Laupäev, 23. oktoober 2010

parem vulcan areneb

püünsi | 6,5/99 |1h5min

kodust püünsisse sõites oli tee suures osas lumine. miinimumini kulunud suvepapudega ei olnud äge roolida. igasugune uni läks lõplikult ära, kui täiesti lumisel teelõigul ilmus kurvi tagant mäest alla kulgev viru hotelli suurune tsisternauto. sõiduki tegi põnevaks asjaolu, et see oli väga eeskujulikus külglibisemises. nagu džheims bondi filmis noh.. rekkajuht lappas tohutult intensiivselt rooli ühele ja teisele poole ja sai lõpuks oma asjad otseks. läksin enda asjadega ka natuke libisema ja mahtusime teineteisest päris napilt mööda. veel napimalt jäi puudu, et oleksin vaikselt kraavi ära vajunud. nüüd saan veel paremini aru, miks usa-s alati liikluskatastroof on, kui pool tunnikest lund sajab.. suverehviga ei teegi midagi.. eriti siis, kui väga tihti harjutada ka ei saa..

aga. vee äärde jõudes oli pulss normis tagasi ja siim-kõu rigasid juba asju. panin viiese kokku. täpselt see hetk, kui sain poomi ka igalt poolt kinni, otsustasin ikkagi suure purje kasuks ja sain veel rigada. hea otsus, sest viiesega oleks pool aega tiksunud.

6,5/99 oli paras. 5,7 oleks veel parajam olnud. mõlema käega vulcanitrenn. vasakuga ei midagi erilist - suht katki oli. aga paremaga tulid korralikud edusammud. 2-3 korda sain laua libisema ja taglase ka õigesse asendisse ja peaaegu soorituse kirja, aga keha asend jäi natuke-natuke liiga ette ja kiskus taglase viimasel hetkel ära.. väga äge.

vahepalaks läks kardaan pooleks. kui peab katki minema, siis see oleks mu kõige lemmikum kardaaniplahvatuse stsenaarium. side katkes pärast kalda all tehtud manöövrit. kukkumist ei põhjustanud. taglas jäi nende turvaotste abil laua külge, sõitsin 5 meetrit kaldale lähemale - lihtsalt et proovida, kuidas nende turvaotstega sõita on - panin kaldal uue kardaani ja olin plahvatusest täpselt neli minutit hiljem uue asjaga glissis.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar