Reede, 31. juuli 2009

upwind360 secret cracked

püünsi | 6,5/99 | 1h35min

call me crazy, aga alguses oli plaan pigem jooksma minna.. sest viimasel ajal selline loomajõud tekkind, et purjekeerutamine ei väsita piisavalt ja vaja suuremat koormust. õnneks oli lõppversioonis esikohal osavaks saamine, niiet marss vee äärde.

suht sama tuul nagu eelmine kord ja läks sarnase kavaga. upwind360 ja heli-tackid vaheldumisi. heli-tackid paremad kui eelmine kord, aga eriti vasakuga ikka suht niru ja värisev... aga päeva ühe tippsündmuse juurde - murdsin lahti saladuse, miks paremaga upwind360 alati lõpus tagumise käe lahti laskma pidin.. nipp seisneb selles, et clew'd läbi tuule surudes tuleb samal ajal esimese käega masti julgelt enda poole tõmmata.. et siis mitte ei lükka ainult tagumist kätt välja, vaid samal ajal tõmbad pea sama palju esimese käega sisse. kui sellest aru sain, muutus asi kohe ilgelt igavaks. upwind360 vaikse tuulega täitsa lukus. nüüd vaja suurema tuulega harjutada.

mingi hetk ei lastud enam niisama purje keerutada, sest natuke puhuma hakkas. umbestäpselt 8 meetri ümbruses puhus, sest sain täpselt käima ja käisin vahelduva eduga umbes pool tundi. tuule lõpus tuli meelde, et vaja katapuldiharjutusi teha. ja siit teine tippsündmus. üks vasakuga katapult tuli nii-nii ilus ja hea, et täitsa lõpp. sirutasin vist esimest kätt paremini ette ja agiteerisin väikse hüppega. tegin ilusti koos taglasega tiiru ära ja maandusin hästi pehmelt peaaegu jalad ees.

siis sai tuul natuke otsa ja taandus 6 peale.. natuke veel harjutusi, sekka mõned tackid, mis palju kindlamad kui eelmine kord ja siis veel mõned otsad switchis.. see ka juba palju parem ja switchi minek oluliselt lihtsam kui eelmine kord. harjutamine mõjub :)

veest välja koos ilgelt ilusa päikeseloojanguga. koju sõites ei suutnud ennast ära õnnitleda, et surfi kasuks otsustasin. supermöll!

Kolmapäev, 29. juuli 2009

padutrenn

püünsi | 6,5/99 | 1h30min

"kui tuult ei anta, tuleb ilma tuuleta minna" - kesk-aafrika vanasõna.

lubati umbes 6 meetrit ja umbes nii ta oligi. alguses plaanisin pisikese purjega keerutada, aga kohapeal tekkis ikkagi kahtlus, et äkki saab suurega käima. panin siis suure ja keerutasin sellega. käima kordagi ei saanud. tegelt oligi plaanis õrna tuule trenn ja poiss on tagantjärele väga rahul, et suure pani, sest väiksega oleks liiga lihtne olnud - nagu keerutaks paljast masti ja poomi. edaspidi siis sellisesse vette alati suurega.

tegin ennast kahe pika otsaga kõrgele ära ja alustasin treeninglaagriga. number üks oli upwind360. raiusin neid umbes tuhat tükki. jalad muidugi aasadest täiesti väljas ja eemal, aga asjad tulid päris täitsa kindlalt. suht ruttu läks nii lihtsaks, et sain väga täpselt kontrollida, kuidas manööver kulgeb ja oli aega jalgade kaalujaotust timmida ja igasugu muid variatsioone proovida. ainuke jama, mis jäi, et paremaga peab enamasti clew läbisurumisel tagumise käe lahti laskma.. ei saa keha sellisesse asendisse, et tuulele täpselt parajaks vastukaaluks olla. tegelt mingi hetk sain sellest jagu ka, et hiljem sai see jälle minust jagu.

järgmisena heli-tack. see oli natuke rohkem roostes kui võiks. pisikese laua ja suure purjega ei tule veel väga kindlalt, kuigi valdava enamuse jäin püsti. vaja harjutada.

siis veel natuke tavalist tacki. ka umbes tuhat tükki või nii. need väga peaaegu kõik püsti, aga ikkagi ligadi-logadi.. selle asja peab lähiajal täiesti lukku saama. noh et ikka une pealt täiesti kindlalt tuleks. see ei ole ju sileda vee peal palju palutud.

