neljapäev, 30. august 2012

sassis värk

pozo | 3,7/74 | 1h10min

tundus neljane, rigasin neljase ja see oli ka paras. esimesed kümme minutit. siis tõstis, arvasin algul, et kannatan ära, aga mõttetult liiga üle ja panin kolmese kokku.

ilgelt puhanguline. kohati oli keset ookeani selline auk, et tiksuda ka ei saanud, siis jälle täiega üle. hüppes õhus olles pagitas ka tihti ja sai mõned päris kõva pauguga maandumised sooritatud.

laine oli samuti täiesti segamini. ma pole siin varem sellist põldu näinud. kohati nagu olid laineliinid ka, aga need lagunesid pidevalt ja tekkisid topeltlained ja siis mingid täitsa teise nurga all liikuvad künkad seal vahel jne. hüppelained oli väga pisikese vahega ja murdusid kuidagi ekstrajärsku ja vägivaldselt täna..

ühesõnaga ma ei saanud mitte midagi teha. üliraske konditsioon, millest ei käinud oskus ega jõud üle. päeval sai ka mägedes kahe ja poole tunnine offroad rattasõit tehtud, mis akud täitsa nulli ajas ja vees oli väsimus esimesest minutist tunda. rattasõidust tekkis peaaegu et palavik (vist väiksemat sorti päikesepiste koos natuke liiga suure pingutusega) ja vees olles ajasin pidevalt kalipsosse värsket vett, et natukenegi vähem palav oleks. aga see selleks, tingimused olid ka ikkagi erakordselt sitad.

üks hollandlane säras täna, et homme pidid mingid hullumeelselt suured lained saabuma.. elame, näeme..

kolmapäev, 29. august 2012

taka mõtted

pozo | 4,2/74 | 2h

täna oli natuke imelik olemine.. erakordselt mitu katapulti käima saamise hetkel ja hüppe maandumisel ning sattusin ka üle pika aja korralikku pesumasinasse. korduvalt. tunne oli küll värske, aga juu oli ikkagi väsimus salaja sees.. viimasel ajal natuke muud liikumist ka tehtud ja umbes pooltel päevadel on kaks trenni olnud..

täna sai üks vahe mõnusalt tihedalt bäkki proovida. esimese virutasin kohe teisel triibul ja järgneva 20 mintsa jooksul sai vist 5 korda proovida. esimese keerasin taas täiega üle, paar tükki olid väga alakeeratud ja paar tükki juba enamvähem.. nägin ka paari "päris" bäki lainet (njuuksed, mis ikka julgelt kolmandale korrusele viskavad), aga nendega ei julgenud mürama minna veel. see kõik oli ca tund enne vee madalseisu.. siis kadus laine ära ja tuli tagasi alles pool tundi pärast madalseisu. aga siis olid väikese vahega ja murdusid sellises kohas, kus väga käima ei saanud..

taga sai tacki taas harjutatud. ikka puhtalt platsi leidmise teema. kohati on tagapool ainult mäed ja orud ja sellisel maastikul on hetkel veel lootusetu.. kui sile plats tuleb, on umbes pooled purgis.

veivamist ka natuke. hakkasin vaikselt taka tulekuks ettevalmistusi tegema.. a raip liiklus oli täna kalda all päris tihe ja ilgelt pidi jõllitama, et kedagi alla ei ajaks..

tuul neljasele väga paras.

teisipäev, 28. august 2012

another one of those days

pozo | 3,7/74 | 2h

välise konditsiooni poolest jätkus kõik sealt, kust eile pooleli jäi. korralik kolm-seitse tuul, algul sutsu vähem lainet, hiljem päris suured. aga sisemine konditsioon ei olnud kiita. kõhtu tekkis mingi gaasimaardla, mis ei lasknud korralikult hingata ja tegi olemise väga ebamugavaks. ja küll ma proovisin ennast igatpidi väänata, et sellest lahti saada.. vahepeal ootasin natuke kaldavees, võtsin trapetsi ka ära, aga ei miskit.. lõpupoole läks küll paremaks, aga täitsa heaks ikka mitte. seetõttu ka hulga lahjem sessioon.

harjutasin taas taga tacki. tugev areng, aga palju ei saanud teha, sest kõhuvalu segas. kui siledama platsi leiab, siis juba pigem tuleb ära.

rannas tuli täna iludus. nii tugevat maui-tunnet pole varem olnud. hüppasin taas täiskäigul laine seljast kaldale, aga see laine osutus väga suureks kolliks, mis oli vahetult enne hüpet vahutama hakanud. mine muffi, kui ilus oli õhust jälgida, kuidas oled vähemalt meetrise vahuseina trajektoorile maandumas.. maandumisplatsi, mis oli eelmise laine poolt täiesti peegliks silutud, sai mõne hetke vältel ka väga kõrgelt vaadata ning hetkeks tekkis kõhklus, kas nüüd sai liiale mindud. aga kõik oli kontrolli all ja vast tuli mu parema käe seni suurim ja ilusaim hüpe.

bäki katseid vaid paar tükki.. üks taas täiega üle keeratud, üks ebaküpsest (sest küpset ei kannatanud oodata kohati) lainest alakeeratud ja siis veel üks, mis oli juba peaaegu õige rotatsiooniga. keeran praegu alati kohe pärast õhkutõusu maksimaalselt ära ja ei vaata eriti ajastust ja asju konkreetse laine järgi.. aga eks esialgu olegi peamine suht suvaline tiir ära teha, et õhus toimuvast üldse mingi pilt ette saada..

lauast siis rahva tungival nõudmisel pilti.. :)


esmaspäev, 27. august 2012

one of those days

pozo | 3,7/74 | 1h50min

übertulistamine.

üllatuseks oli tuult oodatust rohkem. kolm-seitse oli kogu aeg overpoweris, aga siiski hallatav. ma ei mäleta, millal viimati nii agressiivselt sõidetud sai.. tund aega järjest pulss piirajas, ainult täisgaasil kimamine. hakkan aru saama, kust tuleb mu laua reklaamjutus "100% control" rida.. ühest küljest tahab ta suurel kiirusel koguaeg siia-sinna minna (saba all olev väga tugev v-kuju on hästi tunda), mis mulle väga ei meeldi, aga samas kui sellega väikese kõigutamisega ära harjud, siis ongi nii, et ilgelt lihtne on lainete vahel kiirete väikeste korrektsioonidega paras trajektoor otsida ja eriti ägedalt saab enne hüpet ennast õigesse stardisuunda ajada. eriti üle mõistuse on see, kuidas saab ennast õhus kontrollida. ma ei tea, kas see on sellest, et vana laud oli liiga pikk või kardaani asendist või mis, aga ma pole õrnalt ka osanud ennast lihtsas otse-üles-ja-edasi hüppes nii hästi kontrollida. esiteks tundub, et laual on ilgelt palju lift'i, mis aitab kõrgemale tõsta, samas kui laua nina alla suunad, tekiks nagu downforce ja sukeldud alla tagasi. õhus maandumise sättimiseks alla- või ülestuult keeramine on ka võimalik. varem nagu nii ei olnud.. ja kui on korralik ramp, siis ei pea ikka vapsee mitte muffigi tegema. lihtsalt põrkab ise taevasse.

siit tuli ka mu elu esimene bailout. järsku keset tühjust tuli küll suht pisike hüpekas, aga see oli perfektse kujuga ja sain enne seda stardiasendi perfektseks ja suht täiskiirusel ka. ei olnud vast päris mu elu kõige kõrgem hüpe, aga see viskas nii järsult ja otse üles, et asend jäi selliseks, et alla tulles olin täiesti kindel, et maandun laua flätilt vette. vahetult enne veepinna saabumist lasin siis taglasest lahti ja siputasin laua jalgade küljest ära. tegelt vist ikka oleks normaalselt maanduda suutnud, aga tundus küll, et kindlalt lähevad mingid asjad pooleks.

veel üle mõistuse asju. püssil on selline kiirendus (kõik siis võrreldes väikese fanaticuga, sest muude alustega kogemus puudub), et kui suunad laua allatuult vaikselt käima, sätid keha korralikult vastukaaluks ja tõmbad väga overpoweris purje täiest jõust raksaki peale, siis laud konkreetselt hüppab edasi ja saavutab mõne meetriga täiskäigu.

hoogu ja tuult ja laineid oli. julgust vist ka, sest bäkid keerasin praktiliselt kõik üle.. vist ühe puhul sain laua nina vette, teiste puhul tegin terve tiiru õhus ära ja saba ees vette. krt tundub, et sellega tuleb sama jama, mis algul vulcaniga, et ka valesti on nii äge teha, et puudub motivatsioon korrektse soorituse õppimiseks. nüüd saan juba õhus natuke aru ka, mis toimub, ja hullult kift on ülevalt alla sadades vaadata, kuidas laud veel vahetult enne vett siuhti alt läbi käib ja sind ümber keerab..

tacki hakkasin ka proovima. vasakuga. ei läinudki muffigi aega, kui esimesed juba tulid ja lõpus tulid mõned juba täitsa mittekoledad..

jälle ei tea, kas see laua headusest, aga täna sai mõlematpidi hüpata. tuli ilus bäkilaine ja sai ka paremaga päris massive kõrguseid tehtud. tänane signature move oli täispasaga allatuult randa ja siis laine seljast muy-muy grande hüpe peaaegu kuivale ja siis seal superfläti peal näiteks muhe duckgybe kohe otsa..

pilti kah. kuiv pozo. ca pool tundi vee madalseisuni. kõige kõrgema veega teevad julgemad seal gybe'i, kus pildi all paremal nurgas lauad on..


eriti kift sessioon!

pühapäev, 26. august 2012

arinaga chillout

arinaga | 5,0/100 5,0/74 | 1h

tegelikult oli plaanis eriti liikumatu päev, sest öö möödus kõikvõimalikes öölokaalides. aga rattapoe nico uuris, kas ma arinagasse tahan minna, sest ta pole kunagi käinud ja õiget flätti näinud ja nii saigi mindud.

arinagas ei tule mul see purjevalik eriti hästi välja. vist seepärast, et seal nii sile. tegelt oli väga vabalt neljase ilm, aga ma läksin viiesega. samas eks peabki õppima suure kiiruse pealt ka asju tegema. vulcan oli suht lukus, aga spocki ei manageerinud overpoweri tõttu ära. proovisin kõik down360, backwinded gybe, duck gube jne asjad ka ära. kõik sujus. ja pärast oli enesetunne ekstra fresh ja muhe.

viimased 10 mintsa proovisin ka huvi pärast oma uut proofi püssi. väga kift. vastu tsoppi natuke trambib ninaga rohkem kui fanatic, aga ta teeb seda kuidagi leebelt ja pehmelt. ja muud ei oskagi midagi kurta. gybe'i teeb väga eeskujulikult, fläti peal mõnus täiega speedi lasta ja vulcan tuli ka kohe esimese küsimise peale, niiet sellega saab vabalt pozos kõik vabastiili elemendid ka tehtud. ka tacki suutsin siledas teha, nii et nüüd on kindel, et see on võimalik ja vaja pozos käbe selgeks saada.

kaunis päev! lauast polnud täna veel mahti pilti teha :)

kolmapäev, 22. august 2012

must nagu öö

pozo | 4,2/74 | 1h20min

päeval taas ülikuum ja tuul vekk. õhtul temperatuuri langedes hakkas tõstma. päris õiget hetke ei kannatanud oodata ja rigasin alustuseks viiese. ja see oleks ka otsuse tegemise ajal paras olnud, aga juba rigamise ajal tõstis nii palju, et olin vähem kui kümne minutiga kaldal tagasi ja tegin neljase valmis. see oli täpselt paras, kohati sutsakas üle.

lauaga tutvumise sessioon. iga triibuga hakkas aina rohkem meeldima. uime asukohaga vaja veel mängida, meeldiva kardaani asendi vist juba leidsin.

lainet jälle eriti ei olnud, nii et veivamisest ja hüppamisest ei tea veel rääkida, aga kihutab ägedalt ja gybe'is on vapsee mürakaru. siledas vees teeb ilusa sujuva kaare ja kui vaja, keerab ka praktiliselt kohapeal ringi.

saaks nüüd vähe korralikumat tuult kah....

kuna tuul tuli hilja, jäin jälle pimeda peale. viimased kümme minutit ei näinud välja sõites enam praktiliselt midagi peale jänkude. kirjeldamatult äge on kihutada süsimusta vee peal tumetumesinise horisondi poole ja siis märgata kuskilt kaugelt ookeanist teist purje vastu tulemas.. ja siis veel see hetk, kui järsku kõik jänkud praktiliselt nähtamatu veeseina varju kaovad.. ühe hüppe maandusin täiesti perseli, sest vesi tuli alla kukkudes prognoositust tükk maad hiljem vastu.

väga ilus õhtu.

teisipäev, 21. august 2012

proof

pozo | 4,2/72; 4,2/74 | 1h40min

suur lauatest. eile tuli mingi 24-tunni viirus külge ja viis tervise ära. lisaks jõudis mulle umbes lõunaks kohale, et eestis on natuke pidulikum päev ja keegi tööd ei tee, nii et läksin igavusest uut säästulauda otsima. sattusin kohaliku toodangu otsa. sain tänaseks testimiseks proof boardsi wave-line laua. sosa sheibitud ja dunkerbecki testitud vist enamvähem. täiesti käsitsi voolitud, litraaži päris täpselt keegi ei tea, arvame, et 74l. suurusjärk viis aastat vana toode. visuaalse disaini poolest näeb välja kümne aastane. alla panemiseks anti 23 cm fanaticu freewave'i uim.

proovisin siis oma vana püssi ja proofi vaheldumisi, vahetasin uimesid ka risti-rästi. 15 mintsa sõitsin proofiga, pärast seda tundus fanatic betoonist titaanikuna. seesama laud, mis on aastaid olnud nii nunnult imepisikene ja kerge ja iseenesest õhku tõusev.. :)

fanatic hoiab suunda paremini ja on vist ülepurjestuses ka stabiilsem, aga suures pildis proof igas mõttes si**ks parem. algul oli eriti harjumatu, kui nö lahtine ta vees on.. hästi tundlik, iga väikese suunamuudatuse asemel tahtis kannapöörde teha. gybe'ida praktiliselt võimatu. sättisin kardaani taas ettepoole, harjutasin natuke ja kõik läks ilusaks. väikesest chopist tõuseb täiesti iseenesest taevasse ja õhus on lauda kotrollida lõpmatult parem. gybe'is jääb palju lihtsamalt glissi. muidu täitsa tasuta glissi ei lähe, aga tal on täiesti ebanormaalne kiirendus. piisab paarisekundilisest puhangust ja siis saadki ühe nõksuga vee peale lükata. fanaticuga ongi see peamiseks peavaluks, et väiksemast puhangust ei saa mitte kuidagi käima, sest see muneb nii kaua enne kui aru saab, et tuul tuli..

omastasin selle pilli. pakkusin fanaticut vastu, aga jonas ütles, et seda on võimatu müüa :) pakkus, et ma annaks selle küla lastele mängimiseks...

konditsioon oli muidu tuule mõttes üllatavalt hea. neljane oli paras või sutsu üle. aga lainet polnud üldse. oli mingi pudru ja see tuli suht külje pealt. kõik teised tegid forwardeid. mina vaatasin, kuidas teised forwardeid teevad.

pühapäev, 19. august 2012

marginaalne pozo

pozo | 4,2/72; 4,2/78 | 1h

pisikese lauaga sain kümme mintsa vaevu glissis kulgeda. siis uppus täitsa ära, võtsin taas himma freewave'i. tuul kukkus vahepeal täitsa ära, aga nii palju tuli suht kohe tagasi, et sain ülejäänud tunni freewave'iga vaevu-vaevu glissis olla. tegelt olid väga reaalsed forwardi mõtted peas, aga krt glissis püsimine võttis kogu tähelepanu ja laine peale sõites ei saanud normaalset asendit võtta. kui liigutasid, vajus saba läbi ja kiirus pekkis..

ühesõnaga midagi ei saanud teha. õppisin glissi saama ja seda hoidma.

kolmapäev, 15. august 2012

pozovaikus

pozo | 5,0/78 5,0/100 | 1h30min

krt enam ei mäleta, kuidas tuulevaikseid päevi sisustatakse, nii et läksin ikka vette. eile niigi kuiv päev.

esimene kolmveerand tundi himma 78-liitrine fw (formula wave). vaevu glissis. triibutasin niisama. gybe'i ei osanud. mõtlesin, et krüssaks paar kilti kõrgemale arinagasse sileda vee peale, aga ei julgenud nii väikese lauaga.

proovisin siis sajase friistailika ka pozos ära. ega see eriti paremini ei glissinud ja kui pisut tuult tekkis, siis oli laud jälle nii üle mõistuse suur, et hirm naha vahel. kuna see ikkagi ka väga vedu ei võtnud, jäi arinagasse minemata ja proovisin spocki teha. ei osanud. vulcanid tulid küll..

üldiselt on pozos ka vaikse tuule ja ilma laineteta sajane laud täiesti mõttetu. max 90-liitrine vabastiili laud või häda pärast 95-liitrine fw on suht viimane piir ma arvan..

nüüd tagantjärele kodus tõmbasin vabastiili laua aasasid ka natuke koomale.. need on jäänud vist suhtselt saapaga sõidu mõõtkavasse. täna lendasin mitu korda hüppe ajal aasadest välja..

kräpp asi see windsurf kui tuult pole.. kõik on nii raske ja keeruline..

esmaspäev, 13. august 2012

lauapull

pozo | 4,2/72; 3,7/72 | 3h

sain oma laua peale pahaseks täna. poolteist tundi neljasega, tuul natuke puhanguline. mina jälle kalda all käima ei saanud. täpselt üks normaalne bäki katse. teine veel, aga see oli juba meeleheitest suht suvalise laine pealt visatud.

teine vaatus kolmesega, sest neljane oli järsku nii üle, et enam ei osanud midagi. aga väike puri vedas kehvasti. sest tuul nüüd eriti puhanguline. kord vaju vee alla, kord nii overis, et karju appi. natuke veivata sain, muidu oli suht mõttetu. lõpupoole ei suutnud enam gybe'i ka korralikult teha, sest peopesad käima meelitamisest nii rakus, et iga halsivahetusega nutt kurgus. oma lauast ei osanud enam midagi arvata.. puhangus tundus ilgelt suur, samas kui purjes orkaani pole, vajub kohe põhja..

veivates tekkis pisike areng, hakkan ülemise tagasipöörde mehaanikast natuke aru saama.. enne üritasin reili vette surudes keerata, aga tundub, et see asi käib hoopis tagumise jala pealt..

täna tuli kalda all paremaga suht suure laine seljast täiskiirusel päris massive hüpe.. ma arvan, et maandusin umbes põlve sügavusse vette ja tõmbasin kohe järsu gybe'i.. pääsesin puhtalt, aga vist täitsa napilt..

pühapäev, 12. august 2012

õppesõit

pozo | 4,2/72 | 2h30min

korralik jonnimise tuju oli täna. kolmepoolese prognoos, aga kuumus tegi külma ja kuue paiku randa jõudes kõik tiksusid. samas päeval olla sõidetud küll.. ootasin natuke ja neljasega vette. algul oli vägaülilahja, varsti hakkas natuke tõstma aga terve aeg oli närviline värk. sain vist neli korda poomist purje peale tõmmata ja järgi lasta.. komforti polnud kuskilt võtta. hiljem puhus neljasele, aga ikka puhanguline. kui ühte päris head sõitjat natuke jälitada proovisin, siis märkasin, et ma ei suuda õrnalt ka välja sõites külgtuules normaalselt purjetada. kõik kontrolli alt väljas, taglas vehib nagu maitia misasi. ainult vastu tuult keerates oli enamvähem.

olin juba mitu päeva mõelnud trapetsiaasasid laiemaks ajada, sest siin ei sõideta väga nii, et otsad on poomi peal täitsa koos. täna vaatasin, et õed morenod sõidavad ka vähemalt suure rusika laiuse vahega ja ajasin siis ka otsi laiemale. täitsa hullumaja, kui palju paremaks läks. eks puhang oli ikka ja väga äge täna sõita ei olnud, aga aasad rusikalaiuselt laiali oli igatahes mõlemal halsil sada korda parem lahendus.

lainekepp. ilusaid laineid oli päris palju. aga täna oli kalda all ekstrasuur tuuleauk ja mina ei saanud sealt peaaegu kunagi käima. umbes neljale miljonile väga ilusale lainele läksin täna tiksudes või vaevu glissis vastu. kui kalda alt käima sain, siis oli alati sile põld.. raip.. ja täitsa lõpupoole hakkas tuul jälle natuke järgi andma.

aga ei lastud mossitades kaldale täna. kümme-viisteist mintsa enne üheksat (üheksast on pime) oli taas ilusate lainete poole tiksumine. ühest sain üle, järgmine oli juba radaril ja järsku laksti puhang. laks käik sisse, kõikidesse aasadesse, kiirus üles, ja andsin avalduse sisse. nanosekund hiljem oli positiivne otsus olemas — lendame! ....ja keerame. laine oli päris suur, kiirus okei, väike ülerotatsioon, maandudes nina täpipealt veepinnast kuivalt mööda ja potsatasin ilusa pehme lärakaga uime peale. olin vist valmis, et kukun ülekeeramise tõttu asjadele otsa ja olin maandudes kuidagi lödi ja tänu sellele päris püsti ei jäänud. aga kindlasti seni kõige rohkem peaaegu õnnestunud backloop.

täiesti üle mõistuse, kui mõnus tunne bäki ajal seest läbi käib.. see on kuidagi nii õige manööver kui üldse olla saab.. väga raske seletada.. ma ei tea, kas see on täitsa normaalne, kui paar sekundit kestev osaliselt pea alaspidi veedetud virvendus kõik mured silmapilkselt lahustab, aga ega väga ei huvita ka.. ai laik it!

edasine hämaras sõidetud veerandtund möödus tavapärase lainetele vastu tiksumise tähe all, aga seest oli kõik rõõmu täis. varem proovisin ühe bäki veel, aga see ei läinud korralikult keerama ja kukkusin poolikult alla.

palun ruttu veel surffi.

laupäev, 11. august 2012

last man standing

ööpozo | 4,2/72 | 1h20min

kuumapuhur taas töötas ja päeval polnud pozos midagi teha. räägitakse, et natuke sai viiepoolestega ukerdada.. tegin panused õhtu peale ja kohe kui temperatuur natuke järgi andma hakkas, tõusis ka tuul. läksin natuke enne kaheksat peale.

algul oli neljane paras, hiljem natuke üle ja lõpupoole oli kohati päris väga üle. bäkilained tekkisid kuidagi ilgelt kalda äärde täna ja mina ei jõudnud kordagi piisavalt ruttu kiirust koguda..

üldiselt niisama triibutamine. välja sõites sai väga hea nurga alt lainele peale, tavalise hüppe ajal on kontroll mõnusalt saavutatud ja üleval on aega ka vaadet nautida.

krt! üleeile sain uue pikema trapetsiaasaga vastu hambaid. ja täna jälle! eelmine kord jäi ülemine huul vahele, seekord alumine. tükke ei lennanud, aga natuke hakkab juba ajudele käima, kui mingi köis pidevalt vehkima tuleb.. üritasin täna ka rohkem esimese käega triibu ajal pealtpoolt hoida.. ruttu selgus, et trapetsiaasad olid selleks liiga taga. ettepoole nihutades läks heaks, aga kui overpower tuli, siis tuli natuke tagasi nihutada ja ikkagi oli pealtpoolt hoides väga kehv kontroll.

täna ka minu ühed parimad lainesõidu sik-sakid.. maha tulin viimasena, vahetult pärast eelviimast. viimased 15 minutit nii pime, et laineharja kujust päris täpselt enam aru ei saanud. vähemalt enne õhkutõusu mitte.

reede, 10. august 2012

paus

tuulevaikus | 4,2/72 | 45min

hommikul rõdule astudes lajatas näkku ligi 40kraadine õhk. vana hea scirocco on külas. juu see kuumus tuule maha võttis. hilispärastlõuna paiku pozos ja väga äge ei paistnud. aga viiest ei raatsinud ka panna.

põhimõtteliselt ajaraiskamine. umbes 4,7/85fw oleks paras olnud.. pool aega tiksusin, enamuse teisest poolest lihtsalt kangutasin, et asju glissis hoida. hommikul käisin just pealinnas laudasid vaatamas.. mingi suure veivitraktori peab käbe ligi võtma..

nägemist.

neljapäev, 9. august 2012

spordipäev

pozo | 4,2/72 | 1h30min

hommikul pool seitse äratus, väike värskendav nelja ja poole tunnine jalgsimatk mägedes. päeval toimetamised ja jõudsin vette alles pool kaheksa õhtul.

issand kui hea on jälle normaalses kohas sõita. tuult neljasele natuke liiast, aga kõik oli manageeritav. üks kõige kiftimaid kihutamise sessioone läbi aegade. jõud käis oludest üle, asjad olid igati parlanksus, kõik lihtsalt toimis. välja sõites mitmed table-topid.. ilgelt tahaks pildi pealt näha, aga julgeks juba arvata, et natuke meenutavad seda manöövrit küll. korra hakkasin isegi paremaga vastu tuult hüppes vaikselt table-toppi keerama..

muidu nagu natuke oli lainet, aga mitte väga. patrullisin nii mis jaksasin, aga nendele vähestele bäki rampidele pihta ei saanud. küll murdus enne mind või pärast või kuskil kaugemal, kuhu ei jõudnud jaole.. ühe proovisin, aga laine ei olnud päris küps ja ei tulnud sellest suurt midagi.

lõpupoole võttis tuul veel tuure üles, aga lendasin niisama hüppamiseks ikka kõigele ettejuhtuvale gaas põhjas peale. verri much fun! gybe'id kõik sajaga topeltglissis, rannas murdlainete vahel sileda peal ja kaugemal suuuuurest siledast lainest alla keerates. maha tulin koos viimaste kangetega kaks minutit pärast seda, kui kottpimedaks läks.

kõik luud ja liigesed nüüd heameelt täis.

kolmapäev, 8. august 2012

freestyle 101

arinaga | 4,2/100 | 45min

pidi olema spordivaba päev. peaaegu õnnestuski, aga läksin belgia sõbrale ericule appi, et natuke ta gybe'imise manöövreid filmida, et ta aru saaks, kuhu kiirus kaob. ofcoors võtsin oma asjad ka kaasa, et siis hästi sutsukene vabastiili meelde tuletada.

oumaigaad kui kohutav! sarnane tunne sellega, kui esimest korda siimu jokkerit proovisin, olemata varem päris vabastiili lauaga sõitnud. üliiilai pann, paks sepik, suunda ei hoia, läheb iga kell spinni jne.. samas glissi saab täiesti tasuta. ja need jala-aasad! mulle näis, et mu laud seisis mitu nädalat puutumata toa nurgas ja isegi koti sees, aga rsk keegi on aasasid süvendamas käinud.. õrnalt ka ei mahtunud pähe, mis imemoodi nii suurte aasadega sõita saab..

lisa eelnevale otsa üks puhangulisemaid päevi, mida arinagas näinud olen ja kokkuvõttes väga naeratama ei ajanud.. vulcan oli lukus, proovisin paar korda spocki ja grubbyt. grubby hakkab vaikselt lubama kusjuures.

etendus lõppes ühe gybe'iga, mis lõppes omakorda suuravariiga. päris hoogne ja väga järsk gybe, vahetult enne jalgade vahetust lendas laud alt ära nagu keegi oleks selle minema löönud. kukkumise ajal oli umbes selline tunne nagu oleks lauaga läbi oma purje alumise akna sõitnud ja siis ise omakorda kogu sodile otsa kukkunud. magustoiduks jalaga selline obadus vastu laua serva, et säärekondi peale kerkis pinksipalli kõrgune lilla muhk. kardaan pooleks..... ei oskagi arvata, kas kogu kriis sai alguse kardaani plahvatusest või oli asi selles, et vabastiili lauaga üritati nii järsult gybe'ida nagu veivikaga ja laud lendas lihtsalt kurvist välja ja sai nii väänata, et kardaanil südar...

rohkem ei tahtnud ka.

teisipäev, 7. august 2012

testipäev

pozo | 4,2/72 | 1h30min

kodus selline rammestus peal, et oleks kindlalt vette mineku ära jätnud, kui poleks nagunii pidanud vähemalt korra pozosse minema. suutsin eile oma mastijala poodi unustada. mõtsin, et läheb siis korraks vette ka. sain pozowindsi jonaselt 30-tollised trapetsiaasad proovimiseks. ja lauale läksid just uued aasad peale. võtsin siis hästi rahulikult, triibutasin niisama ja sättisin igasuguseid aasasid paika. tuult neljakahele pigem napilt, aga vedas väikese laua vee peale küll.

kolmekümnesed aasad olid suht veidralt pikad küll, aga kartsin palju hullemat. nendega andis vabalt sõita ja sain ka poomi tagasi õigele kõrgusele tõsta. olen pozos algusest peale madalama poomiga sõitnud, et overpoweri kontroll parem oleks, aga sain suht kohe aru, et ei saagi kõrgele tõsta, sest siis on aasad juba ebamugavalt lühikesed. ostsin pärast testimist pikad aasad ära, nii et edasi lähebki nendega.

natuke proovisin ka spocki mõlemal halsil.. vaikselt hakkan aru saama, mida vaja teha, et pisike laud keerlema saada, aga ei midagi erilist veel.

lainet ei olnud üldse. välja arvatud see üks ainukene, mis järsku täpselt tee peale ilmus. viskasin sealt lambist bäkki ja maandusin kenasti nõelana nina ees vette. kuna kõrgust väga ei olnud, oleks pidanud palju agressiivsemalt keerama, aga õhus olles ei huvitanud see mind õrnalt ka.. olin nii rahul, et julgesin poole sekundiga otsuse vastu võtta, et siit läheb bäkk.. tundub, et kui ülepurjestust ei ole ja laine ei ole päris viru hotelli kõrgune, siis ma ei karda enam proovida. que bueno!

esmaspäev, 6. august 2012

puhkepäev

pozo | 4,2/72 | 1h

algul vedas neljane pigem lahjalt. proovisin natuke spocki. vasakuga tuli üks poolenisti, paremaga kaks tükki poolenisti. pisikest veivikat on vabastiililauast märksa keerulisem keerlema saada.. aga mitte võimatu.

täna tundsin esimest korda reaalselt, et trapetsiaasad on natuke liiga lühikesed. 10 minutit hiljem läks üks trapetsiaas katki. vasaku halsi trapetsiotsa vooliku sees läks nöör puruks. aga voolik jäi terveks. täisjõudu ei julgenud trapetsisse lasta, aga voolik pidas täitsa okeilt ja veniski parajalt natuke pikemaks. samas kummist trapetsiaas ei ole päris see :)

siis tõusis tuul ka ja neljane oli väheke üle. vasakuga ei saanud enam spocki proovida, sest ei jaksanud tuule eest ära sõita ja paremaga ei julgenud, sest vastu päikest ei näinud kalda lainetes õrnalt ka, kas seal sipleb mingeid laipu, keda vältida võiks..

natuke veel niisama triibutamist ja väikest hüplemist ja välja. mitmed avariid tulid täna, sest ei viitsinud keskenduda. lihtsalt ei tõusnud sellise ilma peale.. pulss siis..

bäkilainet ei olnud üldse. kui ka üksikud olid, siis ei saanud neid otsima minna, sest algul oli laineosakonda minekuks liigvähe kütet ja kui tuul tuli, siis oli trapetsiots lõhki.. mhh..

pühapäev, 5. august 2012

raputamine

kreisipozo | 3,7/72 | 2h

vette minnes pisuke intsident. on tavaline, et laud lastakse madalas vees kivide vahele kolksuma.. ka seekord kõrge veega peale minnes tegi uim paar kolksu vastu kivi. teine kolks oli kuidagi imelikult terava kõlaga. aga ronisin ikkagi laua peale ja kihutasin minema. glissi ajades vaatasin korra laua ahtrit ja sealt paistis korraks mingi imelik asi.. gliss tuli ja sain hoo sisse. aga kohe, kui ülestuult pressima hakkasin, läks laud spinni ja kui korrigeerisin ja jälle vajutasin, siis läks uuesti. tundus, et suurem osa uimest on kaldale jäänud. inspekteerimisel selgus, et laine oli uime sellise hooga kivisse virutanud, et uime kruvi kiskus us-boxis sees käivalt mutrilt vindi välja. kandilist mutrit enam polnud, keere oli peenikese traadina ümber kruvi.

tagasi kaldale, rahakott kaenlasse, parkla kõrval asuva surfishoppingcenteri esimesest uksest sisse, uus mutter ja ruttu randa tagasi. paar minutit ja tehtud. kusjuures uimel endal polnud midagi viga, mingit kivi jälge polnud ollagi..

muidu jätkus kõik sealt, kust eile pooleli jäi. minu pisike puri oli taas liiga võimas vedur. algul tundus, et puhub isegi rohkem, kui eile, sest ma ei saanud üldse hakkama. aga see võis olla eilse tormi tekitatud väsimusest. toibusin ruttu ja edasi suutsin enamvähem rajal püsida.

mõtlesin, et hakkaks täna vasakuga kaugemas otsas ka jalad aasas gybe'i tegema. kui aeg kätte tuli, siis ei julgenud õrnalt ka. kuidagi kindla avariina tundus sellise asja lõpptulemus. jäi siis proovimata.

ajasin täna masti veel 2 cm ettepoole ja bottomid läksid veeeel mõnusamaks. algul oli natuke imelik sõita nii ees mastiga, aga nii läks käima ka paremini ja hüppes oli ka laud natuke rahulikum ja ei lipendanud nii hullusti.

paremaga mõned suuremad hüpped. üks, vahetult enne viimast väljatulekut, oli juba täitsa päris hüppe moodi ja läks hulga aega enne kui laud vette tagasi jõudis.

bäki mõtteid nii metsikus looduses väga ei tekkinud. aga ühele väga järsule lainele sai kuidagi nii peale mindud, et sealt tuli tahtmatult veerand bäkki. sadasin täitsa pea ees vette. kõige mõnusam maandumine ei olnud, aga vähemalt väljastpoolt vaadates tundub, et jäin terveks.

väsinud, väsinud, väsinud.

vette tahaks :(

laupäev, 4. august 2012

puhub nagu pozos

pozo | 3,7/72 | 1h45min

jõudsin täpselt kõrgvee ajal randa ja kuna sellel ajal päris ohtlik shorebreak, siis kannatasin vetteminekuga tunnikese. tegin just eile õhtul teadustööd, kuidas laua erinevate juppide nihutamine mõjub ja täna alustasingi katsetamisega. viskasin mastijala natuke ettepoole ja uime nii ette kui võimalik.

ja oligi nagu uus laud. võõras laud. uime ette nihutamine tegi laua lühemaks ja järsud keeramised oluliselt lihtsamaks. tänu sellele, et mast eespool, olid jälle bottomid ülipalju paremini kontrolli all. kui ära harjusin ja oma tehnikat vastavalt kohendasin, siis hakkas väga meeldima. tagapool oli kiireid gybe mõnusam teha ja kalda all sai täitsa ulmet teha.

esimene kolmveerandtund kuluski uue lauaga sõitma õppimiseks. ühe silmaga otsisin ka parajat bäki lainet, aga tundus, et pole neid veel väga. plaan oli, et pärast puhkepausi hakkab siis bäkke tulistama, sest selleks ajaks vesi madalam, mis peaks tähendama õigemat lainet.

aga pärast väikest pausi oli kõik perses. sjuuke 3,0 full power konditsioon. minu kreisisuur puri tundus nagu oleks rekka mootor jalgratta külge tõstetud. pärast kümmet minutit olin tõsiselt valmis maha tulema, sest kõike oli liiga palju. õnneks käis mingi klikk läbi ja mõtlesin, et äkki ikka prooviks natuke veel. võib-olla lootsin, et tuul taandub pisut.

tuul ei taandunud õrnalt ka, aga tegin endale natuke julgust juurde ja harjusin ennenägematute oludega ja krt meeldima hakkas. nüüd hakkasidki kalda all ulmelised mõlemad-jalad-aasas, fantastiliselt ilusate ja sujuvate kaartega gybe'id tulema. tegin nüüd ise seda, mida esimestel päevadel suu ammuli pealt vaatasin, et vajutad aasades gybe'i ära, flippad purje, lased switchis üle murdlaine ja siis kunagi hiljem, kui aega tekib, sätid jalad ka õigetpidi. välja sõites oli pigem lihtsalt triip, sest ilusat lainet praktiliselt polnud. kui tuli ilusam sett, siis need olid nii suured, et igal juhul allatuult põgenemine. ja väljaspool oli tuult ikka nii rajult, et tihti polnud üldse võimalik gybe'i keerama hakata. ja kuna eile saigi poom kuidagi pihta, nii et see on nüüd kuidagi natuke lödimalt masti küljes, siis ootasin iga hetk selle plahvatamist ja eriti kaugele minna ei julgenud. ranna poole sõites paremaga aeg-ajalt vastu lainet ja ka seljast alla massive hüpped.

terveks jäin. asjad ka. jess. peab jälle homseni ootama.

reede, 3. august 2012

the backloop

pozo izquierdo | 3,7/72 | 1h30min

kurat, ei tööta see värk... siia kolimise mõte oli osalt selles, et on peaaegu tuulegarantii. mis võinuks teoorias seda tähendada, et päeval saab rahulikult tööd teha, sest ei pea närveerima, kas tänane tuul on viimane, mis lähima kuu jooksul saadaval.. et pole hullu, kui täna vette ei jõua, homme või ülehomme on jälle võimalus sõita.. aga raisk ahne on see purjetamine.. nüüd on hoopis nii, et käib iga päev merel, aga kogu kaldal veedetud aeg on ikka värin sees, et saaks juba jõupaagid täis ja uuesti vette :( täna ei saanud rahulikult tööd teha — pidi sundima..

aga õhtupooliku juurde. parklast paistsid üliilusad lained. väiksemad mehed sammusid 3,2 ja 3,0 taglastega ranna poole... noo vähemalt purje ja laua valikule ei kulunud väga palju aega..

kolm pooletunnist setti. meeleolu samalaadne sellega, kui sain esimest korda glissi või esimese gybe'i tehtud.. täna tegin alessioga võidu. ma vist jälle ei võitnud. kuna tuult oli mu ülipingule sikutatud purjele liiga palju, seadsin sammud allapoole laineosakonda, seal natu leebem tuul. vist paar ringi tegin ja siis vist keerasin ühe vertikaalse pealt poolenisti kogemata bäkki. läraki selili vette, aga väga hullusti ei põrutanud. ajas muigama ja siis hakkasin juba huviga otsima ja tegin vist kümme hüpet nii, et lähenedes mõtlesin, et siit keeran, aga üleval tõmbasid kerad ikka peitu ära. siis lõpuks järjekordsel väljasõidul julgesin keerata, aga vist natuke oli ikka jänes ja tuli poolenisti ja jälle selili vette. kuna jälle haiget ei saanud, siis julgust juures ja sellesama väljasõidu peal hüppasin ja keerasin ja tegin elu kõige ägedama asja. maandusin nina vette ja tagumine ots tuli kohe järgi nii et laud jäi suht pinna peale ja läks läbi vee vist suht täpselt nii nagu backluubi maandumisel minema peab. see maandumine oli kõige pehmem, kõige sujuvam asi purjelauasõidu ajaloos. ainult keha raskus jäi natuke liiga ette ja olin sunnitud pikali kukkuma. mingi minuti lihtsalt siplesin vees ja õnnitlesin ennast, et mul jäi just hetk tagasi backluubist heal juhul neli millimeetrit puudu.

järgnes taas mitumitu õige kujuga lainet, kust ei julgenud keerata ja siis suhteliselt käskisin ennast ja keerasin. nüüd maandusin süstlana sügavale ja muidugi püsti ei jäänud, aga sellega oli asi ametlik. enam ei sobi rääkida kogemata keeramisest — ma õpin backloopi.

sellest viimasest bäki katsest läks mõistus täitsa ära. surfasin liigenesekindluse laineharjal. ranna poole kimades võtsin ilgelt suure laine, et selle peal veivata. lasin suure kaare allatuult, tagasi laine poole, pööre alla.. kõik sujus. ja ma endiselt ei saanud aru, et midagi valesti oleks. siis käis kolks. uim vastu kivi, pilk allatuult ja tulin igaks juhuks kohe vabatahtlikult laua pealt maha. olin julgelt kõrgust laristanud kohas, kus tuleb õiges kohas randa jõudmiseks nii ülestuult suruda kui võimalik. ma lihtsalt ei taibanud kontrollida, kus ma olen. nüüd siis jalad suurte kivide peal, mille vahelt leidus kompides päris sügavaid vahesid-lõhesid, kuhu saab jalgu järgmise pesumasina ajaks kenasti vangi sättida. koivad tõmbusid lõua alla. paremale ega vasakule purjetada polnud võimalik, ainsad variandid olid kas läbi pesumasinate välja tagasi ujuda või minna punkri lähedal kaldale ja teha väike häbipatseering.

ise otsustama ei pidanud, vahurullid aitasid kiirmeetodil kaldale lähemale, asjad rebiti käest ja pargiti kalda äärde omanikku ootama. sellega esimene pooltund möödas, järgnes 10 minutit jalutamist. paljajalu kivide peal, julgen arvata, et ca 18 m/s keskmist tuult pluss puhangud.. heal juhul 150 meetrit oli vaja minna, aga krrt see võttis aega..

