pühapäev, 24. juuli 2011

koolitus

rohuküla | 6,5/99 | 2h

taas hommikul varakult rohuka poole, üheksast vette.

esimesed poolteist tundi sai okeilt liikuma. kalda all oli tuulega kehvemini, väljas eluvastik segane lainetus, kust ei suutnud täna kuidagi vulcanisse mineku platsi leida. paremaga olid taas mitmed katsed nii totaalselt elulähedal, et peaaegu midagi ei jäänud puudu. aga natuke siiski. tuult oleks võinud rohkem olla, äkki oleks ära tulnud..

vasakuga siis kõik katki. no ei leidnud kohta, kust laud veest välja saada. chopist üles hüpates läksin liiga kõrgele ja hüpe oli rohkem chop-hop kui see, mis ta tegelikult olema peab ja lainete vahelt proovides ei tulnud laud välja. selline tunne nagu prooviks esimest korda lauda veest välja hüpata. üks hädine tuli ära, paar tükki veel, mida ei saa vulcaniks nimetada, aga sain nii läbi vee tehtud ja püsti, et jalgu aasadest välja ei võtt. palju jäi vähese tuule taha kah.

tippsündmusena tegin täna umbes 92% spockist ära. ei! 95! plaan oli muidugi vulcanit teha, aga laud läks väga ilusti tagurpidi libisema ja siis läks vulcani mõttes kontrolli alt välja, aga täpselt nii, et laud keeras ülimõnusalt teised 180 kraadi ka ära ja vajusin täpselt õigesti taglase otsa nii, et see tuli ka ilusti läbi tuule järgi. ainult viimane purje flipp jäi poolikuks ja viskasin taglase käest. suuresti tänu sellele, et olin selleks ajaks üllatusest silmad nii punni ajanud, et ei osanud enam funktsioneerida. järgmise minuti vedelesin vees ja naersin kontrollimatult, sest see laua 360 oli midagi täiesti fantastilist.. :) niiiii-nii sujuvalt ja pehmelt läks, et ohohhooo. ja see kõik juhtus kuskil mõttetus chopis.

viimased pool tundi oli üks suur tiksumine, paar korda sai lahjalt käima.

kaldal saime legendaarse robi legendaarselt isalt kuldaväärt õpetust, kuidas paremini laud veest välja hüpata ja kuidas keha vulcanisse minekul liigutama peab.

palun tuult.

reede, 22. juuli 2011

kräsuli flätt

kräsuli | 6,5/99 | 1h50min

aiii kui ägeda koha leidsime!

vaatasime pirtale, seal polnud üldse midagi, siis piilusime rohuneemet, aga seal ka natuke ebapiisavalt tuult. mõtlesime oodata, et ehk tõstab, aga siis otsustasime, et läheme püünsis idatuulega vette ja tiksume kräsulile lähemale lihtsalt vaatama, kas seal on mingit platsi, kuhu idakaared ulatavad.

tiksusimegi kräsuli peale ja avastasime, et kräsuli ja poolsaare tipu vahel on täiesti perfecto põlve- kuni puusasügavune vesi, liivapõhi, kividest maha jäetud. teatud kohtades läks ka väga madalaks ja 24cm uim kraapis põhja, aga need kohad olid kenasti arusaadavad ja välditavad.

tuult oli kahjuks täpselt liiga vähe. koguaeg tundus, et nüüdkohe saab käima, aga mina jalgu kordagi aasa ei saanudki. siim väidab, et sai tehtud ühe vulcani.. mina ei näinud. tundub kahtlane.

tegime siis purjekeerutamist ja iga natukese aja tagant soovisime endile õnne, et nii kifti koha peale sattusime. mõned lohed olid seal ka, aga sõitsid pisut eemal ja nendega sõdima ei pidanud. õhkkond oli harjumatult sõbralik.

kui tagasi tulema hakkasime, võttis tuult natuke vähemaks. korra kukkus nii ära, et tiksumiskiirus oli ca 2 meetrit tunnis. lõpuks saime ikka natuke asjad liikuma. siim tiksus täpselt poole tunniga ära, mul läks 35 mintsa.

kift värk. kindlasti läheme seda lääne ja edelaga ka vaatama ja loomulikult tugevama idakaga ka.

esmaspäev, 18. juuli 2011

veel lahjem

rohuküla | 6,5/99 | 2h

lubas keset päeva kagu ja lõuna vahelt puhuda. hambad ristis jätsin tööasjad laokile ja ühe paiku rohuka poole. pool kolm vette.

no ei olnud tuult. ja asi ei olnud tuule suunas. tiksusin esimese otsaga täiesti täpiks ca 2km välja ja ei olnd muffigi. õnneks siis natuke tõstis kui tiksudes tagasi jõudsin ja edasi oligi nii, et pool aega tiksud, pool aega käid. sõitmine sadama sissesõidu ees laevateel. muuli kõrvale ulatus tuul ainult paari üksiku puhanguga.

uuel laual nina endiselt lömmis, õnneks on vana veel alles ja sellega siis vette. päris paljud vulcani katsed jäid selle taha, et tuult oli liiga vähe ja ei saanud lauda veest kätte. aga nendest kahest, mis vasakuga ära tulid, oli üks just selline, kus oli väga napilt tuult, niiet hea harjutus ikkagi.

paremaga sain esimest korda väikese laine seljast hüpatud asju proovida. jälle üllatas, et paremaga on laua välja hüppamine täiiesti korras ja ehk selle pärast enam muretsema ei pea. vajaka jäi taglase ette toomisest, millele peaks järgnema keha raskuse ettepoole jaotamine. taglas jäi külje peale allatuult. vasakuga harjutamisest teada-tuntud arenguetapp...

niihea-niihea on, et on tehnoloogia areng ja innovatsioon ja kõik popid sõnad ja olemas pisikesed veekindlad kotikesed, millega saab merele autovõtme kaasa võtta. kui nüüd saaks mõistusele ka kotikese, et ei viskaks koju jõudes esimese asjana võtit riietega koos pesumasinasse. näiteks edaspidi tean, et kui masin kohe alguses imelikku kolinat tegema hakkab, siis tuleb seisma panna ja põhjalik juurdlus teha mitte narrida teksade nööpe, et väga lärmakad seekord.. õpetusi elust enesest... enese elust.. alles siis arvasin ära, kui tekkis tahtmine autosse sisse saada. ühtlasi sain ka teada, et varuvõti ei tööta mingil põhjusel.. esialgsete testide põhjal hinnates jäi pestud võti siiski ellu.. paneks nüüd kärmelt mikrosse kuivama või midagi..

laupäev, 16. juuli 2011

lahja supp

rohuküla | 6,5/100 | 3h15min

kell 6:28 äratus, seitse kodust start, siim peale, täpselt pool kümme vees. saabudes oli pilt nii ilus, et tuli korra isegi väikese purje mõte pähe ja siim panigi 5,4 ka kokku. aga see jäi kuivaks.

puhus edelast ja läänest lödiks lastud kuuepoolesele peaaegu enamvähem. vahepeal oli ligi kolmveerand tundi täitsa hea tuul, muul ajal natuke tiksusime ka, aga ikka iga otsa peal sai käima ja manööverdada.

vasakuga pole midagi rääkida — lugematud vettehüpped, mida ei ole okei vulcani katseks nimetada. mõned väga üksikud jäin püsti. ajasin tingimuste süüks — vähe tuult ja vasakuga merel suht segane chop. kümme meetrit eemal tegi siim perfektse spocki ja teisel pool kõrval tegi barabanov selliseid asju, mida ma isegi hääldada ei mõista. ühesõnaga jah, sitad tingimused lihtsalt. siin ei ole tegu keskendumise probleemidega. mul ei ole üldse probleeme ega vigu.

aga paremaga on areng silmaga nähtav. hüppamine endiselt mõnusalt kodune ja nüüd sain mitu-mitu korda ka taglase teiselt poolt kätte ja ilusti tuldud suunda sihitud. mitmel korral jäi veel napimalt puudu kui need eelmised korrad, mil napilt puudu jäi. ja jälle nii, et terve sessiooni ajal läks vaikselt paremaks kogu aeg. väsimusega mingit lagunemist ei tekkinud, pigem just kõige paremad katsed tulid täiesti viimastel triipudel.

kui ainult tänast päeva vaadata, siis ei oskakski vist otsustada, kumma käega vulcan paremini tuleb..

aaa ja see ka, et neljandal triibul, kui olin 5 minutit vees olnud, jäi üks kahemeetrine hernes uime taha. proovisin chop-hoppidega tülitajast vabaneda, mis hästi ei õnnestunud. kolmandal hüppel sooritasin ka katapuldi, mille carbon footprinti märkasin kaks triipu hiljem — mast oli laua ninaga juttu tegemas käinud ja nina korralikult lõhki. üks 10cm pragu ja risti sellega sama pikk murdumisvolt. siim tegi kiire analüüsi ja käskis mäkaiveri teipi peale panna. endal oli sama mõte. käisin plaasterdasin kiirelt nina ära ja vette tagasi ja sain sõidu sõidetud. ootan põnevusega klaasriide ja epoga müramist. pärast seda intsidenti ei jäänud kolme tunni jooksul mitteüht asja uime taha ja ei näinud ka vees midagi, mis võiks norima tulla. seda ühte hernest oli hädasti vaja.

kolmapäev, 13. juuli 2011

light wind 100

püünsi | 6,5/100 | 1h35min

poolakad lubasid purjekeerutamise ilma ja täpipealt ennustuse järgi oligi. puhus 6-7 meetrit, gliss võimatu, aga üle ootuste mõnus õrna tuule friistaili õhtu.

midagi enneolematult uut ei proovinud, lihvisin vanu asju ja väga edukalt. esimest korda selle lauaga õrna tuule asju tegemas ja jälle laud ilgelt meeldis.

muu hulgas pidin jälle tõdema, kui tohutult suudan ennast keha raskuse liigutamisel ära petta. taglase suudan tavaliselt vajalikku asendisse viia, aga selle kompenseerimiseks läheb keha salaja hoopis vastupidises suunas. proovisin palju switchis heli-tacki ja sellega oli väga hea näha, et kui ainult taglase ette viid, siis on feil, aga kui viid koos taglasega ka reaalselt keha raskuse ette, siis muutus manööver nii lihtsaks, et viie minutiga hakkas igav.. seda tarkust peab nüüd sõidutuulega vulcanis rakendama, sest seal on kindlalt täpselt sama häda, et keha ei suuda õigesse kohta komandeerida.

poolteist tundi ja siis pidin ennast välja sundima, sest peopesad täiesti räbalad ja keha surmväsinud. eile pärast surfi, kui siim rääkis, et täitsa pelmeeniks sõitis ennast, siis tundus, et mulle ei mõjunud 3h intensiivkukkumist väga rängalt. aga täna terve päev keha surmlaip ja juba hommikupoolikul poole üheteist ajal tekkis ilmne vajadus korralikule ööunele üks lõunauinak peale teha.. seega ei tahtnud väsimust veel hullemaks teha ja jalutasin vastu tahtmist välja.

teisipäev, 12. juuli 2011

täiesti ilma pealkirjata surf

püünsi | 5,0/100 | 3h

jälle väga kift päev. tore on, kui asju peaaegu juba oskad..

tuul viiesele paras läänekas, tsipa puhanguline. kokku vist kolme tunni jooksul 3 gybe'i ja kaks tack'i. sinna sekka umbes poolteist tuhat vulcani katset per halss. traditsiooniliselt õnnestusid esimesed proovid tohutult hästi ja siis sessiooni lõpus enam nii hästi ei õnnestunud. vasakuga tulid mõned, paremaga jäi kahel korral väga napilt puudu, et oleks ära teinud.

paremaga laua välja hüppamine on juba täiesti kodune tegevus, mille üle on hea meel. aga taglasega parema halsi tiim veel ümber käia ei oska. elame, õpime.

terve aeg oli nägu naerul ja tuju ekstrahea. olen oma sajasesse lauda suht jäägitult armumas..

muhe, et jõeäär ennast esimest korda hooaja jooksul mere äärde lohistada viitsis.

esmaspäev, 4. juuli 2011

jälle keset lahte

pirita | 6,5/100 | 1h10min

tore päeeev, tore päeeeeev! väga tore päev..

tuul palju ühtlasem ja natuke tugevam kui eelmine kord. tegin vulcanis arenemist. vasakuga tulid mõned, millest üks oli praktiliselt perfektne. hakkan lõpuks ometi keha asendit õigeks saama. paremaga on hüpped juba suht kodused, ühel korral oleks pea-peaaegu soorituse kirja saanud, kui lhv jahi juurde eputama läksin..

mingi hetk hakkas laud mõlemal halsil kõikidel katsetel spock'i ära keerama. aga tänu väärakale keha asendile ei saa ma veel lauda kuidagi nii hästi libisema, et oleks aega mõtlema hakata, kuidas taglast suunata, et spock tuleks.

kuna keset lahte jäin mingi hetk üksi, siis sõitsin kaldale lähemal mõnda aega optimistidega võidu.. jälle kift, et vesi oli igasugu erinevaid tuulesõidukeid täis.

tunnike ja välja, sest külm hakkas. on juba küll igal pool käidud ja igasugu asju nähtud, aga ikka paneb imestama, kui tohutult külmaks suudab pirta vesi idakaarte tuultega minna.. täna oli tagapool pinnavee temperatuur ca -17°C. tagasi muuli juurde jõudes tundus vesi täitsa kuum.

laupäev, 2. juuli 2011

keset lahte

pirita | 6,5/100 | 1h45min

prognoos oli napp, aga kannatas sõita küll. olime siimuga terve aja täiesti keset lahte seal suure betoonjuraka juures, muuli lähedal ei saanud väga käima. taga pidi ka päris palju tiksuma ja käima sai puhangutes, mida oli alguses mõnusalt tihedalt, hiljem vähem.

demonstreerisin mõlemal käel, et ei oska veel vulcanit. suure purjega oli rõve teha ja aeg-ajalt lõppes tuul täpselt keset manöövrit. rõõmsaks tegi, et oskan paremaga peaaegu et laua õigesti hüpata juba. nina ei lähe veel iga kord piisavalt vette, aga enam ei paista paremaga vulcan võimatu. järgmine kord saab juba keha asendi ja taglase liigutamise ette võtta.

üldiselt oli väga kift sõit, mis sest, et midagi välja ei tulnud. ilus ilm, merel lauad, kaatrid, paadid, jahid, skuutrid ja mitte ühtegi lohe.. mida sa veel tahad? nagu mingi merelinn või midagi..

tahaks nii, et alati saab väikse purjega sõita..