kui tackid ka otsa said, vembutasin veel switch stance'i kallal. suht esimesi kordi proovisin selle lauaga ja parasjagu rõve oli. lõpuks sain asendisse, kus stabiilselt liikuda sai, aga see asend oli lihtne kaduma ja ega mingit kontrolli polnud tegelt.. veel ei mahu pähe, kuidas selle laua peal glissis switchi minnakse.. proovisin siis veel, et switchis gybe'i minna, mis oli päris äge ja kaks korda proovisin ka switchis heli-tack'i tegema minna. kaks korda sai naerda.

siis veest välja ja tohutult rahul, et nii manöövri-intensiivne asi ette võetud sai. kui vähemalt korra nädalas säherduse päeva teeks, saaks osavaks. samas poolteist tundi tundub minu jaoks sellise trenni piir olevat.. viimased paarkümmend minutit oli aeg-ajalt niuts-niuts, et igav ja vaja ära minna..

Esmaspäev, 20. juuli 2009

püünsi tunnike

püünsi | 6,5/99 | 1h

päeval puhus palju-palju, mina vee äärde hilja-hilja.. panin suure purje kokku ja just siis tuli urvekas ja pistis sõimama, et ma puhtahull, et nii suurega lähen. korraks hakkasin kartma, aga siis ajasin ennast tugevaks ja läksin ikka suurega. ülepurjestust praktiliselt polnud, sest just oli vaikselt langema hakanud. natuke sõitsin pingul purjega, siis lasin juba normaaltrimmist veel pehmemaks ja lõpus ei aidanud enam seegi.

peamiselt niisama uuesti sõitma õppimise trenn. sest äsjalõppenud surfilaagrist oli veel väga märgatav värin sees.. näiteks igasugused tackid kukkusin vist kõik sisse.. ei olnd eriti lootustki püsti jääda.. tegin siis niisama gybe'i ja paremaga ka down360 ja siis hulgema forwardi trenni. selle juures ei saanud seekord praktiliselt üldse haiget.. suure purjega tundub nagu natuke pehmem see värk.. aga sai siis mõlemal halsil ka glissis tehtud ja kõik aina vahtisid, et mis need kreisid teevad. siimuga loopisime seal endid..

suht ruttu hakkas igav ja tekkis tahtmine kaldale minna. imelik onju..

----

aa ja surfilaagrist eraldi sissekannet pole, sest seal mul surfiga erilist tegemist ei olnud.. neljapäeval vist sai pool tunnikest täitsa arvestatavat purjekeerutamist tehtud, aga kõik ülejäänud päevad puudus lisaks tuulele ka igasugune tasakaal ja tervis.. päikesepiste nah..

Reede, 10. juuli 2009

topu hommik

topu | 5,0/99 | 1h25min

juba varem oli nii analüüsitud, et jääme siimu ja urvekaga ööseks toppu ja sõidame hommikul enne tööd veel mõned asjad. tehtud. magasime autodesse tehtud pesades, kell pool kuus oli äratus ja mina ja siim olime kella kuuest vee peal. kogu ürituse tegi muhedaks see, et asjad viskasime eelmine õhtu lihtsalt põõsasse ja hommikul polnud muud vaja teha, kui ennast natu niiske kalipso sisse libistada, põõsast kokku pandud asjad võtta ja merre astuda. freakin' fantastic! :)

tuult vähem kui lubatud, aga lössis viiese ja suure lauaga kannatas sõita. kui parasjagu glissi jaoks tuult polnud, harjutasin upwind360 manöövrit ja puhangute ajal sai päris palju duckgybe'i tehtud. aga pool kogu sessioonist oli forwardi harjutuse päralt. neid meelega katapulte viskasin mõlemal halsil ja ka glissis. väga äge oli - kui neid tegema sai hakatud, siis muud nagu väga teha ei tahtnudki. see manööver ei tundu enam eriti hirmus ja vaikselt saab juba tehnikat lihvida ja asja rohkem kontrollitumalt sooritada. praegu vist ei tõmba jalgu piisavalt enda alla ja need tahavad laiali lennata koguaeg. selle tõttu olid ka mõned üksikud katsed natuke valusad. eks keha oli eilaõhtusest kägardamisest natuke hell ka.

siim ronis kell seitse välja ja üksinda ei julgenud katapulte enam teha. sõitsin veel pool tunnikest niisama kuni siim-urve asjad kokku panid ja siis ise ka kaldale. asjad kokku ja tallinna poole. kontorisse jõudsin täpselt 9:30 nii nagu plaanitud.

