püünsi | 5,0/89 | 1h40min
väike laud kükitas kodus seina peal ja mõtles terve aja, et kuhuuu se lammas nüüd ilma minuta läks.. väike puri vaatas kaldal auto kõrval pealt, kuidas ma viiest kokku sodisin, sest 4,4 tundus liiga ulme ja tiksuda ei tahtnud.
sain, mis tahtsin. ei tiksunud hetkegi. kohe algusest peale oleks 4,4/72 käima saanud ja tuul kogu aeg tõusis. lõpupoole oli juba päris psaiko kimamine - tundus, et muljusin suurest hirmust näpujäljed poomi sisse. laud oli väga liiga suur ja puri oli ka suur. chop oli ka parasjagu nii tihe, et selle lauaga ei mahtunud piisavalt lainete vahele ära, et mõnusalt väikseid hüppeid teha saaks.
terve aeg niisama tinistamine ja teravamate lainete otsimine, mida väga ei leidnud. hämmastavalt soe oli. poolteist tundi sõitsin nii, et mitte kuskilt ei hakanud natukenegi külm. mõningal määral vast tänu sellele, et mingeid vulcaneid ei proovinud ja sisse käisin ülivähe - esimese tunni jooksul vist kaks korda ainult. pärast tulid juba väsimus ja liigülepurjestus ja panid mind natuke paika.
sain oma naishi lauaga palju rohkem tuttavaks, sest pole sellega varem eriti sõitnud. sõpradeks me veel ei saanud, sest minu meelest keerab ta gybe'is suht imelikult ja suurema kiiruse peal oli täna spinnist välja tulemine väga vastikult vaevaline. aga see võis ka varustusele mittevastavatest tingimustest tingitud olla, niiet sae järele veel ei haara..
väga meeliülendav ja hinge kosutav trenn. kohati natuke hirmus ka.
neljapäev, 4. november 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar