Esmaspäev, 25. märts 2013

rikkepäev

arinaga | 5,0/100 | 1h30min

panime karmo autot valvama ja läksime jmo-ga vette. puhangulisem kui eile. rohkem tiksumist, rohkem overpowerit ja rohkem tsoppi. aga tingimuste kaela ei saa midagi ajada, sest olin ise millegi pärast nii liimist lahti, et liimi haisugi polnd tunda.. laua väljahüppamine ja normaalselt maandumine oli ulmetrikk, mis ei tahtnud õnnestuda.. vulkaneid tuli, spokki vähe, grubbyt väga ei proovinudki. kõik tuli raskelt.

kaklesin tunnikese, siis läksin ise kaldavalvesse ja lasin karmo merele. see tõmbas täpiks, oli tund aega täpp ja siis tuli tagasi. tegin siis pool tundi veel. pausist midagi paremaks ei läinud, oli tükk tegemist, et mitte nii närvi minna, et asjad pärast pilbasteks poleks.. põgenesin kaldale ära.

sitt päev. ehk tulevik toob paremaid..

Pühapäev, 24. märts 2013

jahedatega merel

arinaga | 5,0/100 | 2h

eelmine öö läks sutsu pikemalt ja ärkasin hommikul palmisahina peale.. algul ei ajanud sahin väga närvi ja tegime muid matkaplaane, aga vaikselt puges lõpuks ikkagi uss sisse ja hammustas. läksime arinagasse. mina-o tegin lühikesi otsi, jm-o tõmbas 6,1/110 setiga pikad triibud ja karm-o tõi samal ajal riifi juurest lõunasöögi välja. kõik said rahulolevad näod pähe ja väikese rammestuse naha vahele.

tuul ilus, kuigi prognoosi väga polnud. harjutasin peamiselt grubbyt. ära ei tulnud, aga mõlemas otsas hakkas jälle lubama. paremaga sain vulcani ja spocki ka natuke normaalsemaks. täna oli vees veel kolm minuga enamvähem samal tasemel kohalikku stiilitajat. nii stiilsest sessioonist polegi siin veel osa saanud..

nina kõrbend, tuju hea!

Reede, 22. märts 2013

siestasurf

arinaga | 5,0/100 | 1h30min

päevad tagasi saabus lapimaalt taustajõudusid ja täna ründasime tiimiga arinagat. mina vee peal, karmo lahe servas riifi juures vee all ja jaano-martin mängis kaldal kitarri. nigu filmis!

asju rigades tundus täiesti tiksumine, aga kohe kui vette astusin, tõstis sutsu ja läks nii, et enamus triibud sai ikka glissi ja ka kenasti manöövriga ära vormistatud. vulkanid, spokid. paremaga ainult vulkan, selle käega on mingi koht kõhtu kasvanud ja viimasel ajal tulevad natuke hädisemalt asjad..

vasakuga proovisin ka tavalist spokki teha, tuli välja küll.. grubbyt vist proovisin ühe korra, see oli peakas. ma ei teagi miks, aga ei viitsinud grubbyt täna vehkida..

ilus päev.

Esmaspäev, 18. märts 2013

parkimistrahv

salinas | 5,0/100 | 1h

keegi tuult ei oodanud, aga keset päeva hakkasid ikkagi palmid diskot tegema. muusika taas edelast. mõtlesin välja ägeda triki minna hoopis pozos vette ja sealt mööda ookeani õigesse kohta seilata. pärast laseb sutsti allatuult tagasi ja olemas! kuna idee oli hiilgav, siis nii ka tegin. kui olin taglase kokku ladunud, tulid lõpuks ka need mõtted lagedale, et mis siis saab, kui näiteks poom plahvatab või tuul ära kukub või midagi.. aga no taglas oli juba koos..

marss vette, tiksusin pozo lahest välja, sain käima, mõned krüssuotsad ja olingi vähem kui veerand tunniga kohal. laksisin soojenduseks mõned vulkaanid ja spockid ja siis hakkas tuulepoiss natuke väsima.. sõita sai, aga pigem vulcan, muu jaoks kalda all siledas väga ei jätkunud. parem raius jälle väsimatult tacki.

täpselt tund pärast vette astumist lasin hädises glissis mere poole, hädine paut ja siis natuke tiksumist ja siis oli kõik. null. kuidagi suutsin ikka enamvähem kalda alla ära tudiseda, õigest randumise kohast sutsu allpool. õnneks ei sattunud vales kohas välja minnes siiliasunduse peale. kõigepealt tekkisid ujumise moodi ideed, aga kui asju kokku pakkisin, siis aimasin, et laua peale ei raatsi asjade otsa kõhuli visata ja terve tee laua kõrval ujuda ei tundunud väga puhkepäeva moodi (keha ootab laupäevast saati puhkepäeva ja on juba sutsu solvunud). õnneks sain endale pozowindsi transpordi sebitud ja ei pidanud asjad seljas jalutama ega ujuma.

lõppkokkuvõttes tasuta õppetund. enne mõtle, siis pargi.. (unless kui taglas juba koos on, ofcoors!)

Pühapäev, 17. märts 2013

reptiil

salinas | 5,0/100 | 2h15min

pozos liiga maatuul, kõik läksid kilomeetri võrra lõunapool vette. ma ka. kalda ees ilus siledus, kaugemal väike tsopp. parem tegi taas terve päeva tacki, vasak proovis natuke grubbyt, vulcanit ja spocki. viiene täiesti sirgu tõmmatud, tuult oli sama palju nagu eile lahest väljas sõites. natuke rohkem läänest.

korralik intensiivne trenn, lühikesed otsad, palju manöövreid. tack hakkab vaikselt sajale prossale lähenema, grubbyga oli keeruline. kalda all oli suhteliselt maatuul ja keerutas ja puhutas. grubby katsed olid enamasti peaaegu miniluubid. ma olen nüüd nii palju selg ees vette lennanud, et ammu võikski siledas loopi proovida.

loomaaed oli ka jälle. tegin kaugemas otsas tacki ja kui laua uuele halsile sihtisin, oli vöörist vähem kui kahe meetri kaugusel mingi suur tume jurakas. esmapilgul tundus mingi puidust moodustis, aga kui ta aru sai, et ma enam väga kurssi muuta ei kavatse, siis tõmbas pea marurahulikult vee alla ja võttis suuna sügavale.. elusuur tortuga jälle.. hiljem käisin samas kohas pidevalt patrullimas, aga kahjuks rohkem ei näinud..

Laupäev, 16. märts 2013

ultra gusty style

pozo | 5,0/100 | 2h45min

eile õhtul uinusin teadmisega, et saab üle väga pika aja rattaga sõitma minna. aga kui hommikul akende eest kardinad ära ajasin, nägin vuhisevaid ventilaatoreid, tantsivaid palme ja paksult jänkut täis merd. lõunatuul, mis heal juhul alles õhtuks ennast natuke näitama pidi, oli üleni kohal. ehk siis kiired hommikuprotseduurid ja randa.

rannas tundus lausa neli-kaks. aga siiski mitte. pozo lahes oli nii krdi puhanguline, et neljasega ei olnud seal ikkagi väga midagi teha.. läksin tegin viiese kokku. see oli sõidetav, aga tingimus oli üpris keeruline. nii puhangulises pole suvest saati sõitnud.. arinagas on paar korda olnud, aga siis, kui kolmesele puhub.. täna ei saanud alguses heli-tacki ega tacki tehtud, sest nii hullusti rapsis. väike tsopp oli ka ja see oli kuidagi nii ebanormaalne, et kui stiilitamiseks allatuult keerasid, võttis kiiruse niimoodi kinni nagu oleks liiva sisse sõitnud.. mis tähendab, et purje ei saanud kuidagi tühjaks.

plaan oli grubbyt harjutada, aga seda vist ühe korra proovisin. enamasti oli tegemist, et vulcan püsti jääda ja paar korda tuli kogemata spock540 ka. kõik vasakuga. parem tegi tacki trenni terve aeg, sest algul oli see väga katki. ja ongi vaja lainesõidu jaoks ka tack selgeks saada lõpuks.

täna sain jälle merekoletise stressi natuke.. vastu päikest sõites tekkis kaugemal mingi kahe uimega ebamaine elajas.. süda jõudis poolteist kiiremat põksu teha, siis sain aru, et jälle snorgeldaja. 20 mintsa varem nägin küll paari kutti punkri juurest lestadega merre jalutamas, aga ei suutnud nii ruttu otsi kokku viia. päris julgelt ukerdasid nad seal täitsa sõidetavas tsoonis. kahtlustan, et neil pole õrna aimu ka, kui nähtamatud nad vastu päikest sõitjale on.

kui tundus, et võiks hakata välja kobima, võtsin korra veel pikema otsa lahest välja.. paar tükki sõitsid seal, mõtlesin, et lähen niisama vaatan korra. kohe kui maanuki tagant välja sain, algas paradiis. ideaalselt ühtlane ja päris kõva tuul. olin juba varem puhangute tõttu purje täiesti sirgeks tõmmanud (poom polegi nii pikk olnud varem). paras mere tsopp oli, aga täiesti manageeritav. mõnus väike overpower. proovisin siis teiste friiraideritega võidu teha ja lasin neist oma ideaalilähedase slallivarustusega (lauaks wok-pann, hiigelsuured jala-aasad laua servast ca pool meetrit seespool, vabaka vanast veiviuimest isesaetud 18 cm custom racing non-carbon z-uim) vabalt mööda ja nii hakkas meeldima, et triibutasin veel miski kolmveerand tundi. välja sõites oli sutsu tsopp, tagasi tulles kleepus vahel harva vöör laine selga kinni, aga üldiselt oli superlahe. niii äge oli vahelduseks niisama triibutada.. korra mõtlesin, et lähen sebin omale mingi normaalsema laua, aga kuna väsimus ammu näris seestpoolt, siis tegin oma asjadega ja lõpuks koju ära. õnneks jõudsin enne mahaminekut kuskil poolel teel fuertele veel ühte mitmepealist koletist näha, aga need osutusid võrgupoideks..

ja üks maismaakoletis ka veel. hiljem nautisin niisama rannas kauaoodatud puhkepäeva, lugesin raamatut. ühel hetkel ilmus sutsu eemal kivide seest sisaliku pea. varsti julges üleni välja tulla. tuli vähe suurema kivi peale, lasi pea muhedalt põrandale ja võttis läraka päikest. eesti sisalikega harjununa on sellist pisikest krokodilli pentsik sisalikuks nimetada. kogupikkus vast sõrme otsast küünarnukini või midagi. liikus väikeste pausidega kivilt kivile täpselt minu suunas. selle hetkeni oli väga põnev kuni ta galopeerides minu poole sööstma hakkas. jõudsin napilt võitlusasendi sisse võtta ja siis ta kadus nende suurte kivide vahele, mille vastu mina nõjatusin.. tal oli seal mingi korter või asi.....

Esmaspäev, 11. märts 2013

ultra light pozo edition

pozo | 5,0/100 | 1h

õrnake tuuleke oli ja aknast paistis, et pozos kah piisavalt sile ja kuna ajaga polnud priisata, siis läksin seal vette. glissiootusi ei olnud.

mitte kuskilt otsast ei olnud sile. oli paras rahulik tsopp ja aeg-ajalt väheke suuremate küngaste setid. tuult oli nii ropult, et kahel korral sain veestardiga peale (nendest üks õnnestus kuidagi täiesti ilma tuuleta), ülejäänud aja sikutasin purje. midagi erilist proovida ei saanud, sest niisama tiksumine, up360 ja heli-tack pakkusid piisavalt põnevust.

tuul aina vaibus ja tundus, et lained aina kasvasid.. stabiilsuskontroll töötas kolmes vahetuses, aga sundisin ennast tunnikese täis tegema.. eks lõpus läks päris hapuks olemine, aga ilgelt hea tasakaalu trenn..

Pühapäev, 10. märts 2013

ultra light wind stiil

arinaga | 5,0/100 | 1h30min

veel eile paistis kõik ilus, aga hommikuks oli kogu järgneva viie päeva enamvähem okei prognoos täitsa maha kistud.. aga lootust jätkus, et natuke saab ikka glissi kah.

õrnalt ka ei saanud glissi. polnud lootust ka. pigem oli suur osa ajast võimatu veestarti teha. eriti tubli, et kohe ülestõmbamisotsa külge taipasin installida.

igavusel väga tekkida ei lasknud, võtsin tuulenatukesest viimast. tegin tavalisi vigureid ekstra õhukestes tingimustes, mis tähendas, et eriti puhtalt pidi tegema ja proovisin ka asju, mida vist varem teinud pole. näiteks switchis purje flipp ja switchis clew first helitack. eriti teeb rõõmu, et õppisin paarimeetrise tuulega  tavalist helitacki normaalselt tegema. see varem ikka tudises hullult ja alati kui seda teha vaja oli, rääkisin endale juba aegsasti, et igal juhul kukud sisse. mis tegi omakorda hullemaks kõike. aga nüüd tekkis mingi stabiilsus.

