna.. aga väike puri kokku ja peale. kohe lohede sekka backwinded gybe'i harjutama. ruttu selgus, et otsus väikse purje kasuks oli liiga optimistlik. kaldale ja suur puri kokku. vette tagasi. lohede sisse. suur puri oli paras ja backwinded gybe hakkas tulema. imekombel tuli vasakuga palju paremini. aga paremaga tulid ka mõned ilusad. taaskord ei jäänud ükski kord laud glissi, aga langes glissist alles täitsa lõpus ja manööver tundus ilus.

mingi hetk nägin, kuidas kaldal tegi ettevalmistusi terve lohearmee. 10 mintsa hiljem oligi mu ümber 15 langevarju. lisaks minule otsisid lohede vahelt vaba siledat vett veel kaks lauda. pehmelt öeldes läks pisut kreisiks see värk. iga paari sekundi tagant pidi vähemalt korra igasse ilmakaarde vaatama, et mitte avariid teha. lisaks pidi siis veel leidma mingi vaba platsi, kus oma manöövrit proovida. mingi hetk jäi suur puri liiga suureks ja tõmbasin lohelast uttu kaldale. väike puri kokku ja vette.

nüüd kimasin otse nurgakivist mööda laineid vaatama. laine tuli peaaegu otse vastu, niiet seekord ei saanud enam laine lähenemise nurga süüks ajada. nii hakkasidki forwardi mõtted väga tugevalt pähe pressima ja asusin seda õiget lainet otsima. paremaga oli tagumine käsi koguaeg tahapoole valmis sätitud, et saaks operatiivsemalt tegutseda, kui hüpekas välja ilmub. aga no ei ilmunud. kord oli tuul liiga tugev, kord liiga nõrk ja see püünsi lainetus on ikka paras risu. laine tekib ja kaob nii kiirelt, et õigest lainest saad teada alles siis, kui selle otsas oled. ja ikka täiega tuule süü oli ka. mingi hetk pidi väiksega suht tihti tiksuma hakkama ja käisin kolmandat korda purje vahetamas. suur puri oli kord ilgelt üle ja siis jälle liiga vähe. lõpuks hakkas vihale ajama see tuule kõikumine ja kobisin maha.

kulge misse team sugar on, ahh? kus neid näeb?

backwinded kitecrash

püünsi | 6,5/99 | 2h

suurema osa ajast paras suure purje tuul. edelast, niiet sai laguuni lõunaservas ilusat siledat vett. aga see ilus sile vesi oli lohesid täis. jagasin umbes 20 meetri laiust veeriba nelja kuni kuue lohega ja ühel hetkel suutis üks värdjas mulle otsa ka sõita. tegin just veestarti ja see lammas otsustas üritada ülevalt mööda pressida. mu masti topp sai liinidega pihta ja lohelaud sõitis minu laua ninasse ilusa prao sisse. lohevend leidis situatsioonist piisavalt meelelahutust, et mingi lollakas irvitus näole tekitada. remondime siis lauda..

asjast kah. terve aja tegin backwinded gybe'i trenni. backi minek tuli lõpuks väga lihtsalt, backis laua keeramisega veel raske. paremaga jäin mõned püsti, paar tükki isegi suurema värinata, aga laud glissi küll ei jäänud, sest keeran ilgelt aeglaselt. vasakuga jäin ühe püsti, aga see selle manöövrina küll kirja ei lähe, mida teha üritasin. läks jube käest ära, laud jäi praktiliselt seisma, aga jäin kuidagi püsti ja proovisin siis päästa. tallusin laua ninas ja igal pool mujal ja sain laua ringi keeratud ja edasi sõidetud. ise juberahul, et ära päästsin. vasakuga sai tihti tacki ka tehtud, kui ära olin vajunud. üliilusti tulevad - kõik jäin püsti ja kõik tulid ilusad. sada protsenti. omast arust tabasin uue nipi, et teisele poole purje hüpates ei viska purje sinna, kust ise tulin vaid natuke ahtri poole. või isegi natuke palju ahtri poole. igatahes tundus, et nüüd korralik kiire tack maailmalihtsaks muutus.

korra läks backwinded kuidagi nässu nii, et jalalaba jäi laua ja masti vahele. nüüd valutab. aasas oli ka vastik hoida. niu-niu-niu..