varahommikune surfisutsakas päikesetõusu ja värske hommikuse tuule käes.. not a bad way to start the day.. not bad at all.. :)

Lauri Tibbo

Neljapäev, 9. juuli 2009

topu õhtu

topu | 5,0/72 5,0/99 | 3h45min

kõva lõunatuul, rahvast suht vähe, sest teises topus olid samal ajal slallivõistlused. suur isu oli üle väga pika aja pisikese lauaga sõita ja nii siis saigi sellega enamus aega ukerdatud. tuul oli natuke auklik, niiet aeg-ajalt sai ka tiksuda. kui aga tiksuda ei saanud, sai lihtsalt väikse lauaga kihutamist nauditud koos väga mitmete chop-hoppidega, mida iga võimaliku lainetaolise asja otsast proovitud sai. tegin pisikese lauaga ka down360 ära, mis oli meeldiv kogemus.

mingi hetk, kui ajutisest tiksumisest kõrini sai, võtsin korraks suure laua. sain miskine 3-4 otsa teha ja siis sooritasin mingil müstilisel põhjusel oma elu kõige hullema katapuldi. ikka nii, et puri kolaki vette, nägu nätaki purjesse ja jalad lendasid suure kaarega üle trapetsisse kinnitatud keha. alguses oli selline vati sees olemise tunne, kus keha praktiliselt tunda ei olnud.. siis hakkas aju signaale protsessima ja teatas, et kõrv valutab ja lõug oli mingi laksu saanud ja ülakeha oli kaelast ja igalt poolt mujalt kõvasti väänata saanud. katsusin ennast põhjalikult üle, kas kõik tükid on alles ja ega kuskilt ei leki. kõik tundus enam-vähem. kui edasi sõitsin, siis tundsin, et taglas kuidagi natuke pehme. jõudsin juba mõelda, et jess, puri ribadeks, aga kiire visuaalne vaatlus kinnitas, et puri on terve. mõtsin, et juu siis lihtsalt tundub, et on pehmem kui varem. paar triipu hiljem lõpuks avastasin, et olin katapuldiga poomi korralikult ära tuuninud. täpselt trapetsi aasa kohapealt oli paks toru täitsa kõveraks läinud. tugev poiss. nõrk poom. samas mine tea, kui poom poleks järele andnud, oleks võib-olla ise pooleks läinud.

hiljem sai veel pisikese lauaga kimatud ja lõpuks vist pärast kella kümmet veest välja kolitud. poom oli küll pehmem, aga sõitmist peaaegu ei seganud.

Lauri Tibbo

Pühapäev, 5. juuli 2009

(väga) vaese mehe forward

rohuküla | 6,5/99 | 1h45min

tuul lubas alguses salaja öösel ära puhuda. siim ja urvekas läksid jube eelmine õhtu rohukasse valvesse. ärkasin kogemata pool kuus üles ja kell kuus oli siimuga esimene side. meri rahulik ja tuult pole. selge. tuttu tagasi. üheksa paiku uus ühendus ja siim kostis, et mingit tormi pole, aga midagi on ja hakkab vette sättima. mul viimased kõhklused, et äkki lähen ja saan tünga, aga otsustasin siiski minna.

pool kaksteist sain vette. alguses sai väga lössi lastud purjega natuke naisteglissis liikuda, aga korralikult trapetsisse kallutada praktiliselt ei saanudki. kolmveerand tundi hiljem langes nii, et enam glissida polnud võimalik. sai siis kalda all siimuga lollitama hakatud. esialgu heli-tackid, siis väga ilusad upwind 360, mida ma pole nii väikse laua ja nii suure purjega varem ära teinudki. korra sai 360 isegi nii lukku, et jäingi keerutama kuni vesi liiga madalaks läks.

ja siis päeva kõrghetk. siim näitas forwardi harjutamise harjutust, kus ennast meelega katapulti tõmbad.. alguses võttis kõhedaks, aga teisel katsel julgesin siiski proovida ja täiesti ebanormaalselt äge oli! :) proovisin siis veel ja veel ja isegi paremal halsil ja iga kord oli äge. seda saab nüüd järgmistel kordadel palju-palju teha. asja võlu on selles, et sa ei kuku teisel pool lauda plärts vette vaid libised vee peal või lõikad väga lauge nurga all vette sisse. ehk siis haiget saamine suht keeruline ja katapuldi tunne ilgelt mõnus :)

sõita eriti ei saand, aga ülirahul, et tuldud sai.

Lauri Tibbo