reede, 30. november 2012

talvine nädal

pozo

igav on kirjutada iga päev.. teeb siis nädala kokkuvõtte. sain vette teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval ja reedel. kolmapäeval tundus pärast kahte tundi vees sutsu jahe, nii et neljapäevast alates pika kalipsoga.

ma ei mäleta enam täpselt, mis päeval mis juhtus, aga üldiselt oli kogu aeg puhanguline ja imelik. teisipäeval paar tundi viiesega, kolmakal neljasega, neljapäeval korra viiesega, siis neljasega ja siis jälle viiesega. reedel viiesega. parajaid hetki oli vähe, reeglina oli kas ilgelt üle või tiksumist või vaevu glissimist.

tuult vähe, lained suured ja võimsad. kuna tihti ei saanud kalda alt minema, siis veealust rongisõitu sai kuhjaga. reedel läksid asjad omapead kaldale ja järele jõudes leidsin laua küljest täiesti kapsastunud uime..

ühel päeval sain kolm korda bäkki proovida. aga mingid imelikud asjad tulid, pigem meenutasid pushloopi. kõik täiega üle keeratud, ahter ees maha ja alati lasin tagumise käe enne maandumist lahti. ja ise perseli vette ofcoors. nüüd tean, et bäkki minnes tuleb kõvasti tagantpoolt kinni võtta, muidu lasedki lahti..

nädala peale kokku sai täitsa mitu korda ülisuure laine pealt hüpata, ühe ülisuure vahukolli eest ära põgeneda (laine lõpuks võitis) ja natuke ka päris ägedalt veivata.. nüüd paistab prognoosikaardil taas vaikus..

esmaspäev, 12. november 2012

ujula

pozo | 5,0/74 | 20min

päeva jooksul olla kõigega alates neljanullist kuni viieseitsmeni vees käidud ja kõik, kes välja tulid, mossitasid. mulle sattus lödilt rigatud viiesele enamvähem okei tuul. sain just soojaks sõidetud ja järgmisel ringil oli kindel plaan double forward ära teha, aga siis plahvatas poom. eest toru pooleks, vette kukkudes murdus teine poomi pool tagant ja kaldale sõitmine võimatu. vana hea jutt, et alu poom lihtsalt väsib mu rambo käte vahel ära aja pikku..

olin ca 300 meetrit kaldast, sulistasin selle natuke vähem kui 20 minutiga ära. jubehea, et täna ei olnud mõni nendest päevadest, mil haikalade mõtted tugevalt peale pressivad..

mitmed tulid vaatama, kas mul kõik korras ja paar tükki pakkusid ka, et võtavad sleppi ja lohistavad mu kaldale. aga kuna mingit ohtu ei olnud, siis tahtsin proovida, kuidas oma jõududega kaldale saamine sujub.

soetasin nüüd uue paksu toruga simmeri white line poomi.. ehk paksem peab natuke paremini..

pühapäev, 11. november 2012

jõutrenn

pozo | 5,0*4,2*3,7/74 | 1h50min

üks nendest ülimõnusatest päevadest.. natuke tundus kahtlane, kas äkki on neljase ilm, aga kuna tuule kiiruse visuaalse hindamise ajal ka mõned korraks tiksusid, panin viiese. pigem igal juhul natuke üle, sest seda nõrka lurri on saadud küll.

viiesega tegin kaks ringi. vist kukkusin nende ajal viis korda lihtsalt niisama sisse. mõtlesin, et kas tõesti enam ei oska üldse, sest ligilähedaselt ka ei saanud hakkama. kaldale neljast rigama.

neljasega vee kohal vuhisedes sain aru, miks viiest kasutada ei osanud. sest neljane, mille ma esimese triibu lõpus ülimalt sirgu venitasin, oli ka väga üle. laine asemel oli täiesti segamini tsopp, kiiresti sõita oli praktiliselt võimatu, sest kõik oli paksult mingeid ebamääraseid künkaid täis.