üleüldse on nii vaikse tuulega ukerdamine kuidagi intiimsem.. kuna millegi najale väga toetada ei ole, peab iga puhangugrammi tajuma, sellega täpselt arvestama ja lauaga ka vägaväga hästi läbi saama.. muidu ujud.

täna tundsin, kui tänuväärt on need algajad, kes seal õppimas käivad.. ihuüksi ei viitsiks õrnalt ka nii pikalt keerutada ja see on ka väga mõnus challenge, kui ühed kogu aeg otsa sõita üritavad ja teised meelega ette keeravad. eriti kift, kuidas nad napikate puhul igakülgselt avarii tekkimisele kaasa aitavad, samal ajal sjuuke nägu peas, et nad ei saa ööd ega mütsi aru ja et laud ise tahab kõigele otsa sõita koguaeg.. muidu vajuvad karjade viisi hommikust õhtuni allatuult ära, aga kui neist kõrgemalt mööduda tahad (ja üldse mitte eriti napilt), siis vaatavad sulle suurte silmadega otsa ja sõidavad jupp aega kasvõi täpselt vastu tuult, peaasi, et koordinaadid ühtima saaks..

tuleb meelde, et kunagi oli vist jah nii, et varustus ise teeb asju.. ja peamiselt pahandust..

Laupäev, 9. märts 2013

tuuker

arinaga | 5,0/100 | 2h45min

algul sai aeg-ajalt grubbyt proovida, pool aega tiksumist. hiljem suurem osa tiksumist.

grubby ei tulnud, aga vasakuga on väga lähedal. vist jäi suuresti selle taha, et ei proovinud piisavalt suure hoo pealt.. paremaga sain vähem proovida ja oli ka rohkem katki..

palju niisama vigurdamist lisaks. hakkasin aasades upwind360 tegema.. ilgelt kift.. aasades heli-tack ka kift.. kuidagi üldse ei hakanud igav täna..

madalas tegin jalaga oma esimesele gran canaria siilile pai.. õnneks sain väga leebesse kohta ainult mõned pisikesed okkakesed.. vees tundus, et kangesti oli siili moodi tunne, aga ei valutanud õrnalt ka.. kodus nägin, et okkad sees..

täna oli ka peaaegu shark encounter. nägin päris kaugel mingit tumedat asja vehkimas.. ootasin siis, et näen sealtsamast ka mingit purje tõusmas, aga ei.. tiksusin vaikselt lähemale ja pulss hakkas kerkima.. ei tundunud väga hai, aga mingi loom päris kindlasti.. ja mitte väga väike.. lähenesin vaikselt ja mõtlesin endamisi, et idikas, jookseb mingile kollile ise lähemale.. väga-väga põnev oli.. a siis otsustas loom sukelduda, mille käigus sirutas suurte lestadega varustatud jalad korraks taeva poole.. snorgeldaja rsk.. suht väga lambi koha peal oli ja täitsa üksi.. ei paistnud, et tal mingit sukeldumispoid väga oleks.. sealtsamast kohast lasevad slallitajad täisgaasiga üle..

Neljapäev, 7. märts 2013

tavaline trenn

pozo | 5,0/100 |1h15min

tuul endiselt valelt poolt, ja nüüd veel puhub ülbelt prognoosist rohkem.. umbes pool päeva ei uskunud, et puhub ja rääkisin endale, et küll ta kohekohe kukub.. kuni lõpuks saabus mõistus ja käsutati vette.. tunnikese sai viiesega okeilt, oleks varem läind, oleks rohkem saanud. kuna aega napilt, ei viitsinud lainekohti läbi sõita ja läksin pozos stiiliasjadega peale.

ainult grubbyt katsetasin. nüüd tundub, et käed juba teavad, mida pärast hüpet teha, ainuke asi on taaskord värdjalik keha asend, mis keeldub allumast. ikka ei kalluta pärast hüpet keha piisavalt tuulde ja alati lõppeb pull selili vee all. paar korda, kui ekstra keha asendit käsutasin, siis ei tulnud jälle hüpe välja..

aga igatahes edusammuke.. tahaks veel proovida.

Teisipäev, 5. märts 2013

pozo freestyle

pozo | 5,0/100 | 1h30min

eile oli eesti päev. rannas sadas padukat, kaifisin esimest korda üle kaheksa kuu autoga läbi veeloikude sõitmist ja sain haleda tünga. juan grandesse tuul ei ulatanud, sõideti lõunapool pisikese lennujaama kõrval. kui kohale jõudsin, oli kõik väga ilus, sain kalipso selga ja siis ronisid kõik hetke jooksul välja. tuul keeras ja kukkus. himma sai napid pool tunnikest vees olla. otsustasin ootama jääda, passisin ligi tunni, panin isegi purje kokku, aga vette ikka ei jõudnud.. vaikselt koguaeg lubas, et ära ei raatsinud minna, aga õrritamisest kaugemale ei jõudnud.. kaldal oodates sadas vihma pähe.. kodumaa tunne tuli, ümisesin "põhjamaa, me sünnimaa" laulu..

täna sõitsin ka ida-lõuna vahelised spotid läbi, igal pool tundus pigem kahtlane pooltiksumise variant.. lõpuks läksin täiesti sileda veega pozos peale valelt poolt tuulega. kaldalt paistis päris ilus, aga sattus olema ilgelt puhanguline ja tuul keerutas ka. eesti keelsed roppused kajasid üle küla, aga sain ikka vulcanit teha ja mõned spockid ka ja natuke grubbyt proovida.

grubby osas korralik läbimurre. ära ei teinud, aga proovisin mõlemat kätt poomil julgelt tahapoole liigutada ja hoopis teine minek! hiljem sai ainult ilgelt overpoweris proovida ja tulid enamasti peaaegu mini-loop'id, aga ikkagi oli tunne parem kui kunagi varem. vaja veel natuke harjutada, et saaks kätele selgeks teha, et esimest peab kõverdama ja tagumise sirgeks lükkama ja küll ta siis tuleb ka.

Pühapäev, 3. märts 2013

hookipatrenn

juan grande | 4,2/74 | 1h15min

pikem paus möödas. sai natuke ühe kõrva põletikku nauditud ja siis teise kõrva põletikku ja siis oli jälle tuult vähe. aga nüüd toodi atlandilt korralik torm koju kätte. tuul valepidi, vihm, koolid kinni, majadelt lendasid kohati rõdud küljest ära jne.

juan grande lähedal castillo de romerali sadamas, mis pozost 5 km allapoole. parem halss. täitsa arvestatav laine. välja minnes sai hüpata. krt kui esimest korda table topi proovima hakkasin, hakkasin laua ahtrit valele poole sirutama. täitsa loll loom on ikka see keha.. hiljem õnnestus koordinatsiooni niivõrd parandada, et vasak-parem enam sassi ei läinud, aga ega see keha ei tahtnud üldse väga hea meelega table toppi teha.. nagu oleks külmast kange ja liikumatu.. lihtsalt ei oska.. mitu korda sain proovida, lõpuks ehk suutsin vasaku halsiga võrreldes umbes kolmandiku võrra lauda taeva poole keerata. tuult oli piisavalt palju, et tõsist bäki tunnet ei tekkinud, aga paar korda üleval mõtlesin küll, et teoreetiliselt võiks vaikselt üle õla piiluma hakata. samas kui juba table topi puhul lähevad jalgadel käed segamini, mis siis veel ülekeeratud bäkist saab? raudselt mõtlen olukorda kontrolli alla võttes mingi viguri välja, kuidas purjest läbi pugeda..

sissepoole tulles veiv. erinev pozost selles suhtes, et laine madalam, murdub palju aeglasemalt, aga liin palju pikem ja mis kõige kiftim, laine osakonnas kalda all puri täiesti paksult pauerit täis. väga mõnus oli lasta niks-naks allaliini täiskiirusel.. esimesi kordi sain korralikult seda lainesõidu käiku harjutada, et käed mängivad korralikult poomi peal ettepoole ja tahapoole..

varsti oli nii üle, et tuli idee end rannas lõbustada. ronisin siis maha, rullisin neljase kokku, pakkisin autosse ära, rullisin kolmese lahti, ajasin masti sisse, topp plahvatas, rullisin kolmese kokku, neljase lahku, kappadi vette tagasi ja kangutasin ülepurjestuses edasi.

pikalt enam ei saanud, suht väsitav oli ja lõpuks sain nii tuule kui lainete käest järgemööda karistada ja sain aru, et mu koht on kaldal.