kes annab nõu, mida nende lohetajatega teha, ahh? selge on see, et nii lohed kui vabastiili laudurid tahavad sõita võimalikult siledas vees. nii palju kui ma ka ei ürita asja erapooletult vaadata, tahaks ikka kõik lohed kokku kuhjata ja põlema panna.. raip, kui lohe vastu tuleb, pole lauaga midagi teha kui ülbelt ülevalt mööda pressida. sest liinid nii pikad, et kui alt lähed, kaotad 10 meetrit kõrgust. ja kuna püünsis suht lühike triip, siis kui kaks korda lohest altpoolt mööda vallad, oled nii palju kõrgust kaotanud, et sebid ennast 10 minutit üles tagasi. ja siis tuleb jälle lohe vastu... ühesõnaga trügida tuleb. kindel on, et lohetaja peab seda väga ülbeks, aga muul moel seal siledas purje all sõita ei saa. veel hullem on siis kui lohe tagant jälitab. kui sõidad püünsis madaliku ääres kalda poole, jääd nurka, kus ülevalt tuleb madalik ette, niiet tacki teha ei saa. ja mingi hetk tuleb kallas ette ja lauaga ei saa nii madalasse sõita kui lohega. ja lohe tuleb tagant samal kõrgusel. ainuke variant teha gybe'i, mis oleks jälitava laua puhul okei, sest mahub mööda. aga kuna lohel peavad mingid kaablid sada meetrit allatuult rippuma, siis selle gybe'iga jääd täpselt liinidesse. jälle lohetaja vaatab, et jubeülbelt keerab laudur ette kuigi muud üle ei jäänud, sest loll lohe ei saa aru, et surub nurka ja ei jäta väljapääsu. väga rõve.

sundgliss

rõvedalt tuuline püünsi | 5,0/99 | 2h20min

mine pekki.. lõunatuulega saab täpselt otse välja sõita ja alguses oli ilgelt lahe praktiliselt kaldalt laua peale astuda ja sajaga minema täristada.. esimesed veerand tundi oli isegi nii, et kohati oleks võinud rohkem olla.. siis hakkas tõstma, raisk. hakkasin backwinded gybe'i harjutama, aga ruttu selgus, et see manööver tuleb tükkideks lahti harutada ja komponentide kaupa selgeks teha. sai siis nii, et proovin kõigepealt lihtsalt backwindedisse minna ja seal asju kontrolli all hoides edasi liikuda. mingi hetk hakkas isegi vaikselt välja tulema, kuigi teisele poole minek ja eriti teisel pool jalgade vastuvõetavasse asendisse saamine on praegu puhas loterii. vaikselt aina tõstis ja varsti ei julgenud enam backwindedisse minna, sest selleks hetkeks niigi täitsa sirgeks tõmmatud viiene oli väga üle. hakkasin siis duck-gybe'i raiuma, mida ammu korralikult lihvinud ei olnud.. alguses oli ilgelt katki, mõni hetk hiljem tuli ilusti mõlemal halsil. kohati tõstis nii, et ei julgenud enam duck'i ka teha ja pidi hambad ristis täie pasaga tavalist gybe'i tegema. ja see pidi laydown gybe olema, muidu sõida nagu vastu seina. ühed elu kõige kiiremad gybe'id tulid täna.

ligi tund aega puhus nii kõvasti, et väga raske oli lauda glissist välja saada. isegi kui üritasid mitteglissis olla. kõik gybe'id lõppesid kas täisglissis või mere põhjas. kui teoreetiliselt natukenegi võimalik oleks, oleks täna tackid ka glissis tulnud. põhimõttselt võis ühe gybe'i ajal kõiki kiirust pärssivaid tegureid korraga rakendada ja ikka oleks glissis välja saanud. mõne puhangu ajal oleks võind purje kaldale ära viia ja ikka oleks sajaga käinud. miskised stabiilsed 14-16 meetrit puhus vahepeal.

lõpuks suutsin ühe backwindedi (mida igas tuuleaugus ikkagi proovisin) cräshis pool tundi varem juba korra peksa saanud parema käe sõrmed veel kord ära peksta ja see ajas peaaegu silmast veetilgad välja. tundsin juba varem, et jõud ja mõistus otsas ja koristasin ennast raju käest minema enne kui täitsa tükid taga.

aaa, kiired tackid tulid ilgelt ilusti täna. ja heli-tacki jäin ka kahtlaselt tihti püsti arvestades tuuleolusid. ja korra proovisin täiesti ülioverpoweris bodydragi ka, aga see lõppes nii, et seda esialgu enam overpoweris proovida ei taha.

hülgeid polnud - tuul need soome ära puhund.