teisel pooltunnil tegin veel ühe reaalse bäki katse. ühe keerasin taas selja peale ka. sest enam ei olnud parajaid nii lihtne leida. lained olid läinud suuremaks ja tuul veel tugevamaks. täna nägin päris kindlasti oma karjääri suurimaid laineid. õnneks ei pidanud ühegagi personaalselt tuttavaks saama.

veel jupp puhkust, sest korraga ei jaksanud ja siis kolmas pooltund. see oli juba puhas porno. vesi hakkas madalseisu saavutama, mis tähendab, et laine asemel oli mingi pudru ja tuul oli veel sõpru appi kutsunud. kaldale peksmise ajal oli poomiga midagi juhtunud, nii et see oli ka kuidagi lödim ja asjad ikka lotendasid käes ja jõuvarud ka otsa korral. väga midagi mõistlikku teha ei suutnud ja lõpus hakkasin järjest avariisid tegema. kui korra suurel kiirusel poomi ribidesse kukkusin, otsustasin tänaseks kuivama minna.

homseni muidugi!

üle mõistuse, kui äge see peaaegu maandutud bäkk oli!! appiiii!

neljapäev, 2. august 2012

disco de olas

posso | 3,7/72 4,2/72 | 2h

aiii, mikä päivä!

alustuseks pooltund väiksema purjega.. kuidagi sõita sai, aga väga vaevaliselt. lasin poomist täitsa lössi ja ikka oli tihti laua vee peal hoidmisega tükk tegemist.. aga vahepeal tõmbas litter jälle korralikult käima ka ja kuna üldiselt natuke underpowered, siis julges poiss kõikidele rampidele sirgelt täisgaasiga peale sõita. mõnelgi juhul sai päris kõrgelt alla kukkuda :)

väike paus ja neljasega vette. algul hakkas see ka jantima — kord vedas, kord mitte. aga jant läks üle ja järele jäi täpselt (no ikka kohe eriti täpselt) paras nelja-kahe ilm. ujaaah. enamasti iga väljasõiduga 3-4 kirevat hüpet ja sisse tulles väike veiv. kohati olid lained päris mammud ja sain mitmed asjad, mis väga uduselt bottom turni ja cutbacki meenutavad.. st laste versioonid nendest.. tavaliselt tegin nö cutbacki enne kui laine reaalselt minuni jõudis (igaks juhuks noh), aga ikka oli faking äge!

korra sain ka üllatuse osaliseks. üks mitte väga pisike laine suutis nii ligi hiilida, et ma ei pannud seda päris õigel ajal tähele. siis kui nägin, jäi vaid tõdeda, et see võtab minuni jõudes täpselt vertikaalse asendi. lendasin otse üles ja tegin kolmandiku backloopi. mitte täitsa kogemata, õhus sain aru, et siit tuleks nüüd bäkki keerata, aga kahjuks polnud ma selleks piisavalt valmis, et see vähemalt poolikult ära teha ja lendasin enamvähem selili-õlali vette. suunurgad lõid sellegipoolest kukla taga plaksu :) palun veel!

üks lainepull oli veel. lõpupoole suundusin veivihuvist kannustatuna taas rohkem allatuult, kus suuremad lained, aga natu vähem tuult. ja ühel väljasõidul siis tiksusin ja nägin, kuidas tsipa kaugemal üks kosmodroom kerkima hakkab. praegu mõtlen, et ei tea, kas olengi varem nii suurt lainet nii lähedalt vaadanud. õnneks tuli ka puhang ja tundus, et saan glissi. õrna glissi isegi saavutasin, sain täpselt jalad aasadesse, naeratasin ja ütlesin aupakliku peanokutusega lainele "you win".. kõmaki, nätaki, sulla-mulla. mul paluti vee alla oodata, kuni pesumasin tsükli lõpetab. teine, pisut leebem pesumasin tuli veel kohe otsa. pärast seda sain püsti ja minema, aga üks vend, kes minu kõrval loputust nautis, sai oma asjad alles täitsa kaldal kätte..

seni üks ägedamaid päevi.. :)

homsenii!

kolmapäev, 1. august 2012

pozoexplorer

pozo | 3,7/72 | 1h45min

korraks alguses ei vedanud puri.. nibin-nabin oleks suuremaks vahetama läinud, aga igaks juhuks proovisin korra veel välja sõita ja voila.. esimesed kolmveerand tundi olid lained ilgelt ilusad ja suured. täitsa mõnusalt sai lennata.

veerandtund puhkust ja veel tunnike merel. nüüd vesi peaaegu madalseisus ja laine mõttetu segane salat. tuult oli juurde keeratud. esimest korda läksin ka lahe allatuule poolt uudistama ja kimasin risti-rästi terve lahe läbi. kinnitust sai ka mu kahtlus, et lahe tuulepoolses küljes puhub märgatavalt rohkem ja ühtlasemalt. keset lahte, suuremate lainete osakonnas puhub vähem ja täitsa alumises, punkripoolses servas tundub tuul jälle ühtlasem. hommikul käisin piilumas, kuidas köster trenni teeb, ta näis ka teatud piirkonda vältivat.. ja no rõveduse tipp, kui rutiinne vana jaoks topeltluubi perfektne maandumine on..

proovisin esimest korda reaalselt ka väikestviisi veivamist. pisitillukeste lainekeste peal väga aeglaselt.. this shit is harder than it looks on tv.. :) aga niipalju sain aru, et see saab olema vägaväga äge, kui natuke oskust tekib. tõusu-mõõna tsükkel on lähiajal mulle sobivamaks muutumas, õhtune vesi on kõrgem, saab ehk rohkem ilusamat lainet maitsta. rõhk lainesõidule.

lainesõidu peale mõeldes hakkasin ruttu aru saama, kui vastik see liiklusummik tegelikult on.. niisama triibutades on savi, aga kui mingit teatud elementi otsid, siis on kohati ikka kitsas küll.

homseni.