püünsi | 5,0/99 | 45min
jälle võitlus äratuskellaga.
arvutit käima putitades soovisin, et ei puhuks.. uni oli magus.. aga
mõõtja järgi leidis ikka mingi lootustandev õhu liikumine aset ja siis
juba mõtlesin, et poleks üldse paha, kui saaks glissi või midagi.
sõitsin siis kohale. pimedas. vihmasajus. nii kõledat purjetama minekut ei mäleta varasemast..
vana hea maani ulatuv tatipilv.. panin asjad kokku, siis ootasin
autos umbes pool tundi. sest prognoos oli siiski tõusva trendiga.
varsti tunduski, et tekib jänku ja ajasin kalipsod selga ja vette. mõned
triibud sai isegi veetud. jõudsin vist kaks või kolm korda grubbyt
proovida. kõikide puhul tuult nii vähe, et polnud väga lootust. ja siis
tiksusin pool tunnikest või nii. ootasin ära kuni jalataldu enam eriti
ei tundnud, siis kaldale.
aga üldkokkuvõttes 2011. aasta kätte antud tuule mõttes suht nunnu. eesti kohta.
neljapäev, 29. detsember 2011
kolmapäev, 28. detsember 2011
päikesetõus
püünsi | 4,4/99 | 1h
reis mereäärde, rigamine, purjetamine, de-rigamine ja reis koju toimusid kõik päikesetõusu ajal. kuigi nüüd tagantjärele juureldes hakkab tunduma, et säärasel aastaajal ei lähegi päike kõrgemale..
hea, et taipasin neljapoolese panna. see oli kohati täitsa liiast. ja läbi selle oli mõnus päikest võtta. vesi eilsest pool meetrit madalam, õhk lääne ja loode vahelt, siledat platsi leidis suht lihtsasti. rigada sai vee ääres, aga püünsis on nüüd eeskujulik liivarand. pärast pidi asjad vees ära pesema..
spockid tulid mõlemal pool mõnusalt. lõpupoole läksid enamus katsed liigtuule tõttu nässu. paremaga proovisin grubbyt ka mõned korrad. ära ei tulnd, korra sain tagurpidi ägedalt libisema.
eilsest kolmveerandtunnisest sõidust paras väsimus kah sees..
reis mereäärde, rigamine, purjetamine, de-rigamine ja reis koju toimusid kõik päikesetõusu ajal. kuigi nüüd tagantjärele juureldes hakkab tunduma, et säärasel aastaajal ei lähegi päike kõrgemale..
hea, et taipasin neljapoolese panna. see oli kohati täitsa liiast. ja läbi selle oli mõnus päikest võtta. vesi eilsest pool meetrit madalam, õhk lääne ja loode vahelt, siledat platsi leidis suht lihtsasti. rigada sai vee ääres, aga püünsis on nüüd eeskujulik liivarand. pärast pidi asjad vees ära pesema..
spockid tulid mõlemal pool mõnusalt. lõpupoole läksid enamus katsed liigtuule tõttu nässu. paremaga proovisin grubbyt ka mõned korrad. ära ei tulnd, korra sain tagurpidi ägedalt libisema.
eilsest kolmveerandtunnisest sõidust paras väsimus kah sees..
teisipäev, 27. detsember 2011
tormikool
püünsi | 4,4/99 | 45min
olge vait, kui soe.. autost välja hüpates tundus, et ei tahagi jopet selga panna, nii mõnus suvine briis..
neljapoolese rigasin täiesti sirgu. rigamine ilmselgelt teisel pool teed, sest vesi oli vastu kõnniteed. kõnnitee paksult merest välja lennanud sodi täis. seal, kus tavaliselt sisse minnes laua käest vette võib lasta, oli juba rinnuni ja autosuurune laine käis sellele veel otsa.
pool tundi lubati sõita seekord. paar krüssuotsa, millest viimase lõpetasin ebaõnnestunud tackiga lõunapoolses otsas madaliku lähedal. või vähemalt nii mulle tundus. sisse kukkudes sain aru, et olen täpselt madaliku peal, vesi trapetsini. jõudsin teha vasakuga paar spocki ja paremaga ühe vulcani. siis sai paremaga juba ainult gybe'i proovida. need olid kõik spinnis ja pekkis ja kontrolli alt väljas. vist õnnestus üks gybe nii ära teha, et laud oligi praktiliselt terve tee spinnis. ja glissis. varsti ei saanud vasakuga ka enam midagi normaalset teha. ühe vulcani katse tegin nii, et olin lasknud nii allatuult, et vöör juba nullist läbi ja uuel halsil praktiliselt.. veepind oli iseenesest normaalne. suund üle lääne ja nii kõrge vesi tegid ootuspäraselt korralikud lained ja lainete vahe suht pikaks ja siledaks.
peatselt oli selge, et ka vasakuga pole enam mingit mõtet vulcanit proovida ja paar minutit hiljem lõpetati üldse kogu pull ära. hollywoodi filmis öeldaks selle kohta, et "the wind took my ass to school..". olin sügavamas otsas ja ei saanud veestarti tehtud. käed olid küll natuke jämedad, aga mingit suurt väsimust veel olla ei saanud ja niimoodi rapsis, et ei suutnud purje piisavalt kontrollida, et laua peale ronida saaks. vist umbes neljandal katsel sain peale, aga siis ei saanud jalgu ega trapetsit aasadesse. ca 40-50 meetrit püsisin peal ja katapult ja stardirutiin otsast peale. uuesti peale saades surusin ulmekiirelt jalad ja trapetsi aasadesse ja unistasin läbi pisarate, et saaks nüüd ühe jutiga madalikule ära. trapetsist pidin muidugi kohe uuesti välja tulema, sest nii lihtsalt polnud võimalik. tegin umbes sajameetrise elukiire glissiotsa nii, et hoidsin ühe käega masti kõrvalt ja teise käega trapetsiotste juurest lihtsalt tasakaaluks. rohkem polnud füüsiliselt võimalik ust lahti lükata, aga oioi kui liiga palju ikka oli. madaliku otsas puhkasin mõned minutid ja siis sain sealt ühe tegemisega kaldale ära lasta.
väga külma vee puhul oleks juba natuke nutuseks läinud, sest triiv kaldale oleks vast ca 10 minutit võtnud, kui polekski üldse peale saanud.. tagantjärele mõõtjast nägin, et keskmise tõstist 18 meetri peale ja puhangud 23. mingist piirist ikka ongi nii, et enam põhimõtteliselt purjetada ei saa, arva endast kuipalju tahes..
mida kuradit ma pozos teeks, ahh? seal ju ei puhu kunagi nii vähe..
grubbyt täna ei proovinud...
olge vait, kui soe.. autost välja hüpates tundus, et ei tahagi jopet selga panna, nii mõnus suvine briis..
neljapoolese rigasin täiesti sirgu. rigamine ilmselgelt teisel pool teed, sest vesi oli vastu kõnniteed. kõnnitee paksult merest välja lennanud sodi täis. seal, kus tavaliselt sisse minnes laua käest vette võib lasta, oli juba rinnuni ja autosuurune laine käis sellele veel otsa.
pool tundi lubati sõita seekord. paar krüssuotsa, millest viimase lõpetasin ebaõnnestunud tackiga lõunapoolses otsas madaliku lähedal. või vähemalt nii mulle tundus. sisse kukkudes sain aru, et olen täpselt madaliku peal, vesi trapetsini. jõudsin teha vasakuga paar spocki ja paremaga ühe vulcani. siis sai paremaga juba ainult gybe'i proovida. need olid kõik spinnis ja pekkis ja kontrolli alt väljas. vist õnnestus üks gybe nii ära teha, et laud oligi praktiliselt terve tee spinnis. ja glissis. varsti ei saanud vasakuga ka enam midagi normaalset teha. ühe vulcani katse tegin nii, et olin lasknud nii allatuult, et vöör juba nullist läbi ja uuel halsil praktiliselt.. veepind oli iseenesest normaalne. suund üle lääne ja nii kõrge vesi tegid ootuspäraselt korralikud lained ja lainete vahe suht pikaks ja siledaks.
peatselt oli selge, et ka vasakuga pole enam mingit mõtet vulcanit proovida ja paar minutit hiljem lõpetati üldse kogu pull ära. hollywoodi filmis öeldaks selle kohta, et "the wind took my ass to school..". olin sügavamas otsas ja ei saanud veestarti tehtud. käed olid küll natuke jämedad, aga mingit suurt väsimust veel olla ei saanud ja niimoodi rapsis, et ei suutnud purje piisavalt kontrollida, et laua peale ronida saaks. vist umbes neljandal katsel sain peale, aga siis ei saanud jalgu ega trapetsit aasadesse. ca 40-50 meetrit püsisin peal ja katapult ja stardirutiin otsast peale. uuesti peale saades surusin ulmekiirelt jalad ja trapetsi aasadesse ja unistasin läbi pisarate, et saaks nüüd ühe jutiga madalikule ära. trapetsist pidin muidugi kohe uuesti välja tulema, sest nii lihtsalt polnud võimalik. tegin umbes sajameetrise elukiire glissiotsa nii, et hoidsin ühe käega masti kõrvalt ja teise käega trapetsiotste juurest lihtsalt tasakaaluks. rohkem polnud füüsiliselt võimalik ust lahti lükata, aga oioi kui liiga palju ikka oli. madaliku otsas puhkasin mõned minutid ja siis sain sealt ühe tegemisega kaldale ära lasta.
väga külma vee puhul oleks juba natuke nutuseks läinud, sest triiv kaldale oleks vast ca 10 minutit võtnud, kui polekski üldse peale saanud.. tagantjärele mõõtjast nägin, et keskmise tõstist 18 meetri peale ja puhangud 23. mingist piirist ikka ongi nii, et enam põhimõtteliselt purjetada ei saa, arva endast kuipalju tahes..
mida kuradit ma pozos teeks, ahh? seal ju ei puhu kunagi nii vähe..
grubbyt täna ei proovinud...
pühapäev, 25. detsember 2011
talvine kartul
püünsi | 4,4/99 | 1h
...või kartulipõld. veetase 60cm üle nulli, õhumass lähenes lõuna ja edela vahelt. jube tsopp.
vasakuga oli nii suur laine, et vahepeal oli keeruline pautida, paremaga oli peaaegu sama kehv. kalda ääres kivide juures, kus eile korduvalt 18-sendise uime põhja kinni sõitsin, oli nii sügav, et ei mahtunud käteringe tegema.
proovisin igatpidi spocki ja grubbyt, aga ei tulnud õrnalt ka.. allatuult keerates jõudsid enne manöövrit kolmele lainele otsa sõita ja siis oli juba kiirus nullilähedane. lõpupoole loobusin ja tegin vulcanit.. need tulid enamvähem kenasti, mõned täitsa hullud sai ka püsti jäädud.
tuul jäi puhuma ja vaikselt tõusis, aga kuna suurt midagi ägedat teha ei saanud, ei hakanud keha temperatuuri väga kriitiliseks ajama ja jalutasin välja..
tervitused hulludele rambodele, kes kuueruudustega sõitsid.. pole ime, et nad pärast veerandtunnist sõitu ütlesid, et käed jämedad ja väsinud.. :)
...või kartulipõld. veetase 60cm üle nulli, õhumass lähenes lõuna ja edela vahelt. jube tsopp.
vasakuga oli nii suur laine, et vahepeal oli keeruline pautida, paremaga oli peaaegu sama kehv. kalda ääres kivide juures, kus eile korduvalt 18-sendise uime põhja kinni sõitsin, oli nii sügav, et ei mahtunud käteringe tegema.
proovisin igatpidi spocki ja grubbyt, aga ei tulnud õrnalt ka.. allatuult keerates jõudsid enne manöövrit kolmele lainele otsa sõita ja siis oli juba kiirus nullilähedane. lõpupoole loobusin ja tegin vulcanit.. need tulid enamvähem kenasti, mõned täitsa hullud sai ka püsti jäädud.
tuul jäi puhuma ja vaikselt tõusis, aga kuna suurt midagi ägedat teha ei saanud, ei hakanud keha temperatuuri väga kriitiliseks ajama ja jalutasin välja..
tervitused hulludele rambodele, kes kuueruudustega sõitsid.. pole ime, et nad pärast veerandtunnist sõitu ütlesid, et käed jämedad ja väsinud.. :)
laupäev, 24. detsember 2011
christmas grubby
püünsi | 5,0/99 | 1h40min
aiii kui nunnu päev..vesi ja vihmane õhk ca 2-3 kraadi väidetavalt, aga tundus soojem. viiene ülitäpselt paras. suht puhas lõunatuul, täitsa sile vesi.
kuna ikkagi talv, siis ei taha mõlemal halsil sisse kukkuda, ja harjutasin ainult paremaga. sest sellega oli siledus siledam. kuna ma jõulupäeval eriti nalja ei mõista, siis sai kohe visatud ära spock ja vulcan. alles pärast seda tekkis mõte, et kukuks korra sisse ka, prooviks vee temperatuuri ära või midagi..
kokku tuli mitu spokki. vulkaneid ka. need viimased on ikka nii kiftilt kontrolli all, et peaaegu igav hakkab. aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida...
kui olin umbes pool tundi muhedas üksinduses laiutanud, juhtusin spoki katsesse minnes täiesti mittetuulistele teemadele mõtlema, mille tõttu jäi lauda ringi hüpates hajameelsusest poom kätte. tuli mu maailma esimene grubby katse. kogemata. kuna see oli vatupidiselt mu ootustele tohutult mittehirmus, hakkasingi seda proovima. järgmisel ringil tuli siis maailma esimene meelega tehtud grubby katse.
kino lõppes sellega, et tegin suht vahetult enne lõplikku külmumist paremaga grubby nii ära, et taglas oli ilusti käes, jalad aasades, aga käisin korraks, aiiinult korraks, selili vees. jõulumeeleolu tõttu kavatsen sellega grubby sooritatuks lugeda. let's call it a wet grubby. pärast pühi tühistame ja teeme päriselt ära.
jõul!
aiii kui nunnu päev..vesi ja vihmane õhk ca 2-3 kraadi väidetavalt, aga tundus soojem. viiene ülitäpselt paras. suht puhas lõunatuul, täitsa sile vesi.
kuna ikkagi talv, siis ei taha mõlemal halsil sisse kukkuda, ja harjutasin ainult paremaga. sest sellega oli siledus siledam. kuna ma jõulupäeval eriti nalja ei mõista, siis sai kohe visatud ära spock ja vulcan. alles pärast seda tekkis mõte, et kukuks korra sisse ka, prooviks vee temperatuuri ära või midagi..
kokku tuli mitu spokki. vulkaneid ka. need viimased on ikka nii kiftilt kontrolli all, et peaaegu igav hakkab. aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida...
kui olin umbes pool tundi muhedas üksinduses laiutanud, juhtusin spoki katsesse minnes täiesti mittetuulistele teemadele mõtlema, mille tõttu jäi lauda ringi hüpates hajameelsusest poom kätte. tuli mu maailma esimene grubby katse. kogemata. kuna see oli vatupidiselt mu ootustele tohutult mittehirmus, hakkasingi seda proovima. järgmisel ringil tuli siis maailma esimene meelega tehtud grubby katse.
kino lõppes sellega, et tegin suht vahetult enne lõplikku külmumist paremaga grubby nii ära, et taglas oli ilusti käes, jalad aasades, aga käisin korraks, aiiinult korraks, selili vees. jõulumeeleolu tõttu kavatsen sellega grubby sooritatuks lugeda. let's call it a wet grubby. pärast pühi tühistame ja teeme päriselt ära.
jõul!
neljapäev, 15. detsember 2011
formula ilm
püünsi | 5,0/99 | 1h10min
paar päeva varem näitas nii, et öösel puhub kõik puud maa seest koos juurtega välja ja et ka hommikupoolikul jääb väike puri liiga suureks. pidu. aga eile õhtul juba näitas sellist, et vist ei saagi üldse sõita. kannatasin siis kodus, ootasin, et tuul keeraks ja tõuseks. hakkasin vaikselt sättima ja võtsin ka kuuepoolese kaasa. kadriorus merd nähes hakkasin juba ette kujutama, kuidas selle formulapurjega nikerdama peab hakkama...
aga meriväljal oli nutuvõre suu ümbert kadunud, sest jänkud paistsid suured ja tugevad. kohapeal ka midagi puhus ja viskasin viiese kokku. vette astudes tõstis veel ja esimene pooltund oli täitsa arvestatav. puhas läänekas, vesi sada meetrit üle nulli, aga nende tingimuste kohta polnud veepind nii hull midagi. spocki jaoks tuult oli, aga kuna veepind ikkagi piisavalt kühmuline, siis ei suutnud alla keerates kiirust säilitada ja mulle spocki jaoks hoogu ei jätkunud eriti. vasakuga üks tuli.
aga vulcan oli täiega lukus mõlema käega. ja ka väga hästi kontrolli all — mitmel korral sai täitsa metsa poole minevaid asju ära päästetud ja etteastete ajal tundus kõik kuidagi ekstraloogiline ja loomulik.
siis kukkus tuul umbes 10ks minutiks täitsa ära ja hakkas seejärel natuke rahulikumalt edelast puhuma. kuna laine ära keerata ei jõudnud, toimus nüüd sõit vastu- ja allalainet. puhangulisem oli ka. see enam ei olnud eriti purjetamine. kehvalt sai käima, kui üldse, kõrgust võtta oli väga raske ja manöövri jaoks tuult ei olnud. natuke aega retsisin ennast, siis loobusin.
aga selle eest oli täna parkimiskoha leidmisega suht lihtne..
paar päeva varem näitas nii, et öösel puhub kõik puud maa seest koos juurtega välja ja et ka hommikupoolikul jääb väike puri liiga suureks. pidu. aga eile õhtul juba näitas sellist, et vist ei saagi üldse sõita. kannatasin siis kodus, ootasin, et tuul keeraks ja tõuseks. hakkasin vaikselt sättima ja võtsin ka kuuepoolese kaasa. kadriorus merd nähes hakkasin juba ette kujutama, kuidas selle formulapurjega nikerdama peab hakkama...
aga meriväljal oli nutuvõre suu ümbert kadunud, sest jänkud paistsid suured ja tugevad. kohapeal ka midagi puhus ja viskasin viiese kokku. vette astudes tõstis veel ja esimene pooltund oli täitsa arvestatav. puhas läänekas, vesi sada meetrit üle nulli, aga nende tingimuste kohta polnud veepind nii hull midagi. spocki jaoks tuult oli, aga kuna veepind ikkagi piisavalt kühmuline, siis ei suutnud alla keerates kiirust säilitada ja mulle spocki jaoks hoogu ei jätkunud eriti. vasakuga üks tuli.
aga vulcan oli täiega lukus mõlema käega. ja ka väga hästi kontrolli all — mitmel korral sai täitsa metsa poole minevaid asju ära päästetud ja etteastete ajal tundus kõik kuidagi ekstraloogiline ja loomulik.
siis kukkus tuul umbes 10ks minutiks täitsa ära ja hakkas seejärel natuke rahulikumalt edelast puhuma. kuna laine ära keerata ei jõudnud, toimus nüüd sõit vastu- ja allalainet. puhangulisem oli ka. see enam ei olnud eriti purjetamine. kehvalt sai käima, kui üldse, kõrgust võtta oli väga raske ja manöövri jaoks tuult ei olnud. natuke aega retsisin ennast, siis loobusin.
aga selle eest oli täna parkimiskoha leidmisega suht lihtne..
kolmapäev, 30. november 2011
spock ei tule
püünsi | 5,0/99 | 1h30min
tavaline püünsi suts. kümnest vette, viiesele paras, vesi sile, õhk viis kraadi, vesi vapšee supp..
paremaga spock täiesti lukus. kahjuks on lukustunud sellesse asendisse, kus üldse välja ei tule :(
jama endiselt käte töös. seekord olid aga käed eriti sneaky bastardid, sest taglas täitsa ülivalesti rippuma ei jäänud vaid jäi ainult natuke hiljaks ja seetõttu ei osanud algul kahtlustada. üldiselt on vist ka väsimus kallal nii ajutisest unepuudusest kui ka viimase nädala jooksul järsult tõusnud trennikoormusest. poole tunniga juba hingeldasin..
suht ainult paremat treenisin siis. vulcanid tulid kenasti, aga tänu käte etteaste pidevale hilinemisele lihtsalt ei saanud lauda spocki keerama. vulcanid tulid kohati ülipika liuga, niiet hoogu oli, aga laud ei keeranud. laua süü ei saa olla, sest eelmine kord vasakuga keeras väga ilusti. kokkuvõttes sain ikka kaks viiesajast spocki kirja..
äge on rauast lauaga sõita. udjasin enamasti väga madalas vees ja paaril korral hüppasin nina põhja. jp nina oleks sellest ilma pikema jututa 10cm kokku tõmmanud, aga f2 lihtsalt põrkas kenasti põhjast ja andis spinnile hoogu juurde..
tavaline püünsi suts. kümnest vette, viiesele paras, vesi sile, õhk viis kraadi, vesi vapšee supp..
paremaga spock täiesti lukus. kahjuks on lukustunud sellesse asendisse, kus üldse välja ei tule :(
jama endiselt käte töös. seekord olid aga käed eriti sneaky bastardid, sest taglas täitsa ülivalesti rippuma ei jäänud vaid jäi ainult natuke hiljaks ja seetõttu ei osanud algul kahtlustada. üldiselt on vist ka väsimus kallal nii ajutisest unepuudusest kui ka viimase nädala jooksul järsult tõusnud trennikoormusest. poole tunniga juba hingeldasin..
suht ainult paremat treenisin siis. vulcanid tulid kenasti, aga tänu käte etteaste pidevale hilinemisele lihtsalt ei saanud lauda spocki keerama. vulcanid tulid kohati ülipika liuga, niiet hoogu oli, aga laud ei keeranud. laua süü ei saa olla, sest eelmine kord vasakuga keeras väga ilusti. kokkuvõttes sain ikka kaks viiesajast spocki kirja..
äge on rauast lauaga sõita. udjasin enamasti väga madalas vees ja paaril korral hüppasin nina põhja. jp nina oleks sellest ilma pikema jututa 10cm kokku tõmmanud, aga f2 lihtsalt põrkas kenasti põhjast ja andis spinnile hoogu juurde..
pühapäev, 27. november 2011
fantastico!
topu | 5,0/99 | 2h
no lõpuks ometi.. vihma sadas terve aja, aga asjad sai enamvähem nii kokku, et riided väga läbimärjaks ei saanud..
