Pühapäev, 14. november 2010

meelitamine

püünsi | 6,5/99 | 1h30min

prognoos oli varahommikuks ja nii oligi. sain 8:50 vette ja kuuepoolega kannatas kuidagimoodi sõita. suur puri tundus täna kuidagi eriti tohutult suur. tuuleaukudes purjekeerutamine oli vaevaline.

kui tuult natuke oli, harjutasin gybe'i korralikumalt sooritama, sest see on väga rooste läinud ja glissis manööver tundub praeguse vormiga peaaegu võimatu.

oleks pidanud veel tund aega varem tulema ja esimese valgusega vette astuma. siis puhus korralikult.

eile õhtul läks süda härdaks ja käisin kõik uimed liivapaberiga üle. korra mõtlesin, et äkki peaks pealetõmbamisotsad ka üle vaatama, sest pole ammu kontrollinud neid. "praegu ei viitsi..." ilmselgelt oli parem lahendus täna mere ääres värskelt plahvatanud alt pealetõmbamisotsa vahetada ja sellega veel tuulist aega raisata.

Laupäev, 13. november 2010

valus tüng

püünsi | 5,0/99 | 50min

põhimõtteliselt sain tünga. ja nüüd on küünarnukk valus.

tänase päeva õppetund: prognoosi jälgimist peab harjutama. reedel suutsin natuke pahandada, et ainult pimeda ajal puhub ja sellest tulenevalt kaotasin niivõrd valvsuse, et tänase prognoosi tekkimise magasin maha. millalgi keset päeva vaatasin järgmiseid päevi silmas pidades kaardid läbi ja imestus oli suur, sest tänaseks näitas ilusaid asju. rõõm. näitas, et umbes kahe ajal on maksimum ja hakkasin selle järgi plaane sättima. kulus julge minut enne kui taipasin ka kella vaadata. veerand kolm. ahahh.

välkkiirelt otsustasin, et siiski lähen. ühe käega sidusin asjad katusele, teise käega arvutasin, et ligi tunni saaks sõita.

pool neli astusin vette. tuul kukkus siis, kui autos kalipsosid külge panin. sain vist umbes 10 otsa glissi, millest ainult 2-3 sellised korralikud triibud. kui kiirust manöövriks jätkus, proovisin mõlemas otsas vulcanit. täiega katki kõik. paremaga suutsin nii toimetada, et laud veest välja ei tulnud, jalad lendasid aasadest minema ja maandusin ribide ja küünarnukiga laua ahtrisse. mingi hullem ragin saatis seda maandumist, aga kiire analüüs näitas, et ribid jäid terveks.

viimane pooltund enam praktiliselt glissi ei saanud. mõnus sügisene light wind freestyle, kandvates rollides heli-tack ja upwind360.

soe oli.. välja ronides hakkas puhuma.. /(%#&"!#/#&¤!!!

Pühapäev, 7. november 2010

tavaline müramine

püünsi | 5,0/99 | 1h20min

keegi ei viitsinud minuga kaasa tulla - kes tartus, kes pääskülas - niiet pidin üksinda läbi lume sahiseva mere äärde minema. mõtlesin, et teen karistuseks forwardi ära või sooritan paremaga vulcani, aga nii siiski ei läinud..

vee äärde jõudes valitses üleüldine tuulevaikus, aga õnneks suutsin prognoosi uskumisele kindlaks jääda ja komplekteerisin viiese. vette minnes oli see täpselt paras, hiljem üle ja vastu pimedat juba täitsa üle.

algul triibutasin niisama, aga see kujunes päris ruttu väga igavaks ja hakkasin paremaga vulcanit harjutama. esimene katse tuli enamvähem, siis hakkasin mõtlema, kuidas paremini saaks ja kõik läks pekki.. alles pool tundi hiljem täitsa viimaste katsetega sain jälle kuidagi laua libisema, aga sooritust ei tulnud kaugeltki.

vasakuga proovisin ainult ühe korra, sest ei viitsinud sügavas sisse kukkuda. see oleks igasuguse temperatuuri kohe ära võtnud. kimasin ja otsisin igast võimatust kohast chop-hopi rampi.. mõned väga kaifid pisikesed lennud tulid. kuidagi eriti ägedad olid täna paremaga laine seljast hüpatud asjad.

läksin iga 20 mintsa tagant korraks lohepoolsaarele käteringe tegema ja see hoidis niimoodi sooja sees, et ei hakanud muffigi kordagi külm.

triibutamise ajal mõtlesin ka välja, et poomi mastikinnituse sees võiks elada väikesed nanorobotid, kes tuleks ja vajadusel trapetsiaasade asendit nihutaks. kui ühel halsil sõidad, siis teise halsi ots ripub seal ju nagunii täitsa niisama - selle kallal saaks nad siis toimetada vastavalt vajadusele. neil oleks kõrvaklapid peas ja ma annaks läbi tarkusehamba küljes oleva bluetooth mikrofoni neile nõu, et mida ja kuidas toimetada... kui tuule tugevus pidevalt muutub, siis ei viitsi üldse neid otsi käsitsi iga paari minuti tagant näppida..

Neljapäev, 4. november 2010

rigging fail

püünsi | 5,0/89 | 1h40min

väike laud kükitas kodus seina peal ja mõtles terve aja, et kuhuuu se lammas nüüd ilma minuta läks.. väike puri vaatas kaldal auto kõrval pealt, kuidas ma viiest kokku sodisin, sest 4,4 tundus liiga ulme ja tiksuda ei tahtnud.

sain, mis tahtsin. ei tiksunud hetkegi. kohe algusest peale oleks 4,4/72 käima saanud ja tuul kogu aeg tõusis. lõpupoole oli juba päris psaiko kimamine - tundus, et muljusin suurest hirmust näpujäljed poomi sisse. laud oli väga liiga suur ja puri oli ka suur. chop oli ka parasjagu nii tihe, et selle lauaga ei mahtunud piisavalt lainete vahele ära, et mõnusalt väikseid hüppeid teha saaks.

terve aeg niisama tinistamine ja teravamate lainete otsimine, mida väga ei leidnud. hämmastavalt soe oli. poolteist tundi sõitsin nii, et mitte kuskilt ei hakanud natukenegi külm. mõningal määral vast tänu sellele, et mingeid vulcaneid ei proovinud ja sisse käisin ülivähe - esimese tunni jooksul vist kaks korda ainult. pärast tulid juba väsimus ja liigülepurjestus ja panid mind natuke paika.

sain oma naishi lauaga palju rohkem tuttavaks, sest pole sellega varem eriti sõitnud. sõpradeks me veel ei saanud, sest minu meelest keerab ta gybe'is suht imelikult ja suurema kiiruse peal oli täna spinnist välja tulemine väga vastikult vaevaline. aga see võis ka varustusele mittevastavatest tingimustest tingitud olla, niiet sae järele veel ei haara..

väga meeliülendav ja hinge kosutav trenn. kohati natuke hirmus ka.