testipäev

pozo | 4,2/72 | 1h30min

kodus selline rammestus peal, et oleks kindlalt vette mineku ära jätnud, kui poleks nagunii pidanud vähemalt korra pozosse minema. suutsin eile oma mastijala poodi unustada. mõtsin, et läheb siis korraks vette ka. sain pozowindsi jonaselt 30-tollised trapetsiaasad proovimiseks. ja lauale läksid just uued aasad peale. võtsin siis hästi rahulikult, triibutasin niisama ja sättisin igasuguseid aasasid paika. tuult neljakahele pigem napilt, aga vedas väikese laua vee peale küll.

kolmekümnesed aasad olid suht veidralt pikad küll, aga kartsin palju hullemat. nendega andis vabalt sõita ja sain ka poomi tagasi õigele kõrgusele tõsta. olen pozos algusest peale madalama poomiga sõitnud, et overpoweri kontroll parem oleks, aga sain suht kohe aru, et ei saagi kõrgele tõsta, sest siis on aasad juba ebamugavalt lühikesed. ostsin pärast testimist pikad aasad ära, nii et edasi lähebki nendega.

natuke proovisin ka spocki mõlemal halsil.. vaikselt hakkan aru saama, mida vaja teha, et pisike laud keerlema saada, aga ei midagi erilist veel.

lainet ei olnud üldse. välja arvatud see üks ainukene, mis järsku täpselt tee peale ilmus. viskasin sealt lambist bäkki ja maandusin kenasti nõelana nina ees vette. kuna kõrgust väga ei olnud, oleks pidanud palju agressiivsemalt keerama, aga õhus olles ei huvitanud see mind õrnalt ka.. olin nii rahul, et julgesin poole sekundiga otsuse vastu võtta, et siit läheb bäkk.. tundub, et kui ülepurjestust ei ole ja laine ei ole päris viru hotelli kõrgune, siis ma ei karda enam proovida. que bueno!