õhk megasoe, 9 kraadi ja vesi oli ka mõnus. algul käis viiene pisut raskelt, aga käis, siis oli pikalt väga mõnus ja lõpus oleks juba nelinull ka üle olnud. taas vana lauaga ja vasakuga tulid spockid ludinal. paremaga endiselt kätetöö ribadeks ja tänu sellele spocki ei saanud, aga nii palju suutsin päästa, et vulcanid tulid väga stabiilselt. ka korralikus ülepurjestuses.
väga mõnus, et nüüd kolme topusõidu peale ka korralikult kihutada sai. hea trenn, tuju laes, kõik tipp-topp!
no lõpuks ometi.. vihma sadas terve aja, aga asjad sai enamvähem nii kokku, et riided väga läbimärjaks ei saanud..
õhk megasoe, 9 kraadi ja vesi oli ka mõnus. algul käis viiene pisut raskelt, aga käis, siis oli pikalt väga mõnus ja lõpus oleks juba nelinull ka üle olnud. taas vana lauaga ja vasakuga tulid spockid ludinal. paremaga endiselt kätetöö ribadeks ja tänu sellele spocki ei saanud, aga nii palju suutsin päästa, et vulcanid tulid väga stabiilselt. ka korralikus ülepurjestuses.
väga mõnus, et nüüd kolme topusõidu peale ka korralikult kihutada sai. hea trenn, tuju laes, kõik tipp-topp!
laupäev, 26. november 2011
liivimaa tüng
topu | 5,0/99 | 2h
ei ole lihtne see elu siin liivimaal. põhimõttselt kaks tundi tiksumist. prognoos oli täiesti eeskujulik. jõudsime kohale, panime asjad kokku ja tegime veel pool tunnikest aega parajaks. eritieriti tasapisi tõstis terve päeva.. mis hoidis pidevalt kikivarvul, et nüüd kohekohe saab käima. vist kokku mingi 10 poolikut triipu saigi teha. paremaga 4 vulcani katset, millest 3 tulid ära. vasakuga ei sattunudki piisavalt tuult olema, et midagi proovida saaks.
harjutasin päris palju switchis heli-tacki, mis läks ka palju paremaks. vasakuga sain lõpuks nipist aru ja sain keha raskuse piisavalt ette, et tegin mitmed ära ja paremaga hakkasid tulema switchis upwind 360 asjad.
lõpuks ajas päris täitsa närvi, et tuul ei tulnudki.. õhk 4-5 kraadi ja kohe tuntavalt külmem kui eile. olin siis oma vana f2 stiililauaga, sest jp on tilgutite all ja ootab operatsiooni. pole vanal suurt häda midagi..
ei ole lihtne see elu siin liivimaal. põhimõttselt kaks tundi tiksumist. prognoos oli täiesti eeskujulik. jõudsime kohale, panime asjad kokku ja tegime veel pool tunnikest aega parajaks. eritieriti tasapisi tõstis terve päeva.. mis hoidis pidevalt kikivarvul, et nüüd kohekohe saab käima. vist kokku mingi 10 poolikut triipu saigi teha. paremaga 4 vulcani katset, millest 3 tulid ära. vasakuga ei sattunudki piisavalt tuult olema, et midagi proovida saaks.
harjutasin päris palju switchis heli-tacki, mis läks ka palju paremaks. vasakuga sain lõpuks nipist aru ja sain keha raskuse piisavalt ette, et tegin mitmed ära ja paremaga hakkasid tulema switchis upwind 360 asjad.
lõpuks ajas päris täitsa närvi, et tuul ei tulnudki.. õhk 4-5 kraadi ja kohe tuntavalt külmem kui eile. olin siis oma vana f2 stiililauaga, sest jp on tilgutite all ja ootab operatsiooni. pole vanal suurt häda midagi..
reede, 25. november 2011
november rain
topu | 4,4/100 | 2h
vihma sadas ainult terve tee. topus loomulikult mitte. tuul oli kenasti olemas, ronisime peale, jõudsime teha seitse triipu kuni siim karjus ühel möödasõidul, et niiii äge on.. sellest piisas. ma ei mäletagi, kas sellesama triibu sai lõpuni sõita, aga praktiliselt mõned sekundid pärast saatuslikku väljaütlemist tuul kukkus. mingi aeg sai veel aeg-ajalt käima, varsti oli ainult tiksumine.
kui olime tunni vees olnud, kamandasime endid kaldale, et läheks võimleks, ajaks sooja sisse, muidu oleme tulekuks nagunii külmunud. kaldale siis. väike sörk, hüppamised-kargamised, kükid, kätekõverdused.. temperatuur enamvähem säilis. analüüsisime, et max 40 mintsa ootame, hiljem pole mõtet, sest pimedus tuleb peale. täpipealt nii kaua tuulel enda kogumiseks läkski ja vette tagasi. suht ebaühtlane ja omajagu sai ka tiksuda, aga päev tuli kirja. veepind oli selle eest väga ilus sile.
paremaga spocki ei tulnudki, sest taas on kallal ikaldus, et ei saa taglast piisavalt õigel ajal liigutatud. vasak oli tubli, lasi rahumeeli spock540 asju.
vaatamata vahepealsele ootamisele väga külm ei hakanud. õhk 8, vesi vast paar kraadi vähem.
aaaa ja mainimata jäi pisiasi, et kui olin esimese vaatuse ajal umbes 6 minutit vees olnud, tuli lambist käimasaamise ajal väike tasakaalukaotus, mis lõppes pisukese katapuldiga. mast ei jätnud soodsat võimalust kasutamata ja laua nina korralikult pilbasteks. great success, raisk!
varsti ma mõtlen mingi vahetatavate ninadega süsteemi välja..
vihma sadas ainult terve tee. topus loomulikult mitte. tuul oli kenasti olemas, ronisime peale, jõudsime teha seitse triipu kuni siim karjus ühel möödasõidul, et niiii äge on.. sellest piisas. ma ei mäletagi, kas sellesama triibu sai lõpuni sõita, aga praktiliselt mõned sekundid pärast saatuslikku väljaütlemist tuul kukkus. mingi aeg sai veel aeg-ajalt käima, varsti oli ainult tiksumine.
kui olime tunni vees olnud, kamandasime endid kaldale, et läheks võimleks, ajaks sooja sisse, muidu oleme tulekuks nagunii külmunud. kaldale siis. väike sörk, hüppamised-kargamised, kükid, kätekõverdused.. temperatuur enamvähem säilis. analüüsisime, et max 40 mintsa ootame, hiljem pole mõtet, sest pimedus tuleb peale. täpipealt nii kaua tuulel enda kogumiseks läkski ja vette tagasi. suht ebaühtlane ja omajagu sai ka tiksuda, aga päev tuli kirja. veepind oli selle eest väga ilus sile.
paremaga spocki ei tulnudki, sest taas on kallal ikaldus, et ei saa taglast piisavalt õigel ajal liigutatud. vasak oli tubli, lasi rahumeeli spock540 asju.
vaatamata vahepealsele ootamisele väga külm ei hakanud. õhk 8, vesi vast paar kraadi vähem.
aaaa ja mainimata jäi pisiasi, et kui olin esimese vaatuse ajal umbes 6 minutit vees olnud, tuli lambist käimasaamise ajal väike tasakaalukaotus, mis lõppes pisukese katapuldiga. mast ei jätnud soodsat võimalust kasutamata ja laua nina korralikult pilbasteks. great success, raisk!
varsti ma mõtlen mingi vahetatavate ninadega süsteemi välja..
pühapäev, 6. november 2011
sile väin
väike väin | 5,0/100 | 2h30min
püha müristus, tule taevas appi, džiisuss kraist ja kõik jutud. sest normaalseid sõnu ei jätku.
wildly epic konditsioon, mille sarnasest pole isegi osanud unistada. põhimõtteliselt oli pigem vist tow-in session, sest tuule käes ei saa nii sile olla. vett vaadates ei mahtunud pähe, et seal saab viiesega sõita, aga heites pilgu teisele poole tammi oli selge, et tuul on olemas ja kibeleb purjeid paitama. parklas asju rigades polnud varianti, et ei hoiaks kõikidest asjadest kogu aeg kinni. mis ripakil, see allatuult minema.
õhk 9 kraadi, vesi ka ülisoe, õhuke kõrge pilv, mille vahelt vilkus päike. õrnalt ka külm ei hakanud.
11-12 m/s, suund sse, kohe auto kõrval ca 10 hektarit põlvesügavust klaasist siledamat pehme mudapõhjaga vett. chopi kõrgust ei olnud võimalik mõõta, sest nii väikeste suuruste hindamise riistapuud pole veel leiutatud. täie itsi pealt vastu tuult keerates teed tacki lukustatud põlvedega sirge jala peal, sest laud on all sama rahulik nagu laseks poekäruga selveris riiulite vahel.
niisama spock540 ei saanud teha, sest see oli liiga lihtne. proovisin spocki sellesse asendisse glissis stabiilseks saada, kust teine spock peale visatake. tavaliselt tegin sealt duckitud purjega carve gybe'i, sest see oli niiii äge. kui spock540 asja tegin, siis pigem one-handed versioonis, et natukenegi pinget pakuks. nii tegin täitsa mitu korda ära, aga kui manööver sooritatud, siis ei saa edasi liikuma — sellel hetkel kaob ühe käega poomist hoides tasakaal ja taglas kaldub vastu- või allatuult ära.
tänastest praamipiletitest ja kütuserahast sai vist suht elu parim investeering.. kui seal tihemini lõuna- ja kagutuuled puhuks, siis koliks sinna elama.
epic.......
püha müristus, tule taevas appi, džiisuss kraist ja kõik jutud. sest normaalseid sõnu ei jätku.
wildly epic konditsioon, mille sarnasest pole isegi osanud unistada. põhimõtteliselt oli pigem vist tow-in session, sest tuule käes ei saa nii sile olla. vett vaadates ei mahtunud pähe, et seal saab viiesega sõita, aga heites pilgu teisele poole tammi oli selge, et tuul on olemas ja kibeleb purjeid paitama. parklas asju rigades polnud varianti, et ei hoiaks kõikidest asjadest kogu aeg kinni. mis ripakil, see allatuult minema.
õhk 9 kraadi, vesi ka ülisoe, õhuke kõrge pilv, mille vahelt vilkus päike. õrnalt ka külm ei hakanud.
11-12 m/s, suund sse, kohe auto kõrval ca 10 hektarit põlvesügavust klaasist siledamat pehme mudapõhjaga vett. chopi kõrgust ei olnud võimalik mõõta, sest nii väikeste suuruste hindamise riistapuud pole veel leiutatud. täie itsi pealt vastu tuult keerates teed tacki lukustatud põlvedega sirge jala peal, sest laud on all sama rahulik nagu laseks poekäruga selveris riiulite vahel.
niisama spock540 ei saanud teha, sest see oli liiga lihtne. proovisin spocki sellesse asendisse glissis stabiilseks saada, kust teine spock peale visatake. tavaliselt tegin sealt duckitud purjega carve gybe'i, sest see oli niiii äge. kui spock540 asja tegin, siis pigem one-handed versioonis, et natukenegi pinget pakuks. nii tegin täitsa mitu korda ära, aga kui manööver sooritatud, siis ei saa edasi liikuma — sellel hetkel kaob ühe käega poomist hoides tasakaal ja taglas kaldub vastu- või allatuult ära.
tänastest praamipiletitest ja kütuserahast sai vist suht elu parim investeering.. kui seal tihemini lõuna- ja kagutuuled puhuks, siis koliks sinna elama.
epic.......
pühapäev, 30. oktoober 2011
poolpidune
püünsi | 5,0/100 | 1h
nothing special to report..
tuult viiesele napilt, aga suurt purje ei tahtnud õrnalt ka näha. ja tegelt polnud purje suurusel erilist vahet, sest vette jõudes ja esimest spocki tehes selgus, et öine linnaring on oluliselt tugevamini naha vahel kui kaldal tundus. enne manöövreid oli hämming, sest ei teadnud, mida tegema peab.. vasakuga vist isegi tuli korra ka üks asi välja, aga üldiselt oli tasakaaluelundkond kollektiivsel tuusikul ja lootusetu midagi püsti jääda.. tuul niisama triibutamiseks ka liiga vaikne ja auklik ja nii ronisin suht ennetähtaegselt kaldale tagasi.
natuke solvunud ka, et sõidupäeva ära rikkusin..
nothing special to report..
tuult viiesele napilt, aga suurt purje ei tahtnud õrnalt ka näha. ja tegelt polnud purje suurusel erilist vahet, sest vette jõudes ja esimest spocki tehes selgus, et öine linnaring on oluliselt tugevamini naha vahel kui kaldal tundus. enne manöövreid oli hämming, sest ei teadnud, mida tegema peab.. vasakuga vist isegi tuli korra ka üks asi välja, aga üldiselt oli tasakaaluelundkond kollektiivsel tuusikul ja lootusetu midagi püsti jääda.. tuul niisama triibutamiseks ka liiga vaikne ja auklik ja nii ronisin suht ennetähtaegselt kaldale tagasi.
natuke solvunud ka, et sõidupäeva ära rikkusin..
laupäev, 22. oktoober 2011
seitsmes pöialpoiss
püünsi | 4,4/100 | 2h30min
kohale jõudes basseini keskele ei näinud, sest tallinna lahe peal hõljus maani ulatuv vihmapilv. sain asjad vihmas kokku panna, aga kui autost kalipso seljas välja ronisin, oli juba täitsa selge ja muhe. vees sain esimese asjana tunda kaldaalust ülipuhangulist tuult. sekundi jooksul puhus nii 6 kui ka 16 m/s. hakkasin kiirelt roppe sõnu meelde tuletama, aga kaugemale välja saades enam nii ei raputanud. neljapoolega oli üldjoontes paras lasta. tuule tugevus küll kõikus tavapärasest enam.
vee pind oli selle eest nii tugeva tuule kohta täitsa superluks. paremaga leidis enamvähem normaalse koha manööverdamiseks ja vasakuga oli aeg-ajalt täitsa kreisisile. nurgakivi juures moodustusid laine moodi asjad, mis olid püünsi kohta eriti pika vahega. lainete vahel täiesti sile ja loodis spordisaali põrand. millegipärast sattusid küll tuuleaugud kahtlaselt tihti sileda peale jõudmisega ühele ajale, aga ikkagi..
algus oli tore, natuke aega hiljem lagunes jälle tehnika totaalselt ja laua veest välja hüppamine oli raketiteadus. ja ma ei ole raketiteadlane.
lõpuks suutsin ennast siiski kuidagi koguda ja lõppkokkuvõttes oli tubli spocki-vulcani trenn mõlema käega. kontroll vaikselt paraneb. täna sain vist mõlemal käel vähemalt korra juba ebaõnnestunuks tembeldatud spockid ära päästetud.
soe oli. sõrmed suutsid vereringe säilitada ilma, et neid väga järele aitama peaks. seitsmes päev järjest merel...
kohale jõudes basseini keskele ei näinud, sest tallinna lahe peal hõljus maani ulatuv vihmapilv. sain asjad vihmas kokku panna, aga kui autost kalipso seljas välja ronisin, oli juba täitsa selge ja muhe. vees sain esimese asjana tunda kaldaalust ülipuhangulist tuult. sekundi jooksul puhus nii 6 kui ka 16 m/s. hakkasin kiirelt roppe sõnu meelde tuletama, aga kaugemale välja saades enam nii ei raputanud. neljapoolega oli üldjoontes paras lasta. tuule tugevus küll kõikus tavapärasest enam.
vee pind oli selle eest nii tugeva tuule kohta täitsa superluks. paremaga leidis enamvähem normaalse koha manööverdamiseks ja vasakuga oli aeg-ajalt täitsa kreisisile. nurgakivi juures moodustusid laine moodi asjad, mis olid püünsi kohta eriti pika vahega. lainete vahel täiesti sile ja loodis spordisaali põrand. millegipärast sattusid küll tuuleaugud kahtlaselt tihti sileda peale jõudmisega ühele ajale, aga ikkagi..
algus oli tore, natuke aega hiljem lagunes jälle tehnika totaalselt ja laua veest välja hüppamine oli raketiteadus. ja ma ei ole raketiteadlane.
lõpuks suutsin ennast siiski kuidagi koguda ja lõppkokkuvõttes oli tubli spocki-vulcani trenn mõlema käega. kontroll vaikselt paraneb. täna sain vist mõlemal käel vähemalt korra juba ebaõnnestunuks tembeldatud spockid ära päästetud.
soe oli. sõrmed suutsid vereringe säilitada ilma, et neid väga järele aitama peaks. seitsmes päev järjest merel...
reede, 21. oktoober 2011
kannatrikk
püünsi | 5,0/100 | 2h
ihan normaalit tingimused. tuult kenasti viiesele, pinnas enamvähem. mõnusalt soe, päike, ekstravärske õhk, kõik jutud. puhta üksi, ruumi jätkus.
mõlema käega spocki-vulcani trenn. kui pool tundi sõidetud, lagunes kõik nii laiali, et mu liigutused ei meenutanud õrnalt ka ühtegi sellist manöövrit, mida sooritades võiks püsti jääda. hiljem asjad paranesid, aga vasakuga oli terve aeg mingi jama. suuresti magamata öö andis ehk ka oma panuse.
vulcaneid tuli mõlema käega karjade viisi. spocki tuli vähem ja tänu vasaku issiasele sai parem rohkem spokke kirja.
ühele pikalt muret tekitavale probleemile leidsin ka täna lahenduse. kui vulcani peaaegu ära teed ja nii sisse kukud,et jalad ikka aasades, keerab laud ennast reeglina tagurpidi. puri jääb tihtipeale ilusti kätte ja sellest asendist saaks ennast kohe püsti upitada, kui vaid laua õigetpidi suudaks ajada. vasakuga pole see viimasel ajal eriline probleem, küll aga ei ole ma varem suutnud paremaga selles asendis lauda õigetpidi saada. veel vähem olen suutnud aru saada, miks ma seda tehtud ei saa.
täna sain aru. üritasin asjale teaduslikumalt läheneda ja avastasin, et paremaga on esimene jalg lihtsalt liiga nö lauasuunaline. tuleb vaid jalalaba natuke rohkem lauaga risti keerata, et kand laua ääre peale toetaks ja nii pole enam mingi probleem laud õigetpidi sundida. great success! 3-5 cm kanna nihutamist teeb asja võimatust väga lihtsaks.. normaalne.
päikeseloojanguga koos kaldale hiilides tuju jälle täiesti plussis.
ihan normaalit tingimused. tuult kenasti viiesele, pinnas enamvähem. mõnusalt soe, päike, ekstravärske õhk, kõik jutud. puhta üksi, ruumi jätkus.
mõlema käega spocki-vulcani trenn. kui pool tundi sõidetud, lagunes kõik nii laiali, et mu liigutused ei meenutanud õrnalt ka ühtegi sellist manöövrit, mida sooritades võiks püsti jääda. hiljem asjad paranesid, aga vasakuga oli terve aeg mingi jama. suuresti magamata öö andis ehk ka oma panuse.
vulcaneid tuli mõlema käega karjade viisi. spocki tuli vähem ja tänu vasaku issiasele sai parem rohkem spokke kirja.
ühele pikalt muret tekitavale probleemile leidsin ka täna lahenduse. kui vulcani peaaegu ära teed ja nii sisse kukud,et jalad ikka aasades, keerab laud ennast reeglina tagurpidi. puri jääb tihtipeale ilusti kätte ja sellest asendist saaks ennast kohe püsti upitada, kui vaid laua õigetpidi suudaks ajada. vasakuga pole see viimasel ajal eriline probleem, küll aga ei ole ma varem suutnud paremaga selles asendis lauda õigetpidi saada. veel vähem olen suutnud aru saada, miks ma seda tehtud ei saa.
täna sain aru. üritasin asjale teaduslikumalt läheneda ja avastasin, et paremaga on esimene jalg lihtsalt liiga nö lauasuunaline. tuleb vaid jalalaba natuke rohkem lauaga risti keerata, et kand laua ääre peale toetaks ja nii pole enam mingi probleem laud õigetpidi sundida. great success! 3-5 cm kanna nihutamist teeb asja võimatust väga lihtsaks.. normaalne.
päikeseloojanguga koos kaldale hiilides tuju jälle täiesti plussis.
neljapäev, 20. oktoober 2011
mahepurjetamine
püünsi | 5,0/sada | 1h30min
pehmes trimmis viiesega oli okei lasta. mõningate mööndustega.. tegelt oli 5,8 ilm, aga see selleks..
kujunes ilusa sügisilma nautimise päevaks. pigem pikemad otsad, rahulik minek.. paremaga proovisin endiselt spocki ja vulcanit sudida kui tuult leidus. tuli kaks spocki ja mõned ilma-tuuleta-vulcanid.
vasakuga hakkasin taas vaikselt flakat nuusutama. natuke sain lõhna ninna, aga ei midagi erilist.. natuke on hirm nahavahel eelmistest katsetest. töötasin küll välja meetodi, kuidas ei saa flakat vaikselt proovides midagi väga hullu juhtuda, aga ikka on piss püksis.. loodame, et läheb üle..
mõned nunnud hüpped ka nurgakivi juures.. küll suht pisikesed lained, aga neile sai täitsa risti vastu sõita.. kui vaid tuult pisut rohkem antud oleks, et saaks kimaga peale minna...siis kiikaks kohe üle naissaare...
kift ja mõnus rahulik puhkusereis oli täna. mulle meeldis. tujutõstja.
pehmes trimmis viiesega oli okei lasta. mõningate mööndustega.. tegelt oli 5,8 ilm, aga see selleks..
kujunes ilusa sügisilma nautimise päevaks. pigem pikemad otsad, rahulik minek.. paremaga proovisin endiselt spocki ja vulcanit sudida kui tuult leidus. tuli kaks spocki ja mõned ilma-tuuleta-vulcanid.
vasakuga hakkasin taas vaikselt flakat nuusutama. natuke sain lõhna ninna, aga ei midagi erilist.. natuke on hirm nahavahel eelmistest katsetest. töötasin küll välja meetodi, kuidas ei saa flakat vaikselt proovides midagi väga hullu juhtuda, aga ikka on piss püksis.. loodame, et läheb üle..
mõned nunnud hüpped ka nurgakivi juures.. küll suht pisikesed lained, aga neile sai täitsa risti vastu sõita.. kui vaid tuult pisut rohkem antud oleks, et saaks kimaga peale minna...siis kiikaks kohe üle naissaare...
kift ja mõnus rahulik puhkusereis oli täna. mulle meeldis. tujutõstja.
kolmapäev, 19. oktoober 2011
mmmõnus.. ühtlaselt stabiilne..
püünsi | 4,4/100 | 1h30min
esimesed viis minutit puhus mõnusasti ja ka veepinna vormid olid pandavad. pärast paari krüssuotsa vormistasin kohe paremaga ilusa viiesajase spoki. suht imelik kui oled juba spokki teinud ja kalipso ja puri ikka veel kuivad.
spokiga samal ajal valmistati ette tuule põgenemiskatset, mis minutike hiljem kohe ka realiseeriti. järgnes kolmveerand tundi mõnusat ühtlast tiksumist. kui lõpuks aru sain, et tegemist pole hetkelise vaikusega, hakkasin nikerdamist harjutama. backwinded, switchis sõit, upwind360 ja kogemata tuli ka switchis up360 välja.
kui tiksumist piisavalt sai, võeti tallinna kohal lösutav vihmapilv eest ära ja sealt tuli siis vahepeal tulemata tuul kõik korraga. nelipool oli täitsa üle, kuid manageeritav, aga vee pind muutus nii ulmeliseks nagu puhuks 50 sõlme.. niisama triibutada oli väga ebameeldiv, vasakuga tacki enam teha ei suutnud. paremaga proovisin spocki, aga selleks oli vaja enne manööverdamist täiesti otse allatuult lasta ja ka siis aeg-ajalt ei julgenud overpoweri tõttu. välja ei tulnud midagi. ma polegi varem nii jõuliselt allatuult keeranud enne manöövrit, aga tegelt täitsa asjalik tegevus, kui kiiruse säilitada suudab..
stabiilset ülepurjestust jätkus vast umbes veerandtunniks. see asendus sujuvalt tiksumisega. keerutasin siis natuke aega veel ja kui oli näha, et normaalset õhu liikumist ei tekigi, sulistasin kaldale ära.
esimesed viis minutit puhus mõnusasti ja ka veepinna vormid olid pandavad. pärast paari krüssuotsa vormistasin kohe paremaga ilusa viiesajase spoki. suht imelik kui oled juba spokki teinud ja kalipso ja puri ikka veel kuivad.
spokiga samal ajal valmistati ette tuule põgenemiskatset, mis minutike hiljem kohe ka realiseeriti. järgnes kolmveerand tundi mõnusat ühtlast tiksumist. kui lõpuks aru sain, et tegemist pole hetkelise vaikusega, hakkasin nikerdamist harjutama. backwinded, switchis sõit, upwind360 ja kogemata tuli ka switchis up360 välja.
kui tiksumist piisavalt sai, võeti tallinna kohal lösutav vihmapilv eest ära ja sealt tuli siis vahepeal tulemata tuul kõik korraga. nelipool oli täitsa üle, kuid manageeritav, aga vee pind muutus nii ulmeliseks nagu puhuks 50 sõlme.. niisama triibutada oli väga ebameeldiv, vasakuga tacki enam teha ei suutnud. paremaga proovisin spocki, aga selleks oli vaja enne manööverdamist täiesti otse allatuult lasta ja ka siis aeg-ajalt ei julgenud overpoweri tõttu. välja ei tulnud midagi. ma polegi varem nii jõuliselt allatuult keeranud enne manöövrit, aga tegelt täitsa asjalik tegevus, kui kiiruse säilitada suudab..
stabiilset ülepurjestust jätkus vast umbes veerandtunniks. see asendus sujuvalt tiksumisega. keerutasin siis natuke aega veel ja kui oli näha, et normaalset õhu liikumist ei tekigi, sulistasin kaldale ära.
teisipäev, 18. oktoober 2011
breakthrough
püünsi | 4,4/100 | 2h
oiii kurja kui kift päev! lõunatuul, väike puri, sile vesi.
parema käega käis lõpuks krõks läbi ja sain spocki blokist lahti. tuli esimene spock540 ja siis tuli neid kastitäis veel. kohe alguses esimestel katsetel tundus, et kõik on täna kuidagi jubehästi kontrolli all ja varstikohe tuligi ära. kohe kui see juhtus, hakkas aga tuul natuke jupsima ja oli selline pool aega puhub hästi, pool aega ei puhu üldse.. tiksudes tegin natuke purjekeerutamist ja kui puhus, oli s540 peaaegu lukus. tuli ka kahel katsel järjest ja tuli ka nii, et keset manöövrit kadus tuul täielikult ära, aga suutsin ikkagi aegluubis lõpuni keerutada.
hiljem tegin vasakuga ka mõned katsed. kohe esimesega pöörfi s540, siis väike feil ja siis veel üks 540.
puhumise aega jäi aina vähemaks ja tiksumispausid venisid pikemaks ja kui korra täitsa ära kukkus, otsustasin haigestumise riski vähendamise eesmärgil kuivama minna.. nii mõnus oli, et kui oleks normaalselt puhunud, oleks vist 4 tundi lasknud..
keset lahte laevatee ääres oli mingi sõjalisema välimusega alus, mille ligidal tiirutas vahepeal ka helikopter. see tuli korra purjetajaid ka vaatama..
oiii kurja kui kift päev! lõunatuul, väike puri, sile vesi.
parema käega käis lõpuks krõks läbi ja sain spocki blokist lahti. tuli esimene spock540 ja siis tuli neid kastitäis veel. kohe alguses esimestel katsetel tundus, et kõik on täna kuidagi jubehästi kontrolli all ja varstikohe tuligi ära. kohe kui see juhtus, hakkas aga tuul natuke jupsima ja oli selline pool aega puhub hästi, pool aega ei puhu üldse.. tiksudes tegin natuke purjekeerutamist ja kui puhus, oli s540 peaaegu lukus. tuli ka kahel katsel järjest ja tuli ka nii, et keset manöövrit kadus tuul täielikult ära, aga suutsin ikkagi aegluubis lõpuni keerutada.
hiljem tegin vasakuga ka mõned katsed. kohe esimesega pöörfi s540, siis väike feil ja siis veel üks 540.
puhumise aega jäi aina vähemaks ja tiksumispausid venisid pikemaks ja kui korra täitsa ära kukkus, otsustasin haigestumise riski vähendamise eesmärgil kuivama minna.. nii mõnus oli, et kui oleks normaalselt puhunud, oleks vist 4 tundi lasknud..
keset lahte laevatee ääres oli mingi sõjalisema välimusega alus, mille ligidal tiirutas vahepeal ka helikopter. see tuli korra purjetajaid ka vaatama..
esmaspäev, 17. oktoober 2011
mehukatti
püünsi | 5,0/100 | 1h10min
meri paistis natuke liiga rahulik ja pärale jõudes oli kange tahtmine lihtsalt autos päikese käes magada.. kaklesin endaga, kas panna suur või väike.. otsustasin, et pigem teen väiksega õrnatuule trenni kui kangutan selle formulapurjega. tagantjärele selgus mõõdikust, et minu vees oldud tund oli päeva tuuliseim ja suurema osa sellest sai viiesega mõnusasti sõita.
edusammud parema käe spockis. väga midagi ära ei tulnud (väga palju ei saanud proovida ka) aga lõpuks ometi hakkab taglase töö normaalseks minema.
vasakuga tuli kaks korda spock540 ära. nii vaikse tuulega pole neid vist veel teinud. mis viitab puhtamale tehnikale.
sekka natuke õrna tuule asja kah.. backwinded oli fookuses. tuli välja, et suudan sajase laua peal ka niisama tiksudes backwindedisse minna ilma, et selleks heli-tacki kasutaks.. seda ma varem enda kohta ei teadnud..
meri paistis natuke liiga rahulik ja pärale jõudes oli kange tahtmine lihtsalt autos päikese käes magada.. kaklesin endaga, kas panna suur või väike.. otsustasin, et pigem teen väiksega õrnatuule trenni kui kangutan selle formulapurjega. tagantjärele selgus mõõdikust, et minu vees oldud tund oli päeva tuuliseim ja suurema osa sellest sai viiesega mõnusasti sõita.
edusammud parema käe spockis. väga midagi ära ei tulnud (väga palju ei saanud proovida ka) aga lõpuks ometi hakkab taglase töö normaalseks minema.
vasakuga tuli kaks korda spock540 ära. nii vaikse tuulega pole neid vist veel teinud. mis viitab puhtamale tehnikale.
sekka natuke õrna tuule asja kah.. backwinded oli fookuses. tuli välja, et suudan sajase laua peal ka niisama tiksudes backwindedisse minna ilma, et selleks heli-tacki kasutaks.. seda ma varem enda kohta ei teadnud..
pühapäev, 16. oktoober 2011
mhh
püünsi | 5,0/100 | 1h30min
tuult viiesele liiga napilt, siledat pinda ei kuskil. suurt muffigi ei saanud teha. tuli paar vulcanit ja täiesti kogemata ka paremaga üks spock.
tuult viiesele liiga napilt, siledat pinda ei kuskil. suurt muffigi ei saanud teha. tuli paar vulcanit ja täiesti kogemata ka paremaga üks spock.
neljapäev, 13. oktoober 2011
põhjapüünsi
püünsi | 4,4/100 | 1h30min
nagu lõunatuul, ainult et teistpidi.
algul põrutasin viiesega vette, aga too oli liiga palju üle ja vahetasin väiksemaks. väike oli paras.
tsoppi parasjagu, aga see tundus juba kaldalt vaadates kuidagi väga sõbralik ja leebe. ja nii oligi, et lainetus oli suhteliselt korrapärane, paraja vahega ja pehme kujuga. ja vähemalt kalda pool vasakuga toimetades leidis tsopi vahelt praktiliselt alati ilusa suure sileda platsi, kus vigurdada.
paremaga oli tsopp küll jah kõrgem ja sealpool ei tahtnud isegi tacki teha. seega vasaku päev.
elukift. tuli suurusjärk kümme spock540, mitmed vulcanid ja kaks tavalist spocki. lõpuks ometi tuli ka selline, kus tegin spocki, jäin clew-first glissi, sain stabiilseks ja siis keerasin veel suure kaarega viimased 180 otsa.
nüüd tahaks juba s540-le veel ühe switchis upwind360 otsa keerata.. oii see oleks äge.. ja tegelt võiks õppida ka tavalisi spokke tegema.
nagu lõunatuul, ainult et teistpidi.
algul põrutasin viiesega vette, aga too oli liiga palju üle ja vahetasin väiksemaks. väike oli paras.
tsoppi parasjagu, aga see tundus juba kaldalt vaadates kuidagi väga sõbralik ja leebe. ja nii oligi, et lainetus oli suhteliselt korrapärane, paraja vahega ja pehme kujuga. ja vähemalt kalda pool vasakuga toimetades leidis tsopi vahelt praktiliselt alati ilusa suure sileda platsi, kus vigurdada.
paremaga oli tsopp küll jah kõrgem ja sealpool ei tahtnud isegi tacki teha. seega vasaku päev.
elukift. tuli suurusjärk kümme spock540, mitmed vulcanid ja kaks tavalist spocki. lõpuks ometi tuli ka selline, kus tegin spocki, jäin clew-first glissi, sain stabiilseks ja siis keerasin veel suure kaarega viimased 180 otsa.
nüüd tahaks juba s540-le veel ühe switchis upwind360 otsa keerata.. oii see oleks äge.. ja tegelt võiks õppida ka tavalisi spokke tegema.
teisipäev, 11. oktoober 2011
rahulikum päev
püünsi | 5,0/100 | 1h15min
peaaegu et tüng.. ligi pool aega sai tiksuda, ülejäänud pool oli viiesele lähes paras. kuna viimasel ajal on olnud vette asja lausa rohkem kui korra nädalas, siis tuule kehv esinemine väga nutma ei ajanudki. kui puhus, tuli vasakuga paar ilusat viieseja neljakümnest spokki ja mõned vulcanid. seekord oli paremaga tacki trenn, sest madalamas otsas suht võimatu tsopp.
mõnus oli üksinda laiutada.. seljataga peaaegu liiga roosa pilvedega kaunistatud päikeseloojang, eespool tõusev täiskuu.. kohale sõites väitis auto, et õhk vaid 6 kraadi. vihma vahelt kukkus väikestviisi lörtsitükke ka esiklaasi peale. aga pärale jõudes enam sadu polnud ja ei tulnud ka. kätel oli ilma peopesata sõrmikutega okei — ilma kindata oleks veerand tunniga kaldal olnud. kojusõidu ajal näidati juba 10 kraadi sooja.
peaaegu et tüng.. ligi pool aega sai tiksuda, ülejäänud pool oli viiesele lähes paras. kuna viimasel ajal on olnud vette asja lausa rohkem kui korra nädalas, siis tuule kehv esinemine väga nutma ei ajanudki. kui puhus, tuli vasakuga paar ilusat viieseja neljakümnest spokki ja mõned vulcanid. seekord oli paremaga tacki trenn, sest madalamas otsas suht võimatu tsopp.
mõnus oli üksinda laiutada.. seljataga peaaegu liiga roosa pilvedega kaunistatud päikeseloojang, eespool tõusev täiskuu.. kohale sõites väitis auto, et õhk vaid 6 kraadi. vihma vahelt kukkus väikestviisi lörtsitükke ka esiklaasi peale. aga pärale jõudes enam sadu polnud ja ei tulnud ka. kätel oli ilma peopesata sõrmikutega okei — ilma kindata oleks veerand tunniga kaldal olnud. kojusõidu ajal näidati juba 10 kraadi sooja.
esmaspäev, 10. oktoober 2011
augud ja iilid
püünsi | 5,0/100 | 1h30min
päeva jooksul mõõdikut jälgides võis juba aimata, et ei saa olema eriline magustoit.. rigasime siimuga tuulevaikuses viied ja neljad-seitsmed. kui puhus, oleks suht suvalise purjega käima saanud ja kui ei puhunud, ei käinud keegi. ühesõnaga väga puhanguline oli...
proovisin paremaga spocki välja võluda. paar korda tuli isegi välja, aga vaevaliselt tuleb see asi.. enamasti jään taglase flipiga hiljaks, sest ei suuda mingi nipiga meeles pidada, et seda õigel ajal teha. ja kui sajaga flipile keskendun, siis tuleb hüpe selline koletis, et karju appi. eks sai karjutud ka...
aga selle eest vasakuga tack on 100% lukus, sest see pole viimased kuu aega eriti muud teinud.. :)
päeva jooksul mõõdikut jälgides võis juba aimata, et ei saa olema eriline magustoit.. rigasime siimuga tuulevaikuses viied ja neljad-seitsmed. kui puhus, oleks suht suvalise purjega käima saanud ja kui ei puhunud, ei käinud keegi. ühesõnaga väga puhanguline oli...
proovisin paremaga spocki välja võluda. paar korda tuli isegi välja, aga vaevaliselt tuleb see asi.. enamasti jään taglase flipiga hiljaks, sest ei suuda mingi nipiga meeles pidada, et seda õigel ajal teha. ja kui sajaga flipile keskendun, siis tuleb hüpe selline koletis, et karju appi. eks sai karjutud ka...
aga selle eest vasakuga tack on 100% lukus, sest see pole viimased kuu aega eriti muud teinud.. :)
reede, 7. oktoober 2011
peaauhind
püünsi | 4,4/72 | 2h
ei ühtki spocki ega vulcanit.... kaks kolmandikku gybe'idest kukkusin sisse.... aeg-ajalt tohutu ülepurjestus.... elu parim päev.
praegu meenutades tundub, et nägin seda unes.. püünsi wave classics 2011...
kimasin otsejoones lootsi faarvaatri tagumiste toodrite juurde ja enne pimedat tagasi ei tulnud. välja sõites puhas lennukool. minu jaoks ülisuurte lainete vahel leidus ka siledat, kus kiirust koguda ja selle energiaga siis laine peale, mille ülemine ots praktiliselt vertikaalne.
maksimumemotsiooni tõi kogemata tehtud pool backloopi. sain just hea kiiruse ja vastu tuli üks armas koll, mille tabamiseks tuli pisut vastu tuult keerata.... lendasin õhku, kõrgele-kõrgele.. ja siis täiesti uudishimust vaatasin alla, et vaadet nautida ja natuke aru saada, kui kõrgel olen. kiikasin üle vasaku õla.. vahetult pärast pea keeramist ilmus eikuskilt välja mõistus ja teatas, et voi saatana, ma olen ju telekast näinud, et see on backloobi triger.. veel üks mikrosekund ja juba nägingi, kuidas ma koos asjadega bäkki keerasin. selle peale ilmus välja äkk-kakahäda, mis aga ei läinud realiseerimisele, sest manööver oli lihtsalt nii haigelt äge. ütleks, et see oli üdini loomulik. nii pehme ja ühtlane ja õige asi, et sõnu ei jätku. sadasin suht selili vette, aga vast ikka läksin natuke õlg või külg ees, sest õrnalt ka ei olnud valus. pisarad tulid, aga ülevoolavast õnnetundest, mitte valust.
kohe järgmise triibuga kordus sama pull. taas kogemata, sest teadlikult poleks julgenud bäkki proovida. nüüd oli keeramine veel mõnusam, ei hetkegi hirmu ja maandumine oli juba laua nina ees, nagu süstal vette. ütleks, et kontakt veega oli ülismooth ja väga nauditav... pole varem õrnalt ka midagi nii ägedat teinud.....
kalda poole sõites sai kollide eest ära kimada ja nende kõhu pealt alla keerata. vahepeal tõstis tuule päris ropuks ja igasugused õhulennud olid peaaegu kontrolli alt väljas — laud lopendas ühtepidi ja taglas teistpidi.. aga sain ikka enamvähem omadel tingimustel maandutud alati. hiljem tuli üks kogemata bäkki keeramine veel, millele hakkasin poole peal miskipärast vastu võitlema ja maandusin täitsa risti selili ja seekord sain juba natukene põrutada ka. aga ei midagi hullu.
epic päev..
ei ühtki spocki ega vulcanit.... kaks kolmandikku gybe'idest kukkusin sisse.... aeg-ajalt tohutu ülepurjestus.... elu parim päev.
praegu meenutades tundub, et nägin seda unes.. püünsi wave classics 2011...
kimasin otsejoones lootsi faarvaatri tagumiste toodrite juurde ja enne pimedat tagasi ei tulnud. välja sõites puhas lennukool. minu jaoks ülisuurte lainete vahel leidus ka siledat, kus kiirust koguda ja selle energiaga siis laine peale, mille ülemine ots praktiliselt vertikaalne.
maksimumemotsiooni tõi kogemata tehtud pool backloopi. sain just hea kiiruse ja vastu tuli üks armas koll, mille tabamiseks tuli pisut vastu tuult keerata.... lendasin õhku, kõrgele-kõrgele.. ja siis täiesti uudishimust vaatasin alla, et vaadet nautida ja natuke aru saada, kui kõrgel olen. kiikasin üle vasaku õla.. vahetult pärast pea keeramist ilmus eikuskilt välja mõistus ja teatas, et voi saatana, ma olen ju telekast näinud, et see on backloobi triger.. veel üks mikrosekund ja juba nägingi, kuidas ma koos asjadega bäkki keerasin. selle peale ilmus välja äkk-kakahäda, mis aga ei läinud realiseerimisele, sest manööver oli lihtsalt nii haigelt äge. ütleks, et see oli üdini loomulik. nii pehme ja ühtlane ja õige asi, et sõnu ei jätku. sadasin suht selili vette, aga vast ikka läksin natuke õlg või külg ees, sest õrnalt ka ei olnud valus. pisarad tulid, aga ülevoolavast õnnetundest, mitte valust.
kohe järgmise triibuga kordus sama pull. taas kogemata, sest teadlikult poleks julgenud bäkki proovida. nüüd oli keeramine veel mõnusam, ei hetkegi hirmu ja maandumine oli juba laua nina ees, nagu süstal vette. ütleks, et kontakt veega oli ülismooth ja väga nauditav... pole varem õrnalt ka midagi nii ägedat teinud.....
kalda poole sõites sai kollide eest ära kimada ja nende kõhu pealt alla keerata. vahepeal tõstis tuule päris ropuks ja igasugused õhulennud olid peaaegu kontrolli alt väljas — laud lopendas ühtepidi ja taglas teistpidi.. aga sain ikka enamvähem omadel tingimustel maandutud alati. hiljem tuli üks kogemata bäkki keeramine veel, millele hakkasin poole peal miskipärast vastu võitlema ja maandusin täitsa risti selili ja seekord sain juba natukene põrutada ka. aga ei midagi hullu.
epic päev..
neljapäev, 6. oktoober 2011
puhas kuld
püünsi | 5,0/100 | 1h10min
täna õnnestus hommikul vees ära käia enne kui tuul jälle liiga hulluks läks.. tingimused ideaalilähedased: ssw, veepind triigitud, täpselt parajalt viiesele, terve bassein minu päralt.. kahjuks lõunast linnas kohtumine, oleks tahtnud kauem olla.
paremaga spocki trenn. suurt midagi välja ei tulnud, aga tundub, et sain päris palju targemaks. tahaks, et saaks iga päev niimoodi tunnise sessiooni teha..
täna õnnestus hommikul vees ära käia enne kui tuul jälle liiga hulluks läks.. tingimused ideaalilähedased: ssw, veepind triigitud, täpselt parajalt viiesele, terve bassein minu päralt.. kahjuks lõunast linnas kohtumine, oleks tahtnud kauem olla.
paremaga spocki trenn. suurt midagi välja ei tulnud, aga tundub, et sain päris palju targemaks. tahaks, et saaks iga päev niimoodi tunnise sessiooni teha..
kolmapäev, 5. oktoober 2011
mitte eriti flätt
püünsi | 4,4/100 | 2h
pikalt jutustada ei oska.. oleks tahtnud paar ruutu väiksemat purje. tegelikult ülepuri oli isegi väga kannatatav, aga veekogu pind polnud ka läbi täiesti tumeroosade prillide ligilähedaseltki vabastiilikõlbulik.
otsisin ja proovisin. enamasti ei lõppenud hästi.
pikalt jutustada ei oska.. oleks tahtnud paar ruutu väiksemat purje. tegelikult ülepuri oli isegi väga kannatatav, aga veekogu pind polnud ka läbi täiesti tumeroosade prillide ligilähedaseltki vabastiilikõlbulik.
otsisin ja proovisin. enamasti ei lõppenud hästi.
teisipäev, 4. oktoober 2011
PWA
püünsi | 5,0/100 4,4/100 | 2h
tavaline "tasuta ära anda kogu surfivarustus" päev..
ei ole mina varem nii kehvasti purjetanud. tegin natuke sooja, sain mõlemal halsil vulcanid kirja ja siis hakkasin flakat harjutama. ühtlasi algas trenni see osa, kus ma enam vapsee mitte midagi ei osanud. paar korda proovisin flakat, siis loobusin. mõtlesin spocki harjutada, aga ei saanud isegi vulcani jaoks lauda veest välja.
väike ülevaade edasistest tegemistest:
— spock: ei
— vulcan: võimatu
— upwind360: välistatud
— heli-tack: kindel ei
— vees purje õigetpidi sättimine ilma uppumata: pigem keeruline
— tiksumise ajal tasakaalu säilitamine: on arenguruumi
slouraiderid värisegu, olen neil kannul..
tingimused olid muidugi ka omaette klass..
chopp meetri kõrgune, igast suunast. tuul üliimelik. suurema osa ajast koperdasin neljapoolese otsas ja sellele oli kord üle ja siis jälle nii vähe, et ei saanud veestarti tehtud.. samas ei rapsinud puri närviliselt nagu tavaliselt vaid lihtsalt jõud kadus ja tekkis lambist. parasjagu palju peterselli ka uime taga..
üks suur öäkk.
tavaline "tasuta ära anda kogu surfivarustus" päev..
ei ole mina varem nii kehvasti purjetanud. tegin natuke sooja, sain mõlemal halsil vulcanid kirja ja siis hakkasin flakat harjutama. ühtlasi algas trenni see osa, kus ma enam vapsee mitte midagi ei osanud. paar korda proovisin flakat, siis loobusin. mõtlesin spocki harjutada, aga ei saanud isegi vulcani jaoks lauda veest välja.
väike ülevaade edasistest tegemistest:
— spock: ei
— vulcan: võimatu
— upwind360: välistatud
— heli-tack: kindel ei
— vees purje õigetpidi sättimine ilma uppumata: pigem keeruline
— tiksumise ajal tasakaalu säilitamine: on arenguruumi
slouraiderid värisegu, olen neil kannul..
tingimused olid muidugi ka omaette klass..
chopp meetri kõrgune, igast suunast. tuul üliimelik. suurema osa ajast koperdasin neljapoolese otsas ja sellele oli kord üle ja siis jälle nii vähe, et ei saanud veestarti tehtud.. samas ei rapsinud puri närviliselt nagu tavaliselt vaid lihtsalt jõud kadus ja tekkis lambist. parasjagu palju peterselli ka uime taga..
üks suur öäkk.
kolmapäev, 28. september 2011
flaka intro
püünsi | 5,0/100 | 1h40min
ilus päev. viiene oli lõpupoole üle, aga õnneks tulid sessiooni käigus alumise akna augu teibid vaikselt lahti, niiet puri tegi ennast ise koguaeg parajamaks ja viimased pool tundi sõitsin asjaga, milles oli peasuurune auk.
kui paar sõidutsooni krüssamise täkki välja jätta, tuli kõige-kõige esimese katsega kohe parem spock. väga eeskujulik. kokku paremaga 3-4 spocki. vasakuga ilus spock540 ja mõlema käega mitmed vulcanid.
mingist hetkest võtsin julguse kokku ja hakkasin elu esimesi flaka katseid tegema. siim väitis, et kaugelt oli isegi aru saada, et flakat üritan, niiet vast ei olnud täitsa null.. mõned katsed vasakuga ja siis hakkasin kohe paremaga ka proovima. paar korda väänasin jalgu päris hullumeelselt ja kukkusin ka imelikult laua nina pihta, aga õnneks jäid kõik asjad ja jäsemed terveks. näis, mitu aastat esimese soorituseni läheb..
väga hea meel, et proovima hakkasin.
ilus päev. viiene oli lõpupoole üle, aga õnneks tulid sessiooni käigus alumise akna augu teibid vaikselt lahti, niiet puri tegi ennast ise koguaeg parajamaks ja viimased pool tundi sõitsin asjaga, milles oli peasuurune auk.
kui paar sõidutsooni krüssamise täkki välja jätta, tuli kõige-kõige esimese katsega kohe parem spock. väga eeskujulik. kokku paremaga 3-4 spocki. vasakuga ilus spock540 ja mõlema käega mitmed vulcanid.
mingist hetkest võtsin julguse kokku ja hakkasin elu esimesi flaka katseid tegema. siim väitis, et kaugelt oli isegi aru saada, et flakat üritan, niiet vast ei olnud täitsa null.. mõned katsed vasakuga ja siis hakkasin kohe paremaga ka proovima. paar korda väänasin jalgu päris hullumeelselt ja kukkusin ka imelikult laua nina pihta, aga õnneks jäid kõik asjad ja jäsemed terveks. näis, mitu aastat esimese soorituseni läheb..
väga hea meel, et proovima hakkasin.
teisipäev, 27. september 2011
tavaline päev
püünsi | 5,0/100 | 1h20min
tuult täpselt sellele purjele, mida mul pole. viiesele oli vähe, aga sai sõitma küll. spocki jaoks enamasti minekut polnud, paremaga vulcani trenn. üks spock tuli siiski. vulcanid hakkavad ka vaikselt tulema. vasakuga proovisin vaid mõned korrad, umbes pooled tulid ära.
tuult täpselt sellele purjele, mida mul pole. viiesele oli vähe, aga sai sõitma küll. spocki jaoks enamasti minekut polnud, paremaga vulcani trenn. üks spock tuli siiski. vulcanid hakkavad ka vaikselt tulema. vasakuga proovisin vaid mõned korrad, umbes pooled tulid ära.
laupäev, 24. september 2011
salat, raisk...
topu | 5,0/100 5,8/100 4,4/100 | 2h20min
eile ausõna ühtegi asja uime taha ei jäänud. täna polnud ausõna ühtegi triipu, kus ei oleks põõsast küljes. algul natuke häiris, siis häiris palju ja siis häiris kõige rohkem. enamasti alustasin manöövrit spinnis lauaga ja tulemus oli ka vastav. ei läinud kaua kuni kukkusin spinni tõttu põlvega läbi purje alumise armeeritud osa. käisin siis kaldal ja võtsin segametsa 5,8 poisoni. see oli muidugi parasjagu üle ja tuul koguaeg tõusis.
seda mõnusamalt mõjus umbrohi, kui puri veab nagu loom ja uim põõsa seest vette ei ulata. mingi hetk oli 5,8 üli-üle ja käisin taas kaldal ja võtsin oma väikese purje. lõpuks oli see ka üle.
rohkem kui kahe tunni jooksul kokku vast kümme enamvähem katset, kus ei olnud rämedalt üle ja uim natukenegi pidas. peaaegu ainult paremaga proovisin asju. tuli üks spock, kaks vulcanit ja vasakuga üks ilus spock540. kõik.
f*** you, weed...
eile ausõna ühtegi asja uime taha ei jäänud. täna polnud ausõna ühtegi triipu, kus ei oleks põõsast küljes. algul natuke häiris, siis häiris palju ja siis häiris kõige rohkem. enamasti alustasin manöövrit spinnis lauaga ja tulemus oli ka vastav. ei läinud kaua kuni kukkusin spinni tõttu põlvega läbi purje alumise armeeritud osa. käisin siis kaldal ja võtsin segametsa 5,8 poisoni. see oli muidugi parasjagu üle ja tuul koguaeg tõusis.
seda mõnusamalt mõjus umbrohi, kui puri veab nagu loom ja uim põõsa seest vette ei ulata. mingi hetk oli 5,8 üli-üle ja käisin taas kaldal ja võtsin oma väikese purje. lõpuks oli see ka üle.
rohkem kui kahe tunni jooksul kokku vast kümme enamvähem katset, kus ei olnud rämedalt üle ja uim natukenegi pidas. peaaegu ainult paremaga proovisin asju. tuli üks spock, kaks vulcanit ja vasakuga üks ilus spock540. kõik.
f*** you, weed...
reede, 23. september 2011
sileda vee kriis
topu | 4,4/100 | 2h
algas kõik enamvähem ilusti. treenisin paremat kätt ja ette on näidata üks täiesti eeskujulik spock, paar peaaegu-spocki, ilus vulcan ja üks peaaegu-spock540. natuke hakkasin sellest viimase 180 keeramisest aru saama, aga siis sai trenn läbi. sest tuul tõusis. ja läks väga puhanguliseks.
väiksest ülepurjest polnud suuremat lugu, aga siledamat vett polnud enam mitte kuskilt võtta. sõitsin punase maja külje all sopis, aga suurema tuulega tekib seal väga vastik kõrge ja tihe chop, kust ei osanud kuidagi normaalset vulcani hüpet teha. laidude küljealla jälle ka ei saanud pugeda, sest seal polnud ligilähedaseltki piisavalt tuult. kas tiksud siledas vees või kihutad suures chopis. mõõdiku järgi vaadates puhus topus paar meetrit rohkem kui rohukülas. nii kõva läänekaga ei ole topus hea. vähemalt ees sõites mitte. ei julgenud üksinda tagumisse otsa krüssata.
käed külmusid kangeks ja pidin mitu korda käte ringe tegema. vesi siin hetkel kõvasti külmem kui püünsis.
uime taha ei jäänud midagi, salati-aeg on selleks aastaks möödas.
algas kõik enamvähem ilusti. treenisin paremat kätt ja ette on näidata üks täiesti eeskujulik spock, paar peaaegu-spocki, ilus vulcan ja üks peaaegu-spock540. natuke hakkasin sellest viimase 180 keeramisest aru saama, aga siis sai trenn läbi. sest tuul tõusis. ja läks väga puhanguliseks.
väiksest ülepurjest polnud suuremat lugu, aga siledamat vett polnud enam mitte kuskilt võtta. sõitsin punase maja külje all sopis, aga suurema tuulega tekib seal väga vastik kõrge ja tihe chop, kust ei osanud kuidagi normaalset vulcani hüpet teha. laidude küljealla jälle ka ei saanud pugeda, sest seal polnud ligilähedaseltki piisavalt tuult. kas tiksud siledas vees või kihutad suures chopis. mõõdiku järgi vaadates puhus topus paar meetrit rohkem kui rohukülas. nii kõva läänekaga ei ole topus hea. vähemalt ees sõites mitte. ei julgenud üksinda tagumisse otsa krüssata.
käed külmusid kangeks ja pidin mitu korda käte ringe tegema. vesi siin hetkel kõvasti külmem kui püünsis.
uime taha ei jäänud midagi, salati-aeg on selleks aastaks möödas.
neljapäev, 22. september 2011
paremaga tuleb
püünsi | 5,0/100 | 2h
eriti pöörfi konditsioon. ilm soe, vesi sile, küte lõuna ja edela vahelt ehk siis enamvähem parim kurss püünsi jaoks.
taas ainult parema käe trenn ja vaikselt hakkab vilja kandma. ära tuli esimene spock paremaga. enne seda tuli veel selline, kus lauaga sai kõik valmis ja puri jäi lihtsalt clew-first kätte ja kihutasin sellega niiviisi glissis allatuult edasi, aga purjeflipi suutsin ikka ära muneda. kaks spock540 peaaegu-sooritust tuli ka. mõlemal juhul jäi viimase 180 ajal laua rail vette kinni. vasakuga on see viimane 180 kuidagi eritieriti lihtne ja loomulik. paremaga on see osa veel väga võõras. peab rohkem switchis olemist paremaga treenima.
mitmed ilusad vulcanid tulid ka. need ei tule veel väga kindlalt, aga kui hüpe korralikult õnnestub, on asi väga ilusti kontrolli all ja jääb aega nuputamiseks, kuidas manööver lõpetada ja on ka mahti tekkivaid vigu siluda. paremaga vulcan on kuue nädalaga samal tasemel kui vasak vulcan umbes aastaga oli..
vasakuga oli täna ainult tack, mis on täiesti lukus. mõned korrad proovisin ka heli-tacki, see on praegu nii raske trikk, et tuleb kehvemini kui vulcan.
esimene tund oli viiene pisut üle, aga julgesin kenasti paremaga ka suuremas puhangus spocki proovida. teise tunni esimene pool oli lahjem ja viimane pooltund enam sõitma ei saanudki.
eriti pöörfi konditsioon. ilm soe, vesi sile, küte lõuna ja edela vahelt ehk siis enamvähem parim kurss püünsi jaoks.
taas ainult parema käe trenn ja vaikselt hakkab vilja kandma. ära tuli esimene spock paremaga. enne seda tuli veel selline, kus lauaga sai kõik valmis ja puri jäi lihtsalt clew-first kätte ja kihutasin sellega niiviisi glissis allatuult edasi, aga purjeflipi suutsin ikka ära muneda. kaks spock540 peaaegu-sooritust tuli ka. mõlemal juhul jäi viimase 180 ajal laua rail vette kinni. vasakuga on see viimane 180 kuidagi eritieriti lihtne ja loomulik. paremaga on see osa veel väga võõras. peab rohkem switchis olemist paremaga treenima.
mitmed ilusad vulcanid tulid ka. need ei tule veel väga kindlalt, aga kui hüpe korralikult õnnestub, on asi väga ilusti kontrolli all ja jääb aega nuputamiseks, kuidas manööver lõpetada ja on ka mahti tekkivaid vigu siluda. paremaga vulcan on kuue nädalaga samal tasemel kui vasak vulcan umbes aastaga oli..
vasakuga oli täna ainult tack, mis on täiesti lukus. mõned korrad proovisin ka heli-tacki, see on praegu nii raske trikk, et tuleb kehvemini kui vulcan.
esimene tund oli viiene pisut üle, aga julgesin kenasti paremaga ka suuremas puhangus spocki proovida. teise tunni esimene pool oli lahjem ja viimane pooltund enam sõitma ei saanudki.
teisipäev, 20. september 2011
soe, kuid auklik sügis
püünsi | 5,0/100 | 2h
tuult viiesele kesiselt. pool aega oli enamvähem, teine pool oli naiste gliss ja tiksumine. vesi ilgelt kõrge, mõnusalt siledat vett polnud kuskil.
harjutasin ainult parema käega vulcanit. spocki jaoks ei jätkunud tuult. vasakuga ainult tackid. heli-tack endiselt ribadeks. enamasti tähendas heli-tack veestarti. tavaline tack oli enamvähem.
paremaga tuleb vulcan juba täitsa tublilt. miskine viis-kuus tükki tuli ilusaid, paljud katsed keeras pekki tuule vaibumine või suutmatus suures chopis laud veest välja saada. üleüldse tuli ära unustada siledad platsid ja endale selgeks teha, et ka väikeses chopis on võimalik vulkaniseerida.
üks-kaks katset õnnestus ka spocki keerata, üks neist oli taas väga napikas. lasin lõpus lolli peaga poomist lahti, sest ei suutnud lennult otsustada, kas tahan tavalist spocki või 540 asja. 540 oleks vast ära tulnud, kui poleks poomi lahti lasknud..
vesi oli ägedalt soe. kõvasti soojem kui eelmise nädala katja-topu.
tuult viiesele kesiselt. pool aega oli enamvähem, teine pool oli naiste gliss ja tiksumine. vesi ilgelt kõrge, mõnusalt siledat vett polnud kuskil.
harjutasin ainult parema käega vulcanit. spocki jaoks ei jätkunud tuult. vasakuga ainult tackid. heli-tack endiselt ribadeks. enamasti tähendas heli-tack veestarti. tavaline tack oli enamvähem.
paremaga tuleb vulcan juba täitsa tublilt. miskine viis-kuus tükki tuli ilusaid, paljud katsed keeras pekki tuule vaibumine või suutmatus suures chopis laud veest välja saada. üleüldse tuli ära unustada siledad platsid ja endale selgeks teha, et ka väikeses chopis on võimalik vulkaniseerida.
üks-kaks katset õnnestus ka spocki keerata, üks neist oli taas väga napikas. lasin lõpus lolli peaga poomist lahti, sest ei suutnud lennult otsustada, kas tahan tavalist spocki või 540 asja. 540 oleks vast ära tulnud, kui poleks poomi lahti lasknud..
vesi oli ägedalt soe. kõvasti soojem kui eelmise nädala katja-topu.
neljapäev, 15. september 2011
katja III
topu | 4,4/100 | 1h35min
otsustasin katjast viimast võtta ja läksin keset päeva toppu. lisaks minule oli veel täpselt null inimest.
tuul oli algul neljapoolesele okei, hiljem hakkas natuke jupsima — kord ei saanud korralikult käima, siis jälle nii üle, et ei julge manööverdada.
soojenduseks vasakuga spocki. võttis natuke aega, kuni spock540 tulema hakkas, aga lõpuks ikkagi hakkas. päris mitu tükki tuli kotti. vulcan vasakuga suht lukus, paar korda proovisin, kõik tulid ilusti ära.
paremaga ei olnud kõige ägedamad tingimused, aga vägisi harjutasin siiski vulcanit. suht katki oli.. ühe kobistasin ära. spocki ei julgenud proovida.
tacki ja heli-tacki ma enam teha ei oska. tabavusprotsent oli vist umbes viie ja kümne vahel täna. mõlemal halsil. vahepeal läksingi gybe'i peale üle, sest tackid olid lootusetud. võib-olla väike väsimus sees või midagi. jalgu proovisin ka otsast ära saada iga nipiga.. küll jäid aasadesse kinni, küll järjekordse tackimäsa ajal masti ja laua vahele jne..
külm hakkas ka lõpuks..
otsustasin katjast viimast võtta ja läksin keset päeva toppu. lisaks minule oli veel täpselt null inimest.
tuul oli algul neljapoolesele okei, hiljem hakkas natuke jupsima — kord ei saanud korralikult käima, siis jälle nii üle, et ei julge manööverdada.
soojenduseks vasakuga spocki. võttis natuke aega, kuni spock540 tulema hakkas, aga lõpuks ikkagi hakkas. päris mitu tükki tuli kotti. vulcan vasakuga suht lukus, paar korda proovisin, kõik tulid ilusti ära.
paremaga ei olnud kõige ägedamad tingimused, aga vägisi harjutasin siiski vulcanit. suht katki oli.. ühe kobistasin ära. spocki ei julgenud proovida.
tacki ja heli-tacki ma enam teha ei oska. tabavusprotsent oli vist umbes viie ja kümne vahel täna. mõlemal halsil. vahepeal läksingi gybe'i peale üle, sest tackid olid lootusetud. võib-olla väike väsimus sees või midagi. jalgu proovisin ka otsast ära saada iga nipiga.. küll jäid aasadesse kinni, küll järjekordse tackimäsa ajal masti ja laua vahele jne..
külm hakkas ka lõpuks..
kolmapäev, 14. september 2011
katja II
topu | 4,4/100 4,4/72 | 2h
4,4 ja sajase lauaga oli üliiimõnus lasta.. tuul oli ühtlane, kui tuli puhang, siis oli see selline ebanormaalselt pehme ja hellake. täiesti super tingimused jälle. ei viitsinud väga mingi vulcaniga jamama hakata ja hakkasin kohe spocki harjutama. kolmandal-neljandal katsel tuligi spock540 ära kenasti. olin umbes veerand tundi vees olnud.
samal ajal jõudis katja lõunalt tagasi. istus ilma pikema jututa rooli ja vajutas gaasi. algul lootsin, et tegemist on lühiajalise puhanguga. kangutasi kaks triipu veel. õrnalt ka ei julgenud manöövrit proovida. katja ütles: "you're my bitch!#/&%". ja siis ma olingi... proovisin esimese laiu juurest võimalikult kiiresti kaldale saada. eile lasin sama distantsi ühe joonega allatuult. umbes 40 sekundit. täna tegin kolm-siksakki ja aega võttis vist 15 mintsa. kukkusin vähemalt kümme korda sisse ja peaaegu ükski veestart ei õnnestunud esimese korraga. nagu oleks teist päeva purjelaua peal. olin pisike ümmargune nullike, mida katja kavalalt muheledes näppude vahel veeretas..
lõpuks sain kaldale, vahetasin laua väikseks ja läksin vee äärde tagasi. veeäärne rigamisplats oli muidugi üleni vee all. seal, kus tavaliselt puusakõrguses vees starti teen, oli kaelani vesi, chop üle pea. ostsin siis pileti, astusin pardale ja lasin ennast sõidutada. oi pekk, kui üle oli... päris arvestatava osa ajast sõitsin uks lahti. mitte isegi, et ei julgeks korralikult sisse sheetida, aga katja sai küüned vahele ja lihtsalt kiskus ukse lahti. ja nii ei olnud mugav paremal halsil hüppesse minna.
kuidagi sai ikka pimedani ära kihutatud. mingi ajani ootasin lootusrikkalt, et ehk annab järgi ja saab lõpus veel suure laua peale. aga ei. kaks friistailerit muidugi lasid terve aja sajaste laudadega. hirm tuli peale kui neid vaatasin. ja eks nad panid omajagu rohkem mäsasid ka.. gybe'i oli päris keeruline isegi seitsmekümnekahese lauaga enamvähem kontrolli all hoida.
paremaga sai lõunapoolse maja ees natuke veivi sõita. laine tipust sellised allatuult hüpped, millele paar suurusjärku juurde unistades, võiks öelda, et olid sellised aerialid, mida oskajad filmides teevad :)
kui juhtus vasaku gybe'i kohas väike tuuleauk tulema, siis proovisin ka mõned korrad vulcanit. esiteks on veivikat päris naljakas veest välja hüpata, sest sellel tagumik väga kondine. tahab läbi vajuda ja peab ilge kima pealt hüppama. ja ega ta väga pikalt tagurpidi libiseda ka ei taha enne kui vee alla vajub..
natuke pärast kaheksat veest välja. ilus päev ikkagi.