mõttetu

püünsi | 6,5/99 | 55min

lubas, et võib-olla saab isegi väikse purjega sõita. aga sain suurega umbes viis poolikut glissis triipu ja palju tiksumist. harjutasin siis taaskord upwind360, heli-tack'i nii, et kohe purje ei flippa ja duck monkey'd ka natuke. siis vajus nii ära, et ei saand enam eriti veest laua peale ja kobisin kaldale. kuna viimasel ajal väga palju sõita saanud, siis tundus paraja aja raiskamisena..

hülgeid ei näinud.

windy playground

püünsi | 5,0/72 | 3h

traditsiooniline pisike triip suure lauaga veendumaks kas tuult piisavalt ja siis kogu ülejäänud aeg pisikese lauaga. viiene oli paras, kohati oleks 4,0 ka paras olnud. tavapärane segamini laine, leidusid mõningad enamvähem ilusad hüpped, mitmed liinid, kus veivata sai ning kõike muud vahepealset.

ma pole kindlasti veel kunagi nii palju ja nii suuri hüppeid vasakuga teinud. aasta tagasi polnud vasakuga lendamine üldse võimalik, nüüd suudan juba natuke hüpet provotseerida ja lennu ajal asju kontrollida. mingi hetk sõitis lootsi laev nina eest läbi ja nägin kui haigelt ilusaid laineid see masin teeb.. hakkasin siis paaniliselt passima, millal loots merelt tagasi tuleb, et lainet proovida. õnneks hakkaski õigel ajal silma.. laine oli küll vastikult pisikese vahega aga väga ilusa kujuga ja sinna sai otse peale sõita.. edaspidi hakkan peale passima, millal lainemasin põllust üle käib.

paremaga tegin ka mitu tipp-professionaalset vastu tuult sooritatud hüpet. kohati läks lainest alla sõites kiirus nii suureks ja laud hakkas niimoodi all lotendama, et tundus, et kui nüüd kuhugi lainesse kinni sõidan, on mõlemad jalad pooleks.

mingitest manööövritest ja freestyle asjadest ei saanud väga juttu olla, terve aeg puhas joyride ja laines möllutamine. loodan, et sellest nüüd mõneks ajaks isu täis ja saab trenni teha.

ühtegi hüljest ei näinud. vähemalt vees mitte. kaldal pandi õhupalle puhuma ja piinati kulinaariatoodetega :(

bodydrag peegelsiledas vees

rohuküla | 6,5/99 | 3h

jälle varahommikune laks. viiest üles, kuueks urveka-siimuka juures, enne kaheksat rohukülas. saabudes oli kohapeal tuulevaikus, oodata tuli umbes poolteist minutit, siis hakkas puhuma. ja puhuski umbes kolm tundi parajalt suurele purjele. kuna lõunatuul, siis veepind oli sadama muuli kõrval nii-nii sile nigu beebi pepu.

millegipärast polnud mingit erilist tunnet tavalisi asju proovida, mis oli peamiselt suure purje süü. paar korda tegin backwindedisse minekut, aga clew kippus vette minema, mis tõi kaasa päris korralikud mäsad.. proovisin siis ebatavalisi asju ja tulemuseks oli elu esimene bodydrag. seda seal ilgelt sileda vee peal lausa lust teha. dräägimine ise hakkas suht kohe tulema, aga laua peale tagasi saamine nõudis harjutamist. kokku sain kolm korda lauale, ühe korra ka nii, et laud polnud veel glissist väljas. need kõik asjad paremal halsil, vasakuga proovisin vist paar korda ja korra sain ka mingisuguse kontrollitud dräägi, aga lauale tagasi ei saanud. kuna see eneselohistamine tahtis kogu aeg susse jalast rebida, siis sõitsin suurema osa ajast paljajalu. esimest korda vist see aasta. ilgelt mõnus.

hüljest nägin ka. ühel korral välja sõites ilmus muuli otsa juures minu ees umbes 10 meetri kaugusel nähtavale suuur must telgikupli taoline asi. korraks ajasin silmad supitaldrikuteks, et täiiitsa lõpp, kuidas sellises kohas selline kivi olla saab. siis näitas hülgepoiss ühte oma käppa ka ja sain aru, et ei oo kivi. ivar oli ka hüljest nännu ja temaga isegi korra tõtt vaadanud, niiet seekord kindel, et ma luulusid ei näind.