üksikud hüpped, seal proovisin table toppi, kuid kuna laine väga madal ja järsk (ja lainevahe ca pool laua pikkust), siis enamasti ei saanud piisavalt kõrgust, et laud korralikult ära keerata. hiljem küll tuli üks väga ilus.. kalda all polnud veivata millegagi, proovisin jõudumööda spocki teha.

lõpuks ei kannatanud enam neljast ja tõin kolmese. ma ei tea, kas suurega ei saanud aru, või oli tuul rigamise ajal muutunud, aga nüüd oli veel lisaks muule ka nii puhanguline, et anna olla. kalda alt kolmesega minema ei saanud ja kaugemal oli kohati nii üle, et ei julge sõita ja siis jälle tuli keset triipu selline auk nagu oleks dahabis täiskiirusel klaaspõhjaga kalade vaatamise laevukese varju sõitnud..

lõppes kõik sellega, et keset lahte kukkus tuul ära, kukkusin triibu pealt maoli vette ja pärast väikest ootamist sain aru, et vaja vaikselt kalda poole ujuma hakata.

ujumise ajal proovis üks turist minust üle sõita. järsku märkasin, et mingi tüüp on selja taga ülestuult ca 3 meetri kaugusel.. tiksus laua peal, aga kuna tuult polnud, siis laud lihtsalt triivis. minu suunas. ei saanudki aru, kas ta ei osanud laualt nii maha tulla, et mulle mitte asju peale lasta või arvaski, et ta peaks antud olukorras iga hinna eest sõitu jätkama, aga mulle peale ta vajus ja lõpuks lihtsalt keerasin ise ta laua viltu, et ta enne maha pudeneks, kui mulle või mu asjadele mastiga lajatab.. pärast küll vabandas ette ja taha...

kui kaldale sain, hakkas jälle vähemalt viiesele puhuma, aga arvasin, et võib-olla tänaseks piisab..

laupäev, 10. november 2012

tavaline talvepäev

pozo | 5,0/74 | 1h40min

talv. lahja. jälle. poolteist tundi sai sõita, siis vajus ära. korralikku lainet praktiliselt ei olnud, pisikesi nukikesi hüppamiseks leidus. harjutasin kalda all vulcanit ja spocki. välja sõites table toppi.

päeva kõrgeima hüppe ajal lasin enne maandumist asjadest lahti. laine tekkis ootamatult ja purjes polnud korralikku pauerit ja tänu sellel oli takeoff natuke imelik ja lõpuks vajuski asend nii ära, et ei julgenud maandumise ajaks pardale jääda.

enamasti ikka ei olnud korralikku vedu purjes, mida hüppamiseks vaja, nii et taas suht kesine olemine.. täna tekkis vee peal olles väga tugev igatsus suviste kolmepooleste ilmade järele.... :(

kolmapäev, 7. november 2012

pozo sutsakas

pozo | 5,0/74 | 1h15min

talvine värk, viiene enamvähem, lõpuks vajus tuul ära ja sunniti kaldale.

kohati tulid sisse lainesetid, kus laineliin oli terve lahe pikkune. hakkasin peaaegu kiljuma, kui parklasse jõudes nägin. ja need müürid ei olnud väga madalad ka. aga vees selgus, et settide ajal võeti kaldalt tuul täitsa maha ja hüpata nende pealt ei saanud. kui näkkas, sai veivata, aga need tulid suht harva.

üldiselt pigem kesine saak, aga ilgelt palju parem kui mitte midagi. üks table-top tuli säärane, et nägin tagumise jala kanda ja laua ahtrit. varem pole näinud. või krt võib-olla olen ka, aga seekord oli ikkagi eriline. tavaliselt maksimum see, et keeran laua risti, aga seekord keerasin korralikult ahtri taevasse. päris äge oli.. nagu filmis...