4,4 ja sajase lauaga oli üliiimõnus lasta.. tuul oli ühtlane, kui tuli puhang, siis oli see selline ebanormaalselt pehme ja hellake. täiesti super tingimused jälle. ei viitsinud väga mingi vulcaniga jamama hakata ja hakkasin kohe spocki harjutama. kolmandal-neljandal katsel tuligi spock540 ära kenasti. olin umbes veerand tundi vees olnud.
samal ajal jõudis katja lõunalt tagasi. istus ilma pikema jututa rooli ja vajutas gaasi. algul lootsin, et tegemist on lühiajalise puhanguga. kangutasi kaks triipu veel. õrnalt ka ei julgenud manöövrit proovida. katja ütles: "you're my bitch!#/&%". ja siis ma olingi... proovisin esimese laiu juurest võimalikult kiiresti kaldale saada. eile lasin sama distantsi ühe joonega allatuult. umbes 40 sekundit. täna tegin kolm-siksakki ja aega võttis vist 15 mintsa. kukkusin vähemalt kümme korda sisse ja peaaegu ükski veestart ei õnnestunud esimese korraga. nagu oleks teist päeva purjelaua peal. olin pisike ümmargune nullike, mida katja kavalalt muheledes näppude vahel veeretas..
lõpuks sain kaldale, vahetasin laua väikseks ja läksin vee äärde tagasi. veeäärne rigamisplats oli muidugi üleni vee all. seal, kus tavaliselt puusakõrguses vees starti teen, oli kaelani vesi, chop üle pea. ostsin siis pileti, astusin pardale ja lasin ennast sõidutada. oi pekk, kui üle oli... päris arvestatava osa ajast sõitsin uks lahti. mitte isegi, et ei julgeks korralikult sisse sheetida, aga katja sai küüned vahele ja lihtsalt kiskus ukse lahti. ja nii ei olnud mugav paremal halsil hüppesse minna.
kuidagi sai ikka pimedani ära kihutatud. mingi ajani ootasin lootusrikkalt, et ehk annab järgi ja saab lõpus veel suure laua peale. aga ei. kaks friistailerit muidugi lasid terve aja sajaste laudadega. hirm tuli peale kui neid vaatasin. ja eks nad panid omajagu rohkem mäsasid ka.. gybe'i oli päris keeruline isegi seitsmekümnekahese lauaga enamvähem kontrolli all hoida.
paremaga sai lõunapoolse maja ees natuke veivi sõita. laine tipust sellised allatuult hüpped, millele paar suurusjärku juurde unistades, võiks öelda, et olid sellised aerialid, mida oskajad filmides teevad :)
kui juhtus vasaku gybe'i kohas väike tuuleauk tulema, siis proovisin ka mõned korrad vulcanit. esiteks on veivikat päris naljakas veest välja hüpata, sest sellel tagumik väga kondine. tahab läbi vajuda ja peab ilge kima pealt hüppama. ja ega ta väga pikalt tagurpidi libiseda ka ei taha enne kui vee alla vajub..
natuke pärast kaheksat veest välja. ilus päev ikkagi.
teisipäev, 13. september 2011
katja
topu | 5,0/100 4,4/100 | 2h
"... alanud nädala ilma läänemere ümbruses kujundab atlandi ookeani ületanud ja troopilisest tormist tavaliseks parasvöötme tormiks moondunud tsüklon ex- või post -katia. jälgige jooksvaid hoiatusi! ..."
aiii epic päev..
esimene tunnike viiesega. vulcan vasakuga põhimõtteliselt lukus. suht vähe proovisin, aga kui proovisin, siis tuli ära ka. harjutasin spocki. mõned tulid ära ka ja natuke hakkas tunduma, et igav on juba see spock. järgmisel katsel tuli täiesti tahtmatult peaaegu spock540 ja sellega taastus ka kohe huvi. proovisin järgmisega teadlikult 540 teha ja ilmselgelt tuli kohe ära ka. proovisin siis korra veel ja jälle tuli ära.
selle peale jooksis siim kohale ja käskis õpetada, kuidas 540 käib. paraku õpetasin kuidagi nii, et endalt kõik tarkus läind ja läks kõva veerand tundi enne kui jälle endal tulema hakkas. aga õhtu jooksul kokku tuli vast seitse tükki kokku küll, mitmed täiesti ideaalsed.. väga ebanormaalselt äge trikk on see. ja tundub, et praegu on see palju lihtsam kui tavaline spock.
seitsme paiku oli viiene juba natuke liiga üle ja käisin sutsti vahetasin mootori väiksemaks. pidu jätkus. kell kaheksa oli pime, sõitsime veerand üheksani, siis hakkasime vaikselt kallast otsima.
paremaga tegin väga vähe, sest vasaku spokituhin ruulis. 5-6 korda proovisin vulcanit, suht chopises vees, 1 tuli ära.
great success. väga rõõmus. ilgelt meeldis.
"... alanud nädala ilma läänemere ümbruses kujundab atlandi ookeani ületanud ja troopilisest tormist tavaliseks parasvöötme tormiks moondunud tsüklon ex- või post -katia. jälgige jooksvaid hoiatusi! ..."
aiii epic päev..
esimene tunnike viiesega. vulcan vasakuga põhimõtteliselt lukus. suht vähe proovisin, aga kui proovisin, siis tuli ära ka. harjutasin spocki. mõned tulid ära ka ja natuke hakkas tunduma, et igav on juba see spock. järgmisel katsel tuli täiesti tahtmatult peaaegu spock540 ja sellega taastus ka kohe huvi. proovisin järgmisega teadlikult 540 teha ja ilmselgelt tuli kohe ära ka. proovisin siis korra veel ja jälle tuli ära.
selle peale jooksis siim kohale ja käskis õpetada, kuidas 540 käib. paraku õpetasin kuidagi nii, et endalt kõik tarkus läind ja läks kõva veerand tundi enne kui jälle endal tulema hakkas. aga õhtu jooksul kokku tuli vast seitse tükki kokku küll, mitmed täiesti ideaalsed.. väga ebanormaalselt äge trikk on see. ja tundub, et praegu on see palju lihtsam kui tavaline spock.
seitsme paiku oli viiene juba natuke liiga üle ja käisin sutsti vahetasin mootori väiksemaks. pidu jätkus. kell kaheksa oli pime, sõitsime veerand üheksani, siis hakkasime vaikselt kallast otsima.
paremaga tegin väga vähe, sest vasaku spokituhin ruulis. 5-6 korda proovisin vulcanit, suht chopises vees, 1 tuli ära.
great success. väga rõõmus. ilgelt meeldis.
esmaspäev, 12. september 2011
helitäki päev
rohuküla | 6,5/100 | 1h15min
päeval hakkas kenasti puhuma, aga kui kohale jõudsin, oli lõputu halli udu peale visanud ja tuult polnud. läksin ikka vette ja tegin purjekeerutamist. switch helitack ei tulnud alguses üldse, aga testimise käigus sain nipile pihta. pärast seda oli paremaga täiesti lukus. kui mast tuules on, tuleb kätega elu eest poomi otsas elada ja eriti tagumise käega alla suruda.
tegin ka switch upwind 360 debüüdi paremaga.
päeval hakkas kenasti puhuma, aga kui kohale jõudsin, oli lõputu halli udu peale visanud ja tuult polnud. läksin ikka vette ja tegin purjekeerutamist. switch helitack ei tulnud alguses üldse, aga testimise käigus sain nipile pihta. pärast seda oli paremaga täiesti lukus. kui mast tuules on, tuleb kätega elu eest poomi otsas elada ja eriti tagumise käega alla suruda.
tegin ka switch upwind 360 debüüdi paremaga.
laupäev, 10. september 2011
topu
topu | 6,5/100 | 1h15min
mingisuguses erakordses optimismipuhangus läksin alguses viiesega peale. varstikohe tulin kuuepoolest kokku tegema. aga ei saand sellega ka korralikult liikuma. hädine gliss, suur taglas tundus paar tonni kaaluvat ja suht tihti jäi igasugust sitta uime taha.
sõitsin vaatamata suurele purjele väikese uimega ja õnneks ei mingit spinni probleemi. vasakuga küsisin alustuseks ühte vulcanit ja tuli ilus vulcan. teisel lähenemisel tundus spocki jaoks kiirust jätkuvat ja tuli spock. edasi proovisingi alati spocki kui piisavalt tuult oli. vulcaneid vasakuga kolmest kolm.
paremaga ei tulnud mitte muffigi. sellel halsil tundus puri kohe eriti raske ja just paremaga tundus alati tuult vähem ja ka uim tundus tihemini rohtu leidvat.. kui vahepeal glissi ei saanud, siis tegin upwind360 asju ja mõned switch heli-tackid. ja ruttu kaldale.. lasin täna kehvadel tingimustel eriti kõvasti tuju mõjutada ja ei olnud isu purjekeerutamise järele.. kuigi see trenn oleks ära kulunud.
mingisuguses erakordses optimismipuhangus läksin alguses viiesega peale. varstikohe tulin kuuepoolest kokku tegema. aga ei saand sellega ka korralikult liikuma. hädine gliss, suur taglas tundus paar tonni kaaluvat ja suht tihti jäi igasugust sitta uime taha.
sõitsin vaatamata suurele purjele väikese uimega ja õnneks ei mingit spinni probleemi. vasakuga küsisin alustuseks ühte vulcanit ja tuli ilus vulcan. teisel lähenemisel tundus spocki jaoks kiirust jätkuvat ja tuli spock. edasi proovisingi alati spocki kui piisavalt tuult oli. vulcaneid vasakuga kolmest kolm.
paremaga ei tulnud mitte muffigi. sellel halsil tundus puri kohe eriti raske ja just paremaga tundus alati tuult vähem ja ka uim tundus tihemini rohtu leidvat.. kui vahepeal glissi ei saanud, siis tegin upwind360 asju ja mõned switch heli-tackid. ja ruttu kaldale.. lasin täna kehvadel tingimustel eriti kõvasti tuju mõjutada ja ei olnud isu purjekeerutamise järele.. kuigi see trenn oleks ära kulunud.
kolmapäev, 7. september 2011
o.v.e.r.p.o.w.e.r.e.d
rohuküla | 4,4/100 | 2h30min
kui kõik ausalt ära rääkida, siis oli tingimusi natuke palju. õnneks taipasin kohe pisikese purje teha, reinukas ja vabakas läksid pärast varvaste vettekastmist kohe väiksemaid rigama.
suht ruttu ilmnes, et ka 4,4 tuleb poomist täiesti sirgeks tõmmata. ja see oli ka kohati nii hullusti üle, et hakka nutma. sajase friistaili panniga niisama kihutada äge ei ole ja manöövrisse minek tundus sõna otseses mõttes kontemurdva tegevusena. aga samas väga harva jäi proovimata ja tänu sellele sai ennast ka korralikult retsitud. mitmel korral katsusin pinnale tõusmist oodates jäsemeid üle, et kas kõik tükid alles ja terved.
mõlemaga tulid jälle vulcanid kirja, vasakuga paar ülipika taguripidi libisemisega. enamasti proovisin mõlemal halsil spocki. vasakuga tuli kohe teisel katsel üks ära ja see jäi ka viimaseks. olid veel mõned napikad. paremaga ikka veel ära ei tulnud, aga kolm tükki olid nii lähedal, et kui oleks veel lähemal, siis oleks plussid kirjas. ehk siis lõppkokkuvõttes hea ülepurje trenn.
umbes poole peal oli välja sõites üks neid momente, kus nii üle, et ei julgenud spocki lasta ja tegin gybe'i. selle kukkusin muidugi keskendumisprobleemide tõttu manöövri lõpus sisse ja toetasin käe suht leebelt purje suurele aknale. puri eriti tuge ei pakkunud ja käsi edenes läbi purje. nigu deivid copperfiild. teipisin kaldal ligi 40-sentimeetrise prao kinni, aga vihmasajus ei saanud kuidagi purje korralikult kuivaks ja teip püsis ca kolm ja pool minutit. ei olnud ka parim teip. lasin siis aukliku purjega viimase tunnikese ja oli täitsa mõnus.. natuke parajam kohe..
oma pisikese uimega olen nüüd ka täiesti sõber. täna muidugi tuul ka vastav, aga väga harva läks spinni. tahaks juba veel väiksemat proovida..
kui kõik ausalt ära rääkida, siis oli tingimusi natuke palju. õnneks taipasin kohe pisikese purje teha, reinukas ja vabakas läksid pärast varvaste vettekastmist kohe väiksemaid rigama.
suht ruttu ilmnes, et ka 4,4 tuleb poomist täiesti sirgeks tõmmata. ja see oli ka kohati nii hullusti üle, et hakka nutma. sajase friistaili panniga niisama kihutada äge ei ole ja manöövrisse minek tundus sõna otseses mõttes kontemurdva tegevusena. aga samas väga harva jäi proovimata ja tänu sellele sai ennast ka korralikult retsitud. mitmel korral katsusin pinnale tõusmist oodates jäsemeid üle, et kas kõik tükid alles ja terved.
mõlemaga tulid jälle vulcanid kirja, vasakuga paar ülipika taguripidi libisemisega. enamasti proovisin mõlemal halsil spocki. vasakuga tuli kohe teisel katsel üks ära ja see jäi ka viimaseks. olid veel mõned napikad. paremaga ikka veel ära ei tulnud, aga kolm tükki olid nii lähedal, et kui oleks veel lähemal, siis oleks plussid kirjas. ehk siis lõppkokkuvõttes hea ülepurje trenn.
umbes poole peal oli välja sõites üks neid momente, kus nii üle, et ei julgenud spocki lasta ja tegin gybe'i. selle kukkusin muidugi keskendumisprobleemide tõttu manöövri lõpus sisse ja toetasin käe suht leebelt purje suurele aknale. puri eriti tuge ei pakkunud ja käsi edenes läbi purje. nigu deivid copperfiild. teipisin kaldal ligi 40-sentimeetrise prao kinni, aga vihmasajus ei saanud kuidagi purje korralikult kuivaks ja teip püsis ca kolm ja pool minutit. ei olnud ka parim teip. lasin siis aukliku purjega viimase tunnikese ja oli täitsa mõnus.. natuke parajam kohe..
oma pisikese uimega olen nüüd ka täiesti sõber. täna muidugi tuul ka vastav, aga väga harva läks spinni. tahaks juba veel väiksemat proovida..
teisipäev, 6. september 2011
ilus hommikupoolik
rohuküla | 5,0/100 | 1h30min
mõõdiku pilt prognoosist oluliselt kehvem. pidi ööläbi puhuma, aga ei puhunud. otsustasin ikkagi kohale minna. laud kah järjekordsest ninaoperatsioonist taastunud ja kodus prognoose passides sõitma ei õpi.
kohapeal tuul liiga kagust, aga tagapool paistis korralik jänes. tegin suure purje kokku ja astusin täpselt kell üheksa vette. tiksusin välja jänese juurde ja seal oli tuult nii palju, et pöörasin kohe otsa ringi väikest purje rigama. tagasi kimades oli kalda all ka suurele purjele palju. üllatavalt ei olnud tegemist puhanguga vaid tuul oligi umbes ühe minutiga lõunasse keeranud ja kuue-seitsme meetri pealt kümne-kaheteist meetri peale tõusnud.
ruttu suur juppideks, väike kokku ja mürasin viiesega pisukeses ülepurjestuses terve sessiooni.
kuna tuult palju, siis hakkasin kohe mõlemaga spocki proovima. lõpuks ei teinud kummagagi ära, aga vasakuga oli paar tükki väga lähedal ja paremaga oli ka oluliselt lähemal kui loota oskasin. sain paremaga laua ilusti keerama, aeg-ajalt jäi allatuult rail vee sisse kinni jne, aga täitsa hakkas lubama.. ja ma saan juba täitsa enamvähem aru, mis manöövri ajal toimub ja kuidas neid protsesse soodsalt mõjutada saaks..
mõlema käega sain ilusad vulcanid ka kirja.
liiga head tingimused ei olnud. tuul natuke keerutas ja see krdi hiiumaa seisis kogu aeg sadamas ja tekitas muuli juures ühte kohta tuuleaugu, millest läbi saades ootas kalda all ekstratugeva tuulega ala.. korra-paar ei julgenudki seal spocki proovida, sest nii üle oli.
lõpupoole keeras väljas tuule ja laine suuna suhte nii pekki, et ei leidnud enam kuskil väljakuid, kus spocki teha. tegin siis igasugustes imelikes kohtades, mis lõppesid kõik väga sügaval vee all..
aga eriti mõnus hommikune sutsakas igatahes.
mõõdiku pilt prognoosist oluliselt kehvem. pidi ööläbi puhuma, aga ei puhunud. otsustasin ikkagi kohale minna. laud kah järjekordsest ninaoperatsioonist taastunud ja kodus prognoose passides sõitma ei õpi.
kohapeal tuul liiga kagust, aga tagapool paistis korralik jänes. tegin suure purje kokku ja astusin täpselt kell üheksa vette. tiksusin välja jänese juurde ja seal oli tuult nii palju, et pöörasin kohe otsa ringi väikest purje rigama. tagasi kimades oli kalda all ka suurele purjele palju. üllatavalt ei olnud tegemist puhanguga vaid tuul oligi umbes ühe minutiga lõunasse keeranud ja kuue-seitsme meetri pealt kümne-kaheteist meetri peale tõusnud.
ruttu suur juppideks, väike kokku ja mürasin viiesega pisukeses ülepurjestuses terve sessiooni.
kuna tuult palju, siis hakkasin kohe mõlemaga spocki proovima. lõpuks ei teinud kummagagi ära, aga vasakuga oli paar tükki väga lähedal ja paremaga oli ka oluliselt lähemal kui loota oskasin. sain paremaga laua ilusti keerama, aeg-ajalt jäi allatuult rail vee sisse kinni jne, aga täitsa hakkas lubama.. ja ma saan juba täitsa enamvähem aru, mis manöövri ajal toimub ja kuidas neid protsesse soodsalt mõjutada saaks..
mõlema käega sain ilusad vulcanid ka kirja.
liiga head tingimused ei olnud. tuul natuke keerutas ja see krdi hiiumaa seisis kogu aeg sadamas ja tekitas muuli juures ühte kohta tuuleaugu, millest läbi saades ootas kalda all ekstratugeva tuulega ala.. korra-paar ei julgenudki seal spocki proovida, sest nii üle oli.
lõpupoole keeras väljas tuule ja laine suuna suhte nii pekki, et ei leidnud enam kuskil väljakuid, kus spocki teha. tegin siis igasugustes imelikes kohtades, mis lõppesid kõik väga sügaval vee all..
aga eriti mõnus hommikune sutsakas igatahes.
teisipäev, 30. august 2011
neljas järjest
rohuküla | 5,0/99 | 1h10min
väga tiheda tööpäeva käigus polnud üldse tuult vaadanudki ja suht teadsin, et nagunii ei puhu. viis mintsa pärast koju jõudmist helistas siim ja käskis mõõdikuid ja prognoose vaadata. kuidagi salaja oli õhtuks väga ilus asi tekitatud ja lendasime peale. ei mäletagi, millal viimati neli päeva järjest sõita oleks saanud.
viiesega oli mõnus, mul vana laud ja sellel väike custom uim. imestasin, kui palju spinni minek ka laua kujust sõltub. jp freestyle lauaga võrreldes läheb vana f2 suurusjärgu võrra vähem spinni kuigi litraaž suht identne.
ilus päev. vasakuga tuli vulcan ja paremaga ka. paremaga kolm ilusat ja kaks sellist peaaegu asja, kus tuule auk manöövri lõpu tuksi keeras. nende puhul vehkis siim kaugelt käega, et ei ole sooritatud.
ainult tunnike vees, aga see oli ilus tunnike. lasime kahekesi uhkes üksinduses. natuke kõhe tume taevas ja tume vesi, aga korralik tuul. õnneks võttis õigel ajal tuult vähemaks ja olime sunnitud kaldale enne kui täitsa kottpimedaks läks..
väga tiheda tööpäeva käigus polnud üldse tuult vaadanudki ja suht teadsin, et nagunii ei puhu. viis mintsa pärast koju jõudmist helistas siim ja käskis mõõdikuid ja prognoose vaadata. kuidagi salaja oli õhtuks väga ilus asi tekitatud ja lendasime peale. ei mäletagi, millal viimati neli päeva järjest sõita oleks saanud.
viiesega oli mõnus, mul vana laud ja sellel väike custom uim. imestasin, kui palju spinni minek ka laua kujust sõltub. jp freestyle lauaga võrreldes läheb vana f2 suurusjärgu võrra vähem spinni kuigi litraaž suht identne.
ilus päev. vasakuga tuli vulcan ja paremaga ka. paremaga kolm ilusat ja kaks sellist peaaegu asja, kus tuule auk manöövri lõpu tuksi keeras. nende puhul vehkis siim kaugelt käega, et ei ole sooritatud.
ainult tunnike vees, aga see oli ilus tunnike. lasime kahekesi uhkes üksinduses. natuke kõhe tume taevas ja tume vesi, aga korralik tuul. õnneks võttis õigel ajal tuult vähemaks ja olime sunnitud kaldale enne kui täitsa kottpimedaks läks..
esmaspäev, 29. august 2011
sunnitöö
rohuküla | 6,5/99 | 1h30min
saaremaa tripist surmväsinud ja terve päeva vahtisin mõõdikuid ja ei tahtnud üldse kodust välja minna, aga ikka sattusin enne õhtut kuidagi rohukülla. eilsetest tingimustest tulles ajas tänane varustus iiveldama. megasuur puri, milles sajakilone betoonist mast... uus laud kuivab remonti oodates ja olin vana lauaga. sellele tohutusuur 25-sendine formula uim alla..
olingi saares ühe sessiooniga oma uue pisiuimega nii ära harjunud, et 25cm tundus tõesti meeletu mõõgana. algul ei osanudki sellega lauda vulcanisse hüpata. sain ka nüüd aru, kui täiesti spinnikindel selline uim on — trambi kahe jalaga kogu keharaskusega uime peal ja lihtsalt sõidab edasi.. ei mingit spinouti.
taglas tundus nii raske, et ühes vulcanis lendas lihtsalt taglas poole manöövri peal käest.
paremaga ei tulnud midagi, vasakuga ikka hakkas tulema kui asjadega ära harjusin. viimased 20 mintsa sõitsin vägisi, sest nii väsinud olin.
saaremaa tripist surmväsinud ja terve päeva vahtisin mõõdikuid ja ei tahtnud üldse kodust välja minna, aga ikka sattusin enne õhtut kuidagi rohukülla. eilsetest tingimustest tulles ajas tänane varustus iiveldama. megasuur puri, milles sajakilone betoonist mast... uus laud kuivab remonti oodates ja olin vana lauaga. sellele tohutusuur 25-sendine formula uim alla..
olingi saares ühe sessiooniga oma uue pisiuimega nii ära harjunud, et 25cm tundus tõesti meeletu mõõgana. algul ei osanudki sellega lauda vulcanisse hüpata. sain ka nüüd aru, kui täiesti spinnikindel selline uim on — trambi kahe jalaga kogu keharaskusega uime peal ja lihtsalt sõidab edasi.. ei mingit spinouti.
taglas tundus nii raske, et ühes vulcanis lendas lihtsalt taglas poole manöövri peal käest.
paremaga ei tulnud midagi, vasakuga ikka hakkas tulema kui asjadega ära harjusin. viimased 20 mintsa sõitsin vägisi, sest nii väsinud olin.
pühapäev, 28. august 2011
hea saaremaa
nasva liivakaevandus | 5,0/100 | 2h30min
tegelt mitte hea. pigem maailmaparim saaremaa. nasva sadamast läänepool liivakaevanduse megafläti peal. natuke kahtlustan, et ma pole varem nii hea setiga nii heades tingimustes sõitnud. sain siimult sajase gaastra rdm masti ja ajasin selle oma 5,0 manicu sisse. pisut lömmise ninaga jp freestyle pro ja sellele omatehtud custom 18cm uim alla. tuult keskmiselt 14 m/s. viiene oli tegelt parasjagu üle, aga 4,4 andsin rihole ja tal oleks viiesega veel kehvem olnud. segane sõitis kaks ja pool tundi 200-liitrise lauaga ilma trapetsita. ajas seda glissi ka pidevalt. kust võetakse selline loomajõud?
tingimuste laitmatust näitab ehk ka see, et esimene katse vasakuga produtseeris spocki. kokku tegin vist 3 spocki pluss üks selline, kus selg korra vett puudutas, aga põhimõttselt tuli see ka ära. vulcan vasakuga väga ei tulnud, vist ainult 1-2 tuli, kui sedagi.. korralikus ülepurjes oli raske tagurpidi libisemist kontrolli alla saada ja tahtis alati spocki minna ja enamasti tuli mingi vahepealne asi.
aga paremaga lajatasin ca 7-8 väga-väga ilusat vulcanit. enne tänast olin neid teinud kokku täpselt ühe eksemplari. spocki veel ei proovinud.
