tavaline müramine

püünsi | 5,0/99 | 1h20min

keegi ei viitsinud minuga kaasa tulla - kes tartus, kes pääskülas - niiet pidin üksinda läbi lume sahiseva mere äärde minema. mõtlesin, et teen karistuseks forwardi ära või sooritan paremaga vulcani, aga nii siiski ei läinud..

vee äärde jõudes valitses üleüldine tuulevaikus, aga õnneks suutsin prognoosi uskumisele kindlaks jääda ja komplekteerisin viiese. vette minnes oli see täpselt paras, hiljem üle ja vastu pimedat juba täitsa üle.

algul triibutasin niisama, aga see kujunes päris ruttu väga igavaks ja hakkasin paremaga vulcanit harjutama. esimene katse tuli enamvähem, siis hakkasin mõtlema, kuidas paremini saaks ja kõik läks pekki.. alles pool tundi hiljem täitsa viimaste katsetega sain jälle kuidagi laua libisema, aga sooritust ei tulnud kaugeltki.

vasakuga proovisin ainult ühe korra, sest ei viitsinud sügavas sisse kukkuda. see oleks igasuguse temperatuuri kohe ära võtnud. kimasin ja otsisin igast võimatust kohast chop-hopi rampi.. mõned väga kaifid pisikesed lennud tulid. kuidagi eriti ägedad olid täna paremaga laine seljast hüpatud asjad.

läksin iga 20 mintsa tagant korraks lohepoolsaarele käteringe tegema ja see hoidis niimoodi sooja sees, et ei hakanud muffigi kordagi külm.

triibutamise ajal mõtlesin ka välja, et poomi mastikinnituse sees võiks elada väikesed nanorobotid, kes tuleks ja vajadusel trapetsiaasade asendit nihutaks. kui ühel halsil sõidad, siis teise halsi ots ripub seal ju nagunii täitsa niisama - selle kallal saaks nad siis toimetada vastavalt vajadusele. neil oleks kõrvaklapid peas ja ma annaks läbi tarkusehamba küljes oleva bluetooth mikrofoni neile nõu, et mida ja kuidas toimetada... kui tuule tugevus pidevalt muutub, siis ei viitsi üldse neid otsi käsitsi iga paari minuti tagant näppida..