püünsi maraton

püünsi | 5,0/72 5,4/72 5,4/99 | 4h40min

kohale jõudes nägin kahte plikat, keda tol hetkel veel karta ei teadnud. aive sikutas asju auto küljest lahti ja tiiukas kükitas autos. sellel ei kõlbavat tuulise ilmaga autost välja tulla. igatahes aive hakkas mult kohe viiest purje pommima, sest tal 5,4 kõige suurem ja see pidi talle liiga palju olema. mõtlesin operatiivselt mõned head ettekäänded välja ja keerutasin ennast purjevahetusest esialgu välja. ise viiesega ja pisikese lauaga peale. väga paras oli. siis hakkas sees ussitama, et kui mul nii väikse lauaga paras, siis mis see seest tühi plikatirts veel suurema purjega suurema laua peal teeb.. otsisin ta siis üles ja vahetasime taglased ära. aiiiii, mis muda sisse ma ennast selle diiliga püherdasin.. kujutasin ette, kuidas aivekas seda taglast rigada võis - rullis purje lahti, viskas sinna masti tükid ja poomi risti-rästi peale ning lisas näputäie nöörijuppe... tulemus: puri rapsis tuule käes siia-sinna, veopunkt muutus mitu korda sekundis ja flipi ajal võttis looma kombel järsku jõu sisse. trapetsi aasad olid ka paar tolli lühemad. tänu sellele ei tulnud taga lainest alla keeratud gybe alguses üldse välja. muidu sõit oli ka parasjagu rapsiv. aga pisikese lauaga sellegipoolest jälle väga äge krossitada. vee pind oli erakordselt segi pekstud ja mingit erilist laineliini ega hüppekõlbulikku asja väga ei tekkinud. hiljem käisin kaldal ja rigasin purje ümber ja vahetasime poomid ära, et kumki saaks oma trapetsiotsad tagasi. võtsin suurema laua ka, sest tuul kukkus.

normaalsemalt rigatuna oli ns natural 5,4 täitsa vinks-vonks. hea oli võõra purjega ka asju harjutada. kiires gybe'is tundus paremini kiirust üleval hoidvat. sain ka normaalsele backwinded gybe'ile lähemale kui kunagi varem. olin ise ilusti teisel pool, puri kenasti taga, aga lauda ei saand lõpus keeratud ja kiskus purje käest. edasiminek siiski.

siis algas piinamisvõte nr 2. teatati, et nüüd tuleb tiiu minu purjega vette ja mina otsigu endale seniks tegevust. tuul oli veel kukkunud ja enam praktiliselt glissi ei saanud. tegin siis veel poolteist tundi õrna tuule asju peale. upwind360, tackid, heli-tackid, switchis sõit ja duck tack. algul oli iga manöövri juures tunda, et puri käitub natuke võõralt, aga õnnestus suht ruttu harjuda. selles suhtes hea vahel võõra asjaga ka harjutada. heli-tack läks jälle suure sammu võrra paremaks ja duck tack'i purje viskamine tuleb suht vabalt. sealt edasi on aga endiselt müstika.

mingi hetk arvutasin, et olen neli ja pool tundi vees olnud ja seda oli kaugelt näha. mitte üks asi ei tulnud enam välja - isegi niisama tiksudes sai lihtsalt katapulti lennatud paar korda. tiiu näost oli näha, et teda ei tohi veel veest välja ajada. läksin ikkagi ise välja, sest ei jaksanud enam oma mäsade peale ropendada. jõudsin kõik asjad kokku panna ja riided kuivaks vahetada, siis kamandas aive tiiuka ka välja.

maasikaks tordi peal oli üks poiss, kes tuli oma mittetükelduva mastiga. kuna olime suht pimedaks läinud püünsis ainukesed, proovisime neljakesi masti lahti keerata, kuni üks tütarlaps enam proovida ei viitsinud ja käe muskli krampi teesklema hakkas. teine leidis selle nii naljaka olevat, et pidi tilgad püksi tegema. tõenäoliselt tegigi. katsu sa siis sellistega masti lahti keerata. tegime lõpuks mastile poomid külge ja plikad sudisid poomidega ja poisid keerasid mastist. lahti tuli. mast oli seest paksult ülipeenikest tolmu täis, mis märjaga korralikuks kitiks läind. õpetussõnadeks siis, et kui sõidad tolmuteel ja mast katuseboksis või katusel lahtiselt, siis pese tükid korralikult ära enne kokkupanekut. ja kui aivet-tiiut näed, pane kohe vastassuunas lõikama.

ei mäleta, millal viimati nii väsinud ja näljane olin. kodus sõin eelnevalt kokatud toidud, mida pidi mitmeks päevaks jätkuma, vähem kui viie minutiga ära. esimesed ampsud külmalt. pärast seda tekkis veel täiesti taltsutamatu magusaigatsus ja kuna midagi muud ei leidunud, sõin ühe purgi vaarikamoosi paljalt ära. kolmveerand tundi hiljem jälle kõht tühi :(