kui saaks kolm korda nädalas sellistes tingimustes sõita, siis hakkaks nutma.
tegelt mitte hea. pigem maailmaparim saaremaa. nasva sadamast läänepool liivakaevanduse megafläti peal. natuke kahtlustan, et ma pole varem nii hea setiga nii heades tingimustes sõitnud. sain siimult sajase gaastra rdm masti ja ajasin selle oma 5,0 manicu sisse. pisut lömmise ninaga jp freestyle pro ja sellele omatehtud custom 18cm uim alla. tuult keskmiselt 14 m/s. viiene oli tegelt parasjagu üle, aga 4,4 andsin rihole ja tal oleks viiesega veel kehvem olnud. segane sõitis kaks ja pool tundi 200-liitrise lauaga ilma trapetsita. ajas seda glissi ka pidevalt. kust võetakse selline loomajõud?
tingimuste laitmatust näitab ehk ka see, et esimene katse vasakuga produtseeris spocki. kokku tegin vist 3 spocki pluss üks selline, kus selg korra vett puudutas, aga põhimõttselt tuli see ka ära. vulcan vasakuga väga ei tulnud, vist ainult 1-2 tuli, kui sedagi.. korralikus ülepurjes oli raske tagurpidi libisemist kontrolli alla saada ja tahtis alati spocki minna ja enamasti tuli mingi vahepealne asi.
aga paremaga lajatasin ca 7-8 väga-väga ilusat vulcanit. enne tänast olin neid teinud kokku täpselt ühe eksemplari. spocki veel ei proovinud.
kui saaks kolm korda nädalas sellistes tingimustes sõita, siis hakkaks nutma.
laupäev, 27. august 2011
paha saaremaa
nasva | 6,5/100 | 2h30min
enamvähem divast otse nasvale.. kagutuul.. mõistagi (tasa)kaaluta olek terve päev..
algul sai mingis mõistusevastases optimismipuhangus viiene manic rigatud. tegelt sai vaevu kuuepoolesega sõitma nagu hiljem selgus. harjutasin algul vulcanit. paremaga ei tulnd midagi, vasakuga mõned tulid. natuke väikseid hüppeid kah, sest lainet sai hea nurga all võtta. palju ka niisama triibutamist uime küljes tilbendava pasa peale vihastamist.
läksin algul maailma esimest korda oma isetehtud 18-sentimeetrise uimega peale ja jätsin selle ka siis külge kui suure purje panin. sõidu asendit tuli ikka tohutult esimese jala peale ajada, et natukenegi spinnist pääseda. aga täitsa sõidetav. vulcanisse jälle lauda ajada totaalselt mõnus..
mingi hetk oli vaja proovida lainest kõrgele otse üles hüpata ja siis üleval super-air-vulcanit sooritada. sooritasin. sadasin ülevalt horisontaalse kehaga alla ja panin sellise kõhuka, et lõug käis vastu kukalt. oligi selline avarii, et lõug sai vette kukkumisest haiget. hiljem kaldal avastasin ka, et olin vist sellesama soorituse käigus laua nina trapetsini vees põhja hüpanud. peatselt lähevad klaasriide-ja-epo-peole kutsed välja.
kui kaldal asjad kokku pakkinud olime, tõusis tuul. siimud ja vanake kõu läksid uuesti vette, mina rihoga koju. kuskilt otsast ei leidnud jaksu, et veel sõita.
enamvähem divast otse nasvale.. kagutuul.. mõistagi (tasa)kaaluta olek terve päev..
algul sai mingis mõistusevastases optimismipuhangus viiene manic rigatud. tegelt sai vaevu kuuepoolesega sõitma nagu hiljem selgus. harjutasin algul vulcanit. paremaga ei tulnd midagi, vasakuga mõned tulid. natuke väikseid hüppeid kah, sest lainet sai hea nurga all võtta. palju ka niisama triibutamist uime küljes tilbendava pasa peale vihastamist.
läksin algul maailma esimest korda oma isetehtud 18-sentimeetrise uimega peale ja jätsin selle ka siis külge kui suure purje panin. sõidu asendit tuli ikka tohutult esimese jala peale ajada, et natukenegi spinnist pääseda. aga täitsa sõidetav. vulcanisse jälle lauda ajada totaalselt mõnus..
mingi hetk oli vaja proovida lainest kõrgele otse üles hüpata ja siis üleval super-air-vulcanit sooritada. sooritasin. sadasin ülevalt horisontaalse kehaga alla ja panin sellise kõhuka, et lõug käis vastu kukalt. oligi selline avarii, et lõug sai vette kukkumisest haiget. hiljem kaldal avastasin ka, et olin vist sellesama soorituse käigus laua nina trapetsini vees põhja hüpanud. peatselt lähevad klaasriide-ja-epo-peole kutsed välja.
kui kaldal asjad kokku pakkinud olime, tõusis tuul. siimud ja vanake kõu läksid uuesti vette, mina rihoga koju. kuskilt otsast ei leidnud jaksu, et veel sõita.
laupäev, 20. august 2011
mr. spock
kräsuli | 5,0/100 | 2h45min
kui kõik ausalt ära rääkida, siis ideaalne sõita ei olnud. aeg-ajalt tegin keset triipu katapulti ja aeg-ajalt ei saanud esimese kahe korraga veestarti tehtud. aga ma ei olnud purjus. asju oli natuke palju. vabakas kangutas neljapoolesega, tõnnil oli neljane, mul viiene. ja 26-sendine uim oli ka rõvedalt liig. tegin hiljuti oma väikese purje vario-topi tavaliseks topiks ja nüüd rigades võttis see väga imeliku kuju. ei julgenud sellisega vette minna ja otsustasin viiesega punnitada. peab katsetama, kas ma suutsin väikese purje valesti rigada või ongi nii, et mast peab 10cm topist välja ulatama, et kõik trimmis oleks. mis oleks üle keskmise imelik.
kohe kui kohale jõudsime, lammutasin mõned vulcanid. suht napikas oli ja varsti oli raskusi laua veest välja saamise ja juhitavusega, sest tuult keerati veel vaikselt juurde. nii paueris purjega ei ole kindlasti varem vulcanit teinud. allatuult lastes polnud lootust ka, et enamvähem tuule kiirusel sõita suudaks. paremaga ei julgenud üldse midagi proovida. usun, et suurusjärk 14-15m/s puhus keskmist.
lõpupoole hakkasin spocki proovima, mis pidi väikses ülepurjestuses lihtsam olema. täna muidugi ei olnud ülepurjestus kuskilt otsast väike, aga ikkagi. hüppasin natuke veel rohkem allatuult ja taglast flipates ajasin ennast hästi madalaks ja võtsin mastikäega mastist.. suurusjärk seitse-kaheksa korda sain proovida ja siis tuli ära. manöövri ajal ei saanud natukene ka aru, mis toimub. vaatasin karusselli keskelt asjade keerlemist pealt kuni nägin, et ohh näe siin saab nüüd jälle õigeltpoolt purje poomist kinni võtta ja oligi tehtud. järgnes paariminutiline võidujoovastus.
tõnn andis hea vihje, et lauda välja hüpates tuleks varem teiselepoole purje minna. flipi peaks täitsa hüppe ajal ära tegema. kohe hüppe alguses. sealt mul see jama tulebki, et taglas jääb alati kuskile allatuult küljepeale tilbendama ja täna läks clew ka mitmel korral vette keset vulcanit. öäkk.
mõned korrad proovisin veel, aga pelmeenikonditsioon oli juba ammu ligi ja hakkasime kodusadama poole sättima. enne tõmbasime korra veel kräsuli ja laiu vahelt aegna poole välja, et tutkida seda kohta, kust kõik teised ümber laiu rohuneeme käivad. seal olid rekkasuurused lained ja imelikult vähe tuult.
püünsisse saime peaaegu terve tee glissis mööda täiesti siledat vett. 10 minutit ja tehtud.
kui kõik ausalt ära rääkida, siis ideaalne sõita ei olnud. aeg-ajalt tegin keset triipu katapulti ja aeg-ajalt ei saanud esimese kahe korraga veestarti tehtud. aga ma ei olnud purjus. asju oli natuke palju. vabakas kangutas neljapoolesega, tõnnil oli neljane, mul viiene. ja 26-sendine uim oli ka rõvedalt liig. tegin hiljuti oma väikese purje vario-topi tavaliseks topiks ja nüüd rigades võttis see väga imeliku kuju. ei julgenud sellisega vette minna ja otsustasin viiesega punnitada. peab katsetama, kas ma suutsin väikese purje valesti rigada või ongi nii, et mast peab 10cm topist välja ulatama, et kõik trimmis oleks. mis oleks üle keskmise imelik.
kohe kui kohale jõudsime, lammutasin mõned vulcanid. suht napikas oli ja varsti oli raskusi laua veest välja saamise ja juhitavusega, sest tuult keerati veel vaikselt juurde. nii paueris purjega ei ole kindlasti varem vulcanit teinud. allatuult lastes polnud lootust ka, et enamvähem tuule kiirusel sõita suudaks. paremaga ei julgenud üldse midagi proovida. usun, et suurusjärk 14-15m/s puhus keskmist.
lõpupoole hakkasin spocki proovima, mis pidi väikses ülepurjestuses lihtsam olema. täna muidugi ei olnud ülepurjestus kuskilt otsast väike, aga ikkagi. hüppasin natuke veel rohkem allatuult ja taglast flipates ajasin ennast hästi madalaks ja võtsin mastikäega mastist.. suurusjärk seitse-kaheksa korda sain proovida ja siis tuli ära. manöövri ajal ei saanud natukene ka aru, mis toimub. vaatasin karusselli keskelt asjade keerlemist pealt kuni nägin, et ohh näe siin saab nüüd jälle õigeltpoolt purje poomist kinni võtta ja oligi tehtud. järgnes paariminutiline võidujoovastus.
tõnn andis hea vihje, et lauda välja hüpates tuleks varem teiselepoole purje minna. flipi peaks täitsa hüppe ajal ära tegema. kohe hüppe alguses. sealt mul see jama tulebki, et taglas jääb alati kuskile allatuult küljepeale tilbendama ja täna läks clew ka mitmel korral vette keset vulcanit. öäkk.
mõned korrad proovisin veel, aga pelmeenikonditsioon oli juba ammu ligi ja hakkasime kodusadama poole sättima. enne tõmbasime korra veel kräsuli ja laiu vahelt aegna poole välja, et tutkida seda kohta, kust kõik teised ümber laiu rohuneeme käivad. seal olid rekkasuurused lained ja imelikult vähe tuult.
püünsisse saime peaaegu terve tee glissis mööda täiesti siledat vett. 10 minutit ja tehtud.
pühapäev, 14. august 2011
pühapäev
kräsuli | 5,0/100 | 3h
püünsis viiestega peale, natuke tiksumist, suurem osa glissis krüss kräsuli alla. algul oli pigem vähe, aga käima sai, tuul vaikselt-vaikselt tõstis kogu aeg ja lõpupoole oli täitsa planguks tõmmatud viiene ainult natuke üle. kui lähenesime, tõmbasid 2-3 purje sealt uttu, seega olime ainukesed purjed, mõned lohed seltsiks.
täna jäi triip natuke liiga lühikeseks, et mõlema käega korraga trenni teha ja vahepeal kui proovisin, siis paremaga ei meeldinud see veepind üldse. väga kehvalt lahenesid igasugused katsed. tegin siis puhtalt vasaku vulcani sessiooni. kohe esimesed kaks katset tulid muhedalt ära ja väga ilusaid kontrollitud vulcaneid tuli julged 10 tükki. nüüd on juba haridustase selline, et tunnen lauda veest välja sikutades kohe ära, kas ja kui vulcan mingist katsest tuleb. kui tuul kõvaks läks, hakkas laud vägisi spocki minema.
paremaga proovisin palju switchis heli-tacki, mida pole vist nii kõva tuulega teinud. päris ilusti tuli.
olime lõpuks ülekeedetud pelmeenid ja kui hakkasid sellised mäsad tulema, mis olid vaatamata kõvale tuulele sadade meetrite kaugusele kuulda, hakkasime kojumineku peale mõtlema. seekord tõmbasime karidest suure kaarega mööda ja saime umbes veerand tunniga ühe joonega püünsis kaldale.
väga äge sessioon ja eriti rõõmsaks tegi see, et vist ikka ongi nii, et harjutamine teeb meistriks. vasakuga vulcan on suht kodustatud ja rutiinne asi juba..
püünsis viiestega peale, natuke tiksumist, suurem osa glissis krüss kräsuli alla. algul oli pigem vähe, aga käima sai, tuul vaikselt-vaikselt tõstis kogu aeg ja lõpupoole oli täitsa planguks tõmmatud viiene ainult natuke üle. kui lähenesime, tõmbasid 2-3 purje sealt uttu, seega olime ainukesed purjed, mõned lohed seltsiks.
täna jäi triip natuke liiga lühikeseks, et mõlema käega korraga trenni teha ja vahepeal kui proovisin, siis paremaga ei meeldinud see veepind üldse. väga kehvalt lahenesid igasugused katsed. tegin siis puhtalt vasaku vulcani sessiooni. kohe esimesed kaks katset tulid muhedalt ära ja väga ilusaid kontrollitud vulcaneid tuli julged 10 tükki. nüüd on juba haridustase selline, et tunnen lauda veest välja sikutades kohe ära, kas ja kui vulcan mingist katsest tuleb. kui tuul kõvaks läks, hakkas laud vägisi spocki minema.
paremaga proovisin palju switchis heli-tacki, mida pole vist nii kõva tuulega teinud. päris ilusti tuli.
olime lõpuks ülekeedetud pelmeenid ja kui hakkasid sellised mäsad tulema, mis olid vaatamata kõvale tuulele sadade meetrite kaugusele kuulda, hakkasime kojumineku peale mõtlema. seekord tõmbasime karidest suure kaarega mööda ja saime umbes veerand tunniga ühe joonega püünsis kaldale.
väga äge sessioon ja eriti rõõmsaks tegi see, et vist ikka ongi nii, et harjutamine teeb meistriks. vasakuga vulcan on suht kodustatud ja rutiinne asi juba..
esmaspäev, 8. august 2011
kräsuli laager
kräsuli | 6,5/100 | 2h
püünsis vette, aga seal lombis ei saanud suurt purje korralikult käima. lisaks lõputu kogus salatit. tõmbasin kohe kräsuli alla ära ja aiai, kui mõnus seal üksinda lasta oli. kaugelt paistis ca 25-30 püünsi basseini külge kinnitatud lohet, lisaks teised samapalju püünsi-aegna liinil kulgevaid slalomiste.
sain korraliku tunnikese paraja tuulega vulcani trenni teha. esimest korda sain korralikult rakendada robi isa räägitud tarkust, et laud tuleb jõulise jalaliigutusega keerdu ajada ja samal ajal vaja taglast ka kiiremate liigutustega käsutada. ja tunduski nii kuidagi palju õigem see värk. vasakuga tegin karbitäie vulcaneid ära, paremaga päris ära ei tulnud, aga väga ligilähedasi oli mitu.
pärast ühte vasakut vulcanit jätsin jalad switchis aasadesse ja ajasin laua glissi. esimest korda elus switchis glissis. väga huvitav ja täitsa väsitav..
tagasi püünsisse tiksudes sõitsin kenasti karidele. läksin eelmise korraga sama joontpidi, ja mingi hetk nägin paari meetri kaugusel endast mere pool kivi. enda arvates olin kõikidest kividest ise mere pool. aga see arvamus ei põhinenud mingil teadusel vaid oli lambist võetud. ja siis järgmine hetk sõitsin ise uime kivisse ja sisse kukkudes sain aru, et tegemist suuremat sorti kivipõlluga, mitte paari üksiku kolliga. järgmine kord tuleb veel kõvasti rohkem lääne poolt minna..
püünsis vette, aga seal lombis ei saanud suurt purje korralikult käima. lisaks lõputu kogus salatit. tõmbasin kohe kräsuli alla ära ja aiai, kui mõnus seal üksinda lasta oli. kaugelt paistis ca 25-30 püünsi basseini külge kinnitatud lohet, lisaks teised samapalju püünsi-aegna liinil kulgevaid slalomiste.
sain korraliku tunnikese paraja tuulega vulcani trenni teha. esimest korda sain korralikult rakendada robi isa räägitud tarkust, et laud tuleb jõulise jalaliigutusega keerdu ajada ja samal ajal vaja taglast ka kiiremate liigutustega käsutada. ja tunduski nii kuidagi palju õigem see värk. vasakuga tegin karbitäie vulcaneid ära, paremaga päris ära ei tulnud, aga väga ligilähedasi oli mitu.
pärast ühte vasakut vulcanit jätsin jalad switchis aasadesse ja ajasin laua glissi. esimest korda elus switchis glissis. väga huvitav ja täitsa väsitav..
tagasi püünsisse tiksudes sõitsin kenasti karidele. läksin eelmise korraga sama joontpidi, ja mingi hetk nägin paari meetri kaugusel endast mere pool kivi. enda arvates olin kõikidest kividest ise mere pool. aga see arvamus ei põhinenud mingil teadusel vaid oli lambist võetud. ja siis järgmine hetk sõitsin ise uime kivisse ja sisse kukkudes sain aru, et tegemist suuremat sorti kivipõlluga, mitte paari üksiku kolliga. järgmine kord tuleb veel kõvasti rohkem lääne poolt minna..
laupäev, 6. august 2011
el vulcan del paremhalss
harilaid | 5,0/100 | 3h
ilusa laupäevahommik. tuult prognoosist natuke vähem. terve aeg oli ühtlaselt viiesele natuke vähe, aga ei raatsinud suurt panna. siim näitas harilaiul sileda vee kohta. puhus edelast, mis lubas põiki 250meetrist triipu teha. lõunatuulega saaks seal basseinis pikkupidi sõita ja oleks veel lahedam. vesi sõidutsoonis julgelt üle pea, kaldad väga järsud — nagu karjääris sõidaks. kahjuks oli rohtu väga palju ja mina tulingi sealt lõpuks suure vihaga ära, sest iga kord, kui tuult glissi jaoks oli, lohises mingi tuletõrjevoolik jälle sabas..
vaatamata kehvapoolsele tuulele ja uime taga olevale põõsale tegi tuju natuke väga rõõmsaks asjaolu, et sain paremaga vulcani tehtud. üks tuli ja see oli väga ilus ja korralik. pärast seda sai ainult mõned korrad veel proovida, sest kas ei olnud tuult või hoiti uime vee alt kinni. vasakuga tegin ka mõned, millest üks tundus suht ideaalilähedane. see oligi kohe esimene katse esimese triibu lõpus seal siledas basseinis. need kümme sekundit olin proff.
basseini kirdenurk läheb väga madalaks ja on munakivisillutisega. kui muru peale vihastasin ja basseinist minekut tegema hakkasin, läksin sinna liiga lähedale torkima ja suutsin ühe vulcanikatse selili ca 30 sentimeetri sügavusse vette maanduda. nii madal oli, et sealt startida ei saanud, uim kivide vahel kinni. imekombel ei saanud mingil määral viga, sest kukkusin täiesti flätilt selili ja kivid ainult silitasid õrnalt selga ja pead. oleks tagumiku punni ajanud või käe ette pannud või midagi, oleks päris nutuseks läinud see pidu..
basseinist tagasi tulles tegime natuke rannas kalda ees vaese mehe veivamist. tuult nii nappis, et ainult sisse sõites sai lainest alla keerates käima..
ilusa laupäevahommik. tuult prognoosist natuke vähem. terve aeg oli ühtlaselt viiesele natuke vähe, aga ei raatsinud suurt panna. siim näitas harilaiul sileda vee kohta. puhus edelast, mis lubas põiki 250meetrist triipu teha. lõunatuulega saaks seal basseinis pikkupidi sõita ja oleks veel lahedam. vesi sõidutsoonis julgelt üle pea, kaldad väga järsud — nagu karjääris sõidaks. kahjuks oli rohtu väga palju ja mina tulingi sealt lõpuks suure vihaga ära, sest iga kord, kui tuult glissi jaoks oli, lohises mingi tuletõrjevoolik jälle sabas..
vaatamata kehvapoolsele tuulele ja uime taga olevale põõsale tegi tuju natuke väga rõõmsaks asjaolu, et sain paremaga vulcani tehtud. üks tuli ja see oli väga ilus ja korralik. pärast seda sai ainult mõned korrad veel proovida, sest kas ei olnud tuult või hoiti uime vee alt kinni. vasakuga tegin ka mõned, millest üks tundus suht ideaalilähedane. see oligi kohe esimene katse esimese triibu lõpus seal siledas basseinis. need kümme sekundit olin proff.
basseini kirdenurk läheb väga madalaks ja on munakivisillutisega. kui muru peale vihastasin ja basseinist minekut tegema hakkasin, läksin sinna liiga lähedale torkima ja suutsin ühe vulcanikatse selili ca 30 sentimeetri sügavusse vette maanduda. nii madal oli, et sealt startida ei saanud, uim kivide vahel kinni. imekombel ei saanud mingil määral viga, sest kukkusin täiesti flätilt selili ja kivid ainult silitasid õrnalt selga ja pead. oleks tagumiku punni ajanud või käe ette pannud või midagi, oleks päris nutuseks läinud see pidu..
basseinist tagasi tulles tegime natuke rannas kalda ees vaese mehe veivamist. tuult nii nappis, et ainult sisse sõites sai lainest alla keerates käima..
pühapäev, 24. juuli 2011
koolitus
rohuküla | 6,5/99 | 2h
taas hommikul varakult rohuka poole, üheksast vette.
esimesed poolteist tundi sai okeilt liikuma. kalda all oli tuulega kehvemini, väljas eluvastik segane lainetus, kust ei suutnud täna kuidagi vulcanisse mineku platsi leida. paremaga olid taas mitmed katsed nii totaalselt elulähedal, et peaaegu midagi ei jäänud puudu. aga natuke siiski. tuult oleks võinud rohkem olla, äkki oleks ära tulnud..
vasakuga siis kõik katki. no ei leidnud kohta, kust laud veest välja saada. chopist üles hüpates läksin liiga kõrgele ja hüpe oli rohkem chop-hop kui see, mis ta tegelikult olema peab ja lainete vahelt proovides ei tulnud laud välja. selline tunne nagu prooviks esimest korda lauda veest välja hüpata. üks hädine tuli ära, paar tükki veel, mida ei saa vulcaniks nimetada, aga sain nii läbi vee tehtud ja püsti, et jalgu aasadest välja ei võtt. palju jäi vähese tuule taha kah.
tippsündmusena tegin täna umbes 92% spockist ära. ei! 95! plaan oli muidugi vulcanit teha, aga laud läks väga ilusti tagurpidi libisema ja siis läks vulcani mõttes kontrolli alt välja, aga täpselt nii, et laud keeras ülimõnusalt teised 180 kraadi ka ära ja vajusin täpselt õigesti taglase otsa nii, et see tuli ka ilusti läbi tuule järgi. ainult viimane purje flipp jäi poolikuks ja viskasin taglase käest. suuresti tänu sellele, et olin selleks ajaks üllatusest silmad nii punni ajanud, et ei osanud enam funktsioneerida. järgmise minuti vedelesin vees ja naersin kontrollimatult, sest see laua 360 oli midagi täiesti fantastilist.. :) niiiii-nii sujuvalt ja pehmelt läks, et ohohhooo. ja see kõik juhtus kuskil mõttetus chopis.
viimased pool tundi oli üks suur tiksumine, paar korda sai lahjalt käima.
kaldal saime legendaarse robi legendaarselt isalt kuldaväärt õpetust, kuidas paremini laud veest välja hüpata ja kuidas keha vulcanisse minekul liigutama peab.
palun tuult.
taas hommikul varakult rohuka poole, üheksast vette.
esimesed poolteist tundi sai okeilt liikuma. kalda all oli tuulega kehvemini, väljas eluvastik segane lainetus, kust ei suutnud täna kuidagi vulcanisse mineku platsi leida. paremaga olid taas mitmed katsed nii totaalselt elulähedal, et peaaegu midagi ei jäänud puudu. aga natuke siiski. tuult oleks võinud rohkem olla, äkki oleks ära tulnud..
vasakuga siis kõik katki. no ei leidnud kohta, kust laud veest välja saada. chopist üles hüpates läksin liiga kõrgele ja hüpe oli rohkem chop-hop kui see, mis ta tegelikult olema peab ja lainete vahelt proovides ei tulnud laud välja. selline tunne nagu prooviks esimest korda lauda veest välja hüpata. üks hädine tuli ära, paar tükki veel, mida ei saa vulcaniks nimetada, aga sain nii läbi vee tehtud ja püsti, et jalgu aasadest välja ei võtt. palju jäi vähese tuule taha kah.
tippsündmusena tegin täna umbes 92% spockist ära. ei! 95! plaan oli muidugi vulcanit teha, aga laud läks väga ilusti tagurpidi libisema ja siis läks vulcani mõttes kontrolli alt välja, aga täpselt nii, et laud keeras ülimõnusalt teised 180 kraadi ka ära ja vajusin täpselt õigesti taglase otsa nii, et see tuli ka ilusti läbi tuule järgi. ainult viimane purje flipp jäi poolikuks ja viskasin taglase käest. suuresti tänu sellele, et olin selleks ajaks üllatusest silmad nii punni ajanud, et ei osanud enam funktsioneerida. järgmise minuti vedelesin vees ja naersin kontrollimatult, sest see laua 360 oli midagi täiesti fantastilist.. :) niiiii-nii sujuvalt ja pehmelt läks, et ohohhooo. ja see kõik juhtus kuskil mõttetus chopis.
viimased pool tundi oli üks suur tiksumine, paar korda sai lahjalt käima.
kaldal saime legendaarse robi legendaarselt isalt kuldaväärt õpetust, kuidas paremini laud veest välja hüpata ja kuidas keha vulcanisse minekul liigutama peab.
palun tuult.
reede, 22. juuli 2011
kräsuli flätt
kräsuli | 6,5/99 | 1h50min
aiii kui ägeda koha leidsime!
vaatasime pirtale, seal polnud üldse midagi, siis piilusime rohuneemet, aga seal ka natuke ebapiisavalt tuult. mõtlesime oodata, et ehk tõstab, aga siis otsustasime, et läheme püünsis idatuulega vette ja tiksume kräsulile lähemale lihtsalt vaatama, kas seal on mingit platsi, kuhu idakaared ulatavad.
tiksusimegi kräsuli peale ja avastasime, et kräsuli ja poolsaare tipu vahel on täiesti perfecto põlve- kuni puusasügavune vesi, liivapõhi, kividest maha jäetud. teatud kohtades läks ka väga madalaks ja 24cm uim kraapis põhja, aga need kohad olid kenasti arusaadavad ja välditavad.
tuult oli kahjuks täpselt liiga vähe. koguaeg tundus, et nüüdkohe saab käima, aga mina jalgu kordagi aasa ei saanudki. siim väidab, et sai tehtud ühe vulcani.. mina ei näinud. tundub kahtlane.
tegime siis purjekeerutamist ja iga natukese aja tagant soovisime endile õnne, et nii kifti koha peale sattusime. mõned lohed olid seal ka, aga sõitsid pisut eemal ja nendega sõdima ei pidanud. õhkkond oli harjumatult sõbralik.
kui tagasi tulema hakkasime, võttis tuult natuke vähemaks. korra kukkus nii ära, et tiksumiskiirus oli ca 2 meetrit tunnis. lõpuks saime ikka natuke asjad liikuma. siim tiksus täpselt poole tunniga ära, mul läks 35 mintsa.
kift värk. kindlasti läheme seda lääne ja edelaga ka vaatama ja loomulikult tugevama idakaga ka.
aiii kui ägeda koha leidsime!
vaatasime pirtale, seal polnud üldse midagi, siis piilusime rohuneemet, aga seal ka natuke ebapiisavalt tuult. mõtlesime oodata, et ehk tõstab, aga siis otsustasime, et läheme püünsis idatuulega vette ja tiksume kräsulile lähemale lihtsalt vaatama, kas seal on mingit platsi, kuhu idakaared ulatavad.
tiksusimegi kräsuli peale ja avastasime, et kräsuli ja poolsaare tipu vahel on täiesti perfecto põlve- kuni puusasügavune vesi, liivapõhi, kividest maha jäetud. teatud kohtades läks ka väga madalaks ja 24cm uim kraapis põhja, aga need kohad olid kenasti arusaadavad ja välditavad.
tuult oli kahjuks täpselt liiga vähe. koguaeg tundus, et nüüdkohe saab käima, aga mina jalgu kordagi aasa ei saanudki. siim väidab, et sai tehtud ühe vulcani.. mina ei näinud. tundub kahtlane.
tegime siis purjekeerutamist ja iga natukese aja tagant soovisime endile õnne, et nii kifti koha peale sattusime. mõned lohed olid seal ka, aga sõitsid pisut eemal ja nendega sõdima ei pidanud. õhkkond oli harjumatult sõbralik.
kui tagasi tulema hakkasime, võttis tuult natuke vähemaks. korra kukkus nii ära, et tiksumiskiirus oli ca 2 meetrit tunnis. lõpuks saime ikka natuke asjad liikuma. siim tiksus täpselt poole tunniga ära, mul läks 35 mintsa.
kift värk. kindlasti läheme seda lääne ja edelaga ka vaatama ja loomulikult tugevama idakaga ka.
esmaspäev, 18. juuli 2011
veel lahjem
rohuküla | 6,5/99 | 2h
lubas keset päeva kagu ja lõuna vahelt puhuda. hambad ristis jätsin tööasjad laokile ja ühe paiku rohuka poole. pool kolm vette.
no ei olnud tuult. ja asi ei olnud tuule suunas. tiksusin esimese otsaga täiesti täpiks ca 2km välja ja ei olnd muffigi. õnneks siis natuke tõstis kui tiksudes tagasi jõudsin ja edasi oligi nii, et pool aega tiksud, pool aega käid. sõitmine sadama sissesõidu ees laevateel. muuli kõrvale ulatus tuul ainult paari üksiku puhanguga.
uuel laual nina endiselt lömmis, õnneks on vana veel alles ja sellega siis vette. päris paljud vulcani katsed jäid selle taha, et tuult oli liiga vähe ja ei saanud lauda veest kätte. aga nendest kahest, mis vasakuga ära tulid, oli üks just selline, kus oli väga napilt tuult, niiet hea harjutus ikkagi.
paremaga sain esimest korda väikese laine seljast hüpatud asju proovida. jälle üllatas, et paremaga on laua välja hüppamine täiiesti korras ja ehk selle pärast enam muretsema ei pea. vajaka jäi taglase ette toomisest, millele peaks järgnema keha raskuse ettepoole jaotamine. taglas jäi külje peale allatuult. vasakuga harjutamisest teada-tuntud arenguetapp...
niihea-niihea on, et on tehnoloogia areng ja innovatsioon ja kõik popid sõnad ja olemas pisikesed veekindlad kotikesed, millega saab merele autovõtme kaasa võtta. kui nüüd saaks mõistusele ka kotikese, et ei viskaks koju jõudes esimese asjana võtit riietega koos pesumasinasse. näiteks edaspidi tean, et kui masin kohe alguses imelikku kolinat tegema hakkab, siis tuleb seisma panna ja põhjalik juurdlus teha mitte narrida teksade nööpe, et väga lärmakad seekord.. õpetusi elust enesest... enese elust.. alles siis arvasin ära, kui tekkis tahtmine autosse sisse saada. ühtlasi sain ka teada, et varuvõti ei tööta mingil põhjusel.. esialgsete testide põhjal hinnates jäi pestud võti siiski ellu.. paneks nüüd kärmelt mikrosse kuivama või midagi..
lubas keset päeva kagu ja lõuna vahelt puhuda. hambad ristis jätsin tööasjad laokile ja ühe paiku rohuka poole. pool kolm vette.
no ei olnud tuult. ja asi ei olnud tuule suunas. tiksusin esimese otsaga täiesti täpiks ca 2km välja ja ei olnd muffigi. õnneks siis natuke tõstis kui tiksudes tagasi jõudsin ja edasi oligi nii, et pool aega tiksud, pool aega käid. sõitmine sadama sissesõidu ees laevateel. muuli kõrvale ulatus tuul ainult paari üksiku puhanguga.
uuel laual nina endiselt lömmis, õnneks on vana veel alles ja sellega siis vette. päris paljud vulcani katsed jäid selle taha, et tuult oli liiga vähe ja ei saanud lauda veest kätte. aga nendest kahest, mis vasakuga ära tulid, oli üks just selline, kus oli väga napilt tuult, niiet hea harjutus ikkagi.
paremaga sain esimest korda väikese laine seljast hüpatud asju proovida. jälle üllatas, et paremaga on laua välja hüppamine täiiesti korras ja ehk selle pärast enam muretsema ei pea. vajaka jäi taglase ette toomisest, millele peaks järgnema keha raskuse ettepoole jaotamine. taglas jäi külje peale allatuult. vasakuga harjutamisest teada-tuntud arenguetapp...
niihea-niihea on, et on tehnoloogia areng ja innovatsioon ja kõik popid sõnad ja olemas pisikesed veekindlad kotikesed, millega saab merele autovõtme kaasa võtta. kui nüüd saaks mõistusele ka kotikese, et ei viskaks koju jõudes esimese asjana võtit riietega koos pesumasinasse. näiteks edaspidi tean, et kui masin kohe alguses imelikku kolinat tegema hakkab, siis tuleb seisma panna ja põhjalik juurdlus teha mitte narrida teksade nööpe, et väga lärmakad seekord.. õpetusi elust enesest... enese elust.. alles siis arvasin ära, kui tekkis tahtmine autosse sisse saada. ühtlasi sain ka teada, et varuvõti ei tööta mingil põhjusel.. esialgsete testide põhjal hinnates jäi pestud võti siiski ellu.. paneks nüüd kärmelt mikrosse kuivama või midagi..
laupäev, 16. juuli 2011
lahja supp
rohuküla | 6,5/100 | 3h15min
kell 6:28 äratus, seitse kodust start, siim peale, täpselt pool kümme vees. saabudes oli pilt nii ilus, et tuli korra isegi väikese purje mõte pähe ja siim panigi 5,4 ka kokku. aga see jäi kuivaks.
puhus edelast ja läänest lödiks lastud kuuepoolesele peaaegu enamvähem. vahepeal oli ligi kolmveerand tundi täitsa hea tuul, muul ajal natuke tiksusime ka, aga ikka iga otsa peal sai käima ja manööverdada.
vasakuga pole midagi rääkida — lugematud vettehüpped, mida ei ole okei vulcani katseks nimetada. mõned väga üksikud jäin püsti. ajasin tingimuste süüks — vähe tuult ja vasakuga merel suht segane chop. kümme meetrit eemal tegi siim perfektse spocki ja teisel pool kõrval tegi barabanov selliseid asju, mida ma isegi hääldada ei mõista. ühesõnaga jah, sitad tingimused lihtsalt. siin ei ole tegu keskendumise probleemidega. mul ei ole üldse probleeme ega vigu.
aga paremaga on areng silmaga nähtav. hüppamine endiselt mõnusalt kodune ja nüüd sain mitu-mitu korda ka taglase teiselt poolt kätte ja ilusti tuldud suunda sihitud. mitmel korral jäi veel napimalt puudu kui need eelmised korrad, mil napilt puudu jäi. ja jälle nii, et terve sessiooni ajal läks vaikselt paremaks kogu aeg. väsimusega mingit lagunemist ei tekkinud, pigem just kõige paremad katsed tulid täiesti viimastel triipudel.
kui ainult tänast päeva vaadata, siis ei oskakski vist otsustada, kumma käega vulcan paremini tuleb..
aaa ja see ka, et neljandal triibul, kui olin 5 minutit vees olnud, jäi üks kahemeetrine hernes uime taha. proovisin chop-hoppidega tülitajast vabaneda, mis hästi ei õnnestunud. kolmandal hüppel sooritasin ka katapuldi, mille carbon footprinti märkasin kaks triipu hiljem — mast oli laua ninaga juttu tegemas käinud ja nina korralikult lõhki. üks 10cm pragu ja risti sellega sama pikk murdumisvolt. siim tegi kiire analüüsi ja käskis mäkaiveri teipi peale panna. endal oli sama mõte. käisin plaasterdasin kiirelt nina ära ja vette tagasi ja sain sõidu sõidetud. ootan põnevusega klaasriide ja epoga müramist. pärast seda intsidenti ei jäänud kolme tunni jooksul mitteüht asja uime taha ja ei näinud ka vees midagi, mis võiks norima tulla. seda ühte hernest oli hädasti vaja.
kell 6:28 äratus, seitse kodust start, siim peale, täpselt pool kümme vees. saabudes oli pilt nii ilus, et tuli korra isegi väikese purje mõte pähe ja siim panigi 5,4 ka kokku. aga see jäi kuivaks.
puhus edelast ja läänest lödiks lastud kuuepoolesele peaaegu enamvähem. vahepeal oli ligi kolmveerand tundi täitsa hea tuul, muul ajal natuke tiksusime ka, aga ikka iga otsa peal sai käima ja manööverdada.
vasakuga pole midagi rääkida — lugematud vettehüpped, mida ei ole okei vulcani katseks nimetada. mõned väga üksikud jäin püsti. ajasin tingimuste süüks — vähe tuult ja vasakuga merel suht segane chop. kümme meetrit eemal tegi siim perfektse spocki ja teisel pool kõrval tegi barabanov selliseid asju, mida ma isegi hääldada ei mõista. ühesõnaga jah, sitad tingimused lihtsalt. siin ei ole tegu keskendumise probleemidega. mul ei ole üldse probleeme ega vigu.
aga paremaga on areng silmaga nähtav. hüppamine endiselt mõnusalt kodune ja nüüd sain mitu-mitu korda ka taglase teiselt poolt kätte ja ilusti tuldud suunda sihitud. mitmel korral jäi veel napimalt puudu kui need eelmised korrad, mil napilt puudu jäi. ja jälle nii, et terve sessiooni ajal läks vaikselt paremaks kogu aeg. väsimusega mingit lagunemist ei tekkinud, pigem just kõige paremad katsed tulid täiesti viimastel triipudel.
kui ainult tänast päeva vaadata, siis ei oskakski vist otsustada, kumma käega vulcan paremini tuleb..
aaa ja see ka, et neljandal triibul, kui olin 5 minutit vees olnud, jäi üks kahemeetrine hernes uime taha. proovisin chop-hoppidega tülitajast vabaneda, mis hästi ei õnnestunud. kolmandal hüppel sooritasin ka katapuldi, mille carbon footprinti märkasin kaks triipu hiljem — mast oli laua ninaga juttu tegemas käinud ja nina korralikult lõhki. üks 10cm pragu ja risti sellega sama pikk murdumisvolt. siim tegi kiire analüüsi ja käskis mäkaiveri teipi peale panna. endal oli sama mõte. käisin plaasterdasin kiirelt nina ära ja vette tagasi ja sain sõidu sõidetud. ootan põnevusega klaasriide ja epoga müramist. pärast seda intsidenti ei jäänud kolme tunni jooksul mitteüht asja uime taha ja ei näinud ka vees midagi, mis võiks norima tulla. seda ühte hernest oli hädasti vaja.
kolmapäev, 13. juuli 2011
light wind 100
püünsi | 6,5/100 | 1h35min
poolakad lubasid purjekeerutamise ilma ja täpipealt ennustuse järgi oligi. puhus 6-7 meetrit, gliss võimatu, aga üle ootuste mõnus õrna tuule friistaili õhtu.
midagi enneolematult uut ei proovinud, lihvisin vanu asju ja väga edukalt. esimest korda selle lauaga õrna tuule asju tegemas ja jälle laud ilgelt meeldis.
muu hulgas pidin jälle tõdema, kui tohutult suudan ennast keha raskuse liigutamisel ära petta. taglase suudan tavaliselt vajalikku asendisse viia, aga selle kompenseerimiseks läheb keha salaja hoopis vastupidises suunas. proovisin palju switchis heli-tacki ja sellega oli väga hea näha, et kui ainult taglase ette viid, siis on feil, aga kui viid koos taglasega ka reaalselt keha raskuse ette, siis muutus manööver nii lihtsaks, et viie minutiga hakkas igav.. seda tarkust peab nüüd sõidutuulega vulcanis rakendama, sest seal on kindlalt täpselt sama häda, et keha ei suuda õigesse kohta komandeerida.
poolteist tundi ja siis pidin ennast välja sundima, sest peopesad täiesti räbalad ja keha surmväsinud. eile pärast surfi, kui siim rääkis, et täitsa pelmeeniks sõitis ennast, siis tundus, et mulle ei mõjunud 3h intensiivkukkumist väga rängalt. aga täna terve päev keha surmlaip ja juba hommikupoolikul poole üheteist ajal tekkis ilmne vajadus korralikule ööunele üks lõunauinak peale teha.. seega ei tahtnud väsimust veel hullemaks teha ja jalutasin vastu tahtmist välja.
poolakad lubasid purjekeerutamise ilma ja täpipealt ennustuse järgi oligi. puhus 6-7 meetrit, gliss võimatu, aga üle ootuste mõnus õrna tuule friistaili õhtu.
midagi enneolematult uut ei proovinud, lihvisin vanu asju ja väga edukalt. esimest korda selle lauaga õrna tuule asju tegemas ja jälle laud ilgelt meeldis.
muu hulgas pidin jälle tõdema, kui tohutult suudan ennast keha raskuse liigutamisel ära petta. taglase suudan tavaliselt vajalikku asendisse viia, aga selle kompenseerimiseks läheb keha salaja hoopis vastupidises suunas. proovisin palju switchis heli-tacki ja sellega oli väga hea näha, et kui ainult taglase ette viid, siis on feil, aga kui viid koos taglasega ka reaalselt keha raskuse ette, siis muutus manööver nii lihtsaks, et viie minutiga hakkas igav.. seda tarkust peab nüüd sõidutuulega vulcanis rakendama, sest seal on kindlalt täpselt sama häda, et keha ei suuda õigesse kohta komandeerida.
poolteist tundi ja siis pidin ennast välja sundima, sest peopesad täiesti räbalad ja keha surmväsinud. eile pärast surfi, kui siim rääkis, et täitsa pelmeeniks sõitis ennast, siis tundus, et mulle ei mõjunud 3h intensiivkukkumist väga rängalt. aga täna terve päev keha surmlaip ja juba hommikupoolikul poole üheteist ajal tekkis ilmne vajadus korralikule ööunele üks lõunauinak peale teha.. seega ei tahtnud väsimust veel hullemaks teha ja jalutasin vastu tahtmist välja.
teisipäev, 12. juuli 2011
täiesti ilma pealkirjata surf
püünsi | 5,0/100 | 3h
jälle väga kift päev. tore on, kui asju peaaegu juba oskad..
tuul viiesele paras läänekas, tsipa puhanguline. kokku vist kolme tunni jooksul 3 gybe'i ja kaks tack'i. sinna sekka umbes poolteist tuhat vulcani katset per halss. traditsiooniliselt õnnestusid esimesed proovid tohutult hästi ja siis sessiooni lõpus enam nii hästi ei õnnestunud. vasakuga tulid mõned, paremaga jäi kahel korral väga napilt puudu, et oleks ära teinud.
paremaga laua välja hüppamine on juba täiesti kodune tegevus, mille üle on hea meel. aga taglasega parema halsi tiim veel ümber käia ei oska. elame, õpime.
terve aeg oli nägu naerul ja tuju ekstrahea. olen oma sajasesse lauda suht jäägitult armumas..
muhe, et jõeäär ennast esimest korda hooaja jooksul mere äärde lohistada viitsis.
jälle väga kift päev. tore on, kui asju peaaegu juba oskad..
tuul viiesele paras läänekas, tsipa puhanguline. kokku vist kolme tunni jooksul 3 gybe'i ja kaks tack'i. sinna sekka umbes poolteist tuhat vulcani katset per halss. traditsiooniliselt õnnestusid esimesed proovid tohutult hästi ja siis sessiooni lõpus enam nii hästi ei õnnestunud. vasakuga tulid mõned, paremaga jäi kahel korral väga napilt puudu, et oleks ära teinud.
paremaga laua välja hüppamine on juba täiesti kodune tegevus, mille üle on hea meel. aga taglasega parema halsi tiim veel ümber käia ei oska. elame, õpime.
terve aeg oli nägu naerul ja tuju ekstrahea. olen oma sajasesse lauda suht jäägitult armumas..
muhe, et jõeäär ennast esimest korda hooaja jooksul mere äärde lohistada viitsis.
esmaspäev, 4. juuli 2011
jälle keset lahte
pirita | 6,5/100 | 1h10min
tore päeeev, tore päeeeeev! väga tore päev..
tuul palju ühtlasem ja natuke tugevam kui eelmine kord. tegin vulcanis arenemist. vasakuga tulid mõned, millest üks oli praktiliselt perfektne. hakkan lõpuks ometi keha asendit õigeks saama. paremaga on hüpped juba suht kodused, ühel korral oleks pea-peaaegu soorituse kirja saanud, kui lhv jahi juurde eputama läksin..
mingi hetk hakkas laud mõlemal halsil kõikidel katsetel spock'i ära keerama. aga tänu väärakale keha asendile ei saa ma veel lauda kuidagi nii hästi libisema, et oleks aega mõtlema hakata, kuidas taglast suunata, et spock tuleks.
kuna keset lahte jäin mingi hetk üksi, siis sõitsin kaldale lähemal mõnda aega optimistidega võidu.. jälle kift, et vesi oli igasugu erinevaid tuulesõidukeid täis.
tunnike ja välja, sest külm hakkas. on juba küll igal pool käidud ja igasugu asju nähtud, aga ikka paneb imestama, kui tohutult külmaks suudab pirta vesi idakaarte tuultega minna.. täna oli tagapool pinnavee temperatuur ca -17°C. tagasi muuli juurde jõudes tundus vesi täitsa kuum.
tore päeeev, tore päeeeeev! väga tore päev..
tuul palju ühtlasem ja natuke tugevam kui eelmine kord. tegin vulcanis arenemist. vasakuga tulid mõned, millest üks oli praktiliselt perfektne. hakkan lõpuks ometi keha asendit õigeks saama. paremaga on hüpped juba suht kodused, ühel korral oleks pea-peaaegu soorituse kirja saanud, kui lhv jahi juurde eputama läksin..
mingi hetk hakkas laud mõlemal halsil kõikidel katsetel spock'i ära keerama. aga tänu väärakale keha asendile ei saa ma veel lauda kuidagi nii hästi libisema, et oleks aega mõtlema hakata, kuidas taglast suunata, et spock tuleks.
kuna keset lahte jäin mingi hetk üksi, siis sõitsin kaldale lähemal mõnda aega optimistidega võidu.. jälle kift, et vesi oli igasugu erinevaid tuulesõidukeid täis.
tunnike ja välja, sest külm hakkas. on juba küll igal pool käidud ja igasugu asju nähtud, aga ikka paneb imestama, kui tohutult külmaks suudab pirta vesi idakaarte tuultega minna.. täna oli tagapool pinnavee temperatuur ca -17°C. tagasi muuli juurde jõudes tundus vesi täitsa kuum.
laupäev, 2. juuli 2011
keset lahte
pirita | 6,5/100 | 1h45min
prognoos oli napp, aga kannatas sõita küll. olime siimuga terve aja täiesti keset lahte seal suure betoonjuraka juures, muuli lähedal ei saanud väga käima. taga pidi ka päris palju tiksuma ja käima sai puhangutes, mida oli alguses mõnusalt tihedalt, hiljem vähem.
demonstreerisin mõlemal käel, et ei oska veel vulcanit. suure purjega oli rõve teha ja aeg-ajalt lõppes tuul täpselt keset manöövrit. rõõmsaks tegi, et oskan paremaga peaaegu et laua õigesti hüpata juba. nina ei lähe veel iga kord piisavalt vette, aga enam ei paista paremaga vulcan võimatu. järgmine kord saab juba keha asendi ja taglase liigutamise ette võtta.
üldiselt oli väga kift sõit, mis sest, et midagi välja ei tulnud. ilus ilm, merel lauad, kaatrid, paadid, jahid, skuutrid ja mitte ühtegi lohe.. mida sa veel tahad? nagu mingi merelinn või midagi..
tahaks nii, et alati saab väikse purjega sõita..
prognoos oli napp, aga kannatas sõita küll. olime siimuga terve aja täiesti keset lahte seal suure betoonjuraka juures, muuli lähedal ei saanud väga käima. taga pidi ka päris palju tiksuma ja käima sai puhangutes, mida oli alguses mõnusalt tihedalt, hiljem vähem.
demonstreerisin mõlemal käel, et ei oska veel vulcanit. suure purjega oli rõve teha ja aeg-ajalt lõppes tuul täpselt keset manöövrit. rõõmsaks tegi, et oskan paremaga peaaegu et laua õigesti hüpata juba. nina ei lähe veel iga kord piisavalt vette, aga enam ei paista paremaga vulcan võimatu. järgmine kord saab juba keha asendi ja taglase liigutamise ette võtta.
üldiselt oli väga kift sõit, mis sest, et midagi välja ei tulnud. ilus ilm, merel lauad, kaatrid, paadid, jahid, skuutrid ja mitte ühtegi lohe.. mida sa veel tahad? nagu mingi merelinn või midagi..
tahaks nii, et alati saab väikse purjega sõita..
pühapäev, 26. juuni 2011
püünsikeerutamine
püünsi | 6,5/99 | 1h30min
siimu ja riigimetsaga sai mõeldud, et vaja õrna tuule asju harjutama minna.
sai kõik varem osatud asjad meelde tuletatud - laud all teistpidi, switchis sõit, switchis heli-tack, switchis gybe, upwind360, backwindedis sõit, keha koos purjega 360 jne.. täitsa äge oli üle pika aja ja vahepeal väsitas hullult ära. pooleteise tunniga kopp ees ja välja. olin vana lauaga, sest uus kuivab ninaoperatsiooni ootuses. uuega oleks kindlasti ägedam olnud.
siimu ja riigimetsaga sai mõeldud, et vaja õrna tuule asju harjutama minna.
sai kõik varem osatud asjad meelde tuletatud - laud all teistpidi, switchis sõit, switchis heli-tack, switchis gybe, upwind360, backwindedis sõit, keha koos purjega 360 jne.. täitsa äge oli üle pika aja ja vahepeal väsitas hullult ära. pooleteise tunniga kopp ees ja välja. olin vana lauaga, sest uus kuivab ninaoperatsiooni ootuses. uuega oleks kindlasti ägedam olnud.
neljapäev, 23. juuni 2011
jaanipäev
topu | 4,4/100 5,0/100 | 4h
üks kõige ägedamaid sõidupäevi üldse. natuke enne viite vette, kaks tundi oli pingule tõmmatud 4,4 enamvähem mitte liiga palju üle, seitsmest alates oli viiesega täpselt paras. purjevahetuse ajal sõin ka kõhu suht täis ja see vast lubaski nii pikalt sõita.
vasakuga neljatunnine vulcani trenn ideaaltingimustes. imekombel ei olnud nii, et mingi hetk tehnika täiesti ära laguneb vaid terve sõidu ajal läks tibusammude kaupa paremaks. umbes 15 korralikku vulcanit tuli ära. üritasin kõiki elemente lihtsalt keskendunumalt ja puhtamalt teha, lõpus jäi ikkagi probleemiks see, et ei saa pärast laua keeramist keha raskust ette. kahtlustan, et olen juba laua väljahüppamise ajal liiga taha kallutatud.. viimased pool tundi hakkasin ka tegelt juba spock'i proovima. korra keeras laud praktiliselt täitsa 360 ära, aga keha asend tegi taglase järeletoomise võimatuks.
paremaga tegin peaaegu kõike, mida oskan. duck gybe, downwind 360, heli-tack, tack, backwinded gybe.. kõik asjad tulid suht ilusti. backwindedis tuleb õppida kiirust paremini säilitama. millalgi mõtlesin ka korra nalja pärast paremaga vulcanit proovida ja esimesel katsel keeras laud ilusti ära ja hakkas libisema. taglas jäi midugi maitia kuhu tilbendama, aga ikkagi. sellest inspireerituna proovisin mitu korda veel ja reeglina sain laua ilusti keeratud ja natuke libisema. korra jäi väga minimaalne tasakaalusäilitamine puudu, et olekski ära teinud. aga paremaga hüppan kuidagi imelikult nii, et ei lähe nina ees vette vaid laud keerab õhus täitsa 180 kraadi ära.. näis, mis sellest saama hakkab.
oma uue lauaga sain ka korralikult sõbraks. sellega on siiski ka niisama väikses chopis väga muhe sõita ja mürada..
üks kõige ägedamaid sõidupäevi üldse. natuke enne viite vette, kaks tundi oli pingule tõmmatud 4,4 enamvähem mitte liiga palju üle, seitsmest alates oli viiesega täpselt paras. purjevahetuse ajal sõin ka kõhu suht täis ja see vast lubaski nii pikalt sõita.
vasakuga neljatunnine vulcani trenn ideaaltingimustes. imekombel ei olnud nii, et mingi hetk tehnika täiesti ära laguneb vaid terve sõidu ajal läks tibusammude kaupa paremaks. umbes 15 korralikku vulcanit tuli ära. üritasin kõiki elemente lihtsalt keskendunumalt ja puhtamalt teha, lõpus jäi ikkagi probleemiks see, et ei saa pärast laua keeramist keha raskust ette. kahtlustan, et olen juba laua väljahüppamise ajal liiga taha kallutatud.. viimased pool tundi hakkasin ka tegelt juba spock'i proovima. korra keeras laud praktiliselt täitsa 360 ära, aga keha asend tegi taglase järeletoomise võimatuks.
paremaga tegin peaaegu kõike, mida oskan. duck gybe, downwind 360, heli-tack, tack, backwinded gybe.. kõik asjad tulid suht ilusti. backwindedis tuleb õppida kiirust paremini säilitama. millalgi mõtlesin ka korra nalja pärast paremaga vulcanit proovida ja esimesel katsel keeras laud ilusti ära ja hakkas libisema. taglas jäi midugi maitia kuhu tilbendama, aga ikkagi. sellest inspireerituna proovisin mitu korda veel ja reeglina sain laua ilusti keeratud ja natuke libisema. korra jäi väga minimaalne tasakaalusäilitamine puudu, et olekski ära teinud. aga paremaga hüppan kuidagi imelikult nii, et ei lähe nina ees vette vaid laud keerab õhus täitsa 180 kraadi ära.. näis, mis sellest saama hakkab.
oma uue lauaga sain ka korralikult sõbraks. sellega on siiski ka niisama väikses chopis väga muhe sõita ja mürada..
teisipäev, 21. juuni 2011
sajane
püünsi | 5,0/100 | 1h10min
pool tundi enne mere äärde jõudmist soetasin uue püssi - jp freestyle 100 II pro 2006. jubeeee äge pill.. kaalub 5,8kg ja on sellega suht kõige kergem jp fs laud, mis kunagi sündinud..
niisama triibutada on sellega täitsa kehv, aga igasuguses friistaili manöövris on puhas kuld. rääkimata sellest, et glissi läheb täiesti ilma tuuleta ja glissist välja ei kuku kunagi.
esimene kord kahjuks palju sõita ei saanud, sest eilne topu hullumaja oli veel hullemini raputanud kui algul arvasin.. terve päeva oli suht imelik olla ja merel tekkis natuke selline tunne nagu oleks päikesepiste saanud.. tasakaal häiritud, väike iivelduse tunne kogu aeg ja üleüldse selline olemine, et tahaks vaikselt rahulikult pikutada.. mingi hetk oligi juba nii kehv, et ei tahtnud enam ühtegi hüpet teha ja kobisin välja.
paar vulcanit jõudsin sooritada ja tundub, et sain natuke ka saladusele lähemale. kõvasti aitas see, kui taglast hüppe ajal kiiresti ja jõuliselt liigutada.. nii ei jää see allatuult küljepeale tilbendama nagu mul tihti juhtub. sealt jäi siis veel puudu ainult keha raskus ka kiirelt ette viia..
pool tundi enne mere äärde jõudmist soetasin uue püssi - jp freestyle 100 II pro 2006. jubeeee äge pill.. kaalub 5,8kg ja on sellega suht kõige kergem jp fs laud, mis kunagi sündinud..
niisama triibutada on sellega täitsa kehv, aga igasuguses friistaili manöövris on puhas kuld. rääkimata sellest, et glissi läheb täiesti ilma tuuleta ja glissist välja ei kuku kunagi.
esimene kord kahjuks palju sõita ei saanud, sest eilne topu hullumaja oli veel hullemini raputanud kui algul arvasin.. terve päeva oli suht imelik olla ja merel tekkis natuke selline tunne nagu oleks päikesepiste saanud.. tasakaal häiritud, väike iivelduse tunne kogu aeg ja üleüldse selline olemine, et tahaks vaikselt rahulikult pikutada.. mingi hetk oligi juba nii kehv, et ei tahtnud enam ühtegi hüpet teha ja kobisin välja.
paar vulcanit jõudsin sooritada ja tundub, et sain natuke ka saladusele lähemale. kõvasti aitas see, kui taglast hüppe ajal kiiresti ja jõuliselt liigutada.. nii ei jää see allatuult küljepeale tilbendama nagu mul tihti juhtub. sealt jäi siis veel puudu ainult keha raskus ka kiirelt ette viia..
esmaspäev, 20. juuni 2011
t.o.p.u.
topu | 5,0/99 | 2h30min
korralik tüng - puhus kaks korda rohkem kui lubas. ilmselgelt oli pisike puri koju vaja jätta.
siim sõitis algul 4,7ga, varsti vahetas 4,1 vastu ja see oli ka kohati üle. mina siis nautisin oma viiest.
vesi oli väga kõrge ja suund läänest - sõideti suht ees. vasakuga tegin ühe gybe'i, umbes 4-5 vulcanit ja ca 190 selg ees vette kukkumist. tegin vist rohkem ebaõnnestunud vulcaneid kui kogu varasema elu jooksul kokku. enda kaitseks peab märkima, et oli parasjagu chop ja purje pinda oli väga hirmsalt liiga palju.
paremaga hakkasin ka taas vulcanit proovima. kui kunagi esimest korda proovisin, siis oskasin seda palju paremini kui täna.. keha asemel on mingi überloll ollus, mis absoluutselt aru ei saa, kuidas ennast liigutada, et laud ära keeraks. plärts ja plärts.
edukas oli ka juhtum, kui kimasin paremal halsil kuni kallas kiirelt vastu tulema hakkas. tagumine jalg tuli automaatselt aasast välja, et gybe'i teha ja samal ajal tuli oivaline idee, et ei taha katset raisata ja proovime ikka vulcanit. keha jooksis kokku selle peale. sain küll jala aasa, aga kontroll läks käest ja panin täiel kiirusel mäsa ja kukkusin rinnaga poomile otsa. ei olnud meeldiv. kui hingamine taastus, katsusin ennast igalt poolt üle, kas kõik jupid terved. parema tissi taga on mingi terav valu nüüd.. loodan, et rasedaks ei jäänud.
kui kaks tundi tehtud ja maailma kõige väsinum poiss, siis avastasin siimu otsima minnes täiiiesti fläti koha, kus kõik friistailerid harjutasid. avastasin ses mõttes, et olin seal varem tuhat korda käinud, aga täna ei osanud selle peale tulla. mõtlesin endamisi, et miks need lollid kõik seal ühes kohas parves sõidavad.. tegin siis flätis veel pool tundi selg ees vettekukkumist peale.. selleks ajaks olin enamvähem nii väsinud, et veestart tundus suht keeruline ettevõtmine.
nendest mõnest vulcanist, mis välja tulid, olid kaks tükki tohutult kenad. sellised rahulikud 100% kontrolli all olevad ilusad etteasted.. naeratama pani..
korralik tüng - puhus kaks korda rohkem kui lubas. ilmselgelt oli pisike puri koju vaja jätta.
siim sõitis algul 4,7ga, varsti vahetas 4,1 vastu ja see oli ka kohati üle. mina siis nautisin oma viiest.
vesi oli väga kõrge ja suund läänest - sõideti suht ees. vasakuga tegin ühe gybe'i, umbes 4-5 vulcanit ja ca 190 selg ees vette kukkumist. tegin vist rohkem ebaõnnestunud vulcaneid kui kogu varasema elu jooksul kokku. enda kaitseks peab märkima, et oli parasjagu chop ja purje pinda oli väga hirmsalt liiga palju.
paremaga hakkasin ka taas vulcanit proovima. kui kunagi esimest korda proovisin, siis oskasin seda palju paremini kui täna.. keha asemel on mingi überloll ollus, mis absoluutselt aru ei saa, kuidas ennast liigutada, et laud ära keeraks. plärts ja plärts.
edukas oli ka juhtum, kui kimasin paremal halsil kuni kallas kiirelt vastu tulema hakkas. tagumine jalg tuli automaatselt aasast välja, et gybe'i teha ja samal ajal tuli oivaline idee, et ei taha katset raisata ja proovime ikka vulcanit. keha jooksis kokku selle peale. sain küll jala aasa, aga kontroll läks käest ja panin täiel kiirusel mäsa ja kukkusin rinnaga poomile otsa. ei olnud meeldiv. kui hingamine taastus, katsusin ennast igalt poolt üle, kas kõik jupid terved. parema tissi taga on mingi terav valu nüüd.. loodan, et rasedaks ei jäänud.
kui kaks tundi tehtud ja maailma kõige väsinum poiss, siis avastasin siimu otsima minnes täiiiesti fläti koha, kus kõik friistailerid harjutasid. avastasin ses mõttes, et olin seal varem tuhat korda käinud, aga täna ei osanud selle peale tulla. mõtlesin endamisi, et miks need lollid kõik seal ühes kohas parves sõidavad.. tegin siis flätis veel pool tundi selg ees vettekukkumist peale.. selleks ajaks olin enamvähem nii väsinud, et veestart tundus suht keeruline ettevõtmine.
nendest mõnest vulcanist, mis välja tulid, olid kaks tükki tohutult kenad. sellised rahulikud 100% kontrolli all olevad ilusad etteasted.. naeratama pani..
laupäev, 18. juuni 2011
suure purje suvi
püünsi | 5,0/99 6,5/99 | 2h
täpselt selle purje ilm, mida mul ei ole. korra proovisin viiesega, aga poomist järele lastud purjega väga napp gliss. sõitsin siis suurega, mis oli pingule tõmmatuna enamasti paras, aeg-ajalt natuke palju.
vasakuga tegin vulcanit. mitte ei proovinud vaid kohe täitsa tegin. suutsin endale lõpuks kuidagi selgeks teha, et keha raskus on tõepoolest vaja pärast pööret ette viia. millegipärast on seda endiselt väga keeruline meeles pidada. kui meeles püsib, siis on vulcan juba peaaegu täitsa lihtne manööver. see muidugi eeldab ka seda, et hüpe õnnestuks. täna läksid vist pooled asjad hüppe nahka. ei oska enam. ja kolm tükki tegin selliseid, kus oli vulcan tehtud, aga kui tagurpidi libisemise hoog seisma jäi, pöörasin [vastu tahtmist] laua uuesti ringi ja sõitsin samapidi edasi nagu alustasin.. see oli natuke äge, aga kuna ei olnud vabatahtlik, siis natuke ei olnud ka.
vulcani kokkuvõtteks, et nii palju edukaid sooritusi pole kindlasti varem ühe sessiooni sisse mahtunud. vist ka ühe nädala sisse mitte. suur samm edasi igatahes.
paremaga down360, backwinded gybe ja vastu tuult manöövrid. väga palju mäsasid ei teinud, üldiselt olin väga tubli. paremaga vulcanit üks katse. mõtlesin, et teen, hakkasin juba tegema, aga siis arvasin, et komforti ikka ei ole ja ei taha teha. samal ajal oli võnkumine juba sisse jõnksutatud ja hüpe toimus ebavabatahtlikult. maandusin risti. ilmselgelt leidsin ennast vee alt. manöövrisse ei saa poolenisti minna. kas lähed või ei lähe. tegelt ma teadsin seda varem ka...
imelikul kombel väsis täna pooleteise tunniga vasak käsi ära. küünarnukist kõrgemalt. vulcanisse minnes tundsin, et nii väsinud, et ei viitsi taglast piisavalt kiiresti liigutada. ja üleüldse märkasin täna korduvalt, kui vastik on nii suure purjega kõiki maailma asju teha. isegi niisama triibutades tundus, et olen kümnese formula asjaga liikvel.. unistan ajast, mil mu elus on nii palju tuult, et suurim puri on 5,8.
see aasta esimene kord, kui põhjarannikul vee temperatuur ei häirinud.
täpselt selle purje ilm, mida mul ei ole. korra proovisin viiesega, aga poomist järele lastud purjega väga napp gliss. sõitsin siis suurega, mis oli pingule tõmmatuna enamasti paras, aeg-ajalt natuke palju.
vasakuga tegin vulcanit. mitte ei proovinud vaid kohe täitsa tegin. suutsin endale lõpuks kuidagi selgeks teha, et keha raskus on tõepoolest vaja pärast pööret ette viia. millegipärast on seda endiselt väga keeruline meeles pidada. kui meeles püsib, siis on vulcan juba peaaegu täitsa lihtne manööver. see muidugi eeldab ka seda, et hüpe õnnestuks. täna läksid vist pooled asjad hüppe nahka. ei oska enam. ja kolm tükki tegin selliseid, kus oli vulcan tehtud, aga kui tagurpidi libisemise hoog seisma jäi, pöörasin [vastu tahtmist] laua uuesti ringi ja sõitsin samapidi edasi nagu alustasin.. see oli natuke äge, aga kuna ei olnud vabatahtlik, siis natuke ei olnud ka.
vulcani kokkuvõtteks, et nii palju edukaid sooritusi pole kindlasti varem ühe sessiooni sisse mahtunud. vist ka ühe nädala sisse mitte. suur samm edasi igatahes.
paremaga down360, backwinded gybe ja vastu tuult manöövrid. väga palju mäsasid ei teinud, üldiselt olin väga tubli. paremaga vulcanit üks katse. mõtlesin, et teen, hakkasin juba tegema, aga siis arvasin, et komforti ikka ei ole ja ei taha teha. samal ajal oli võnkumine juba sisse jõnksutatud ja hüpe toimus ebavabatahtlikult. maandusin risti. ilmselgelt leidsin ennast vee alt. manöövrisse ei saa poolenisti minna. kas lähed või ei lähe. tegelt ma teadsin seda varem ka...
imelikul kombel väsis täna pooleteise tunniga vasak käsi ära. küünarnukist kõrgemalt. vulcanisse minnes tundsin, et nii väsinud, et ei viitsi taglast piisavalt kiiresti liigutada. ja üleüldse märkasin täna korduvalt, kui vastik on nii suure purjega kõiki maailma asju teha. isegi niisama triibutades tundus, et olen kümnese formula asjaga liikvel.. unistan ajast, mil mu elus on nii palju tuult, et suurim puri on 5,8.
see aasta esimene kord, kui põhjarannikul vee temperatuur ei häirinud.
kolmapäev, 8. juuni 2011
rohuneeme
rohuneeme | 5,0/99 6,5/99 | 20min
elutüng. kimasime siimuga kõigepealt muugale. seal oli ilus rannailm - ees murdlainetus, siis tükk tühja maad ja alles siis tagapool paistis väike jänku. rohuneemele siis.
rohuneemes miskine 20 autot, vesi purjesid täis, enamus käivad, tunduvad suht väikesed purjed. võtsin riski ja panin 5,0 kokku. läksin peale ja tiksusin välja. tundsin, et palju puudu ei ole ja et suurega saaks sõita. tiksusin siis sisse tagasi, kaldale, puri suuremaks ja peale. selle ajaga oli vähemaks võtnud ja kui ühe ringi ära tiksunud olin, ei saanud enam veestarti mingi valemiga tehtud, sest õhk seisis. istusin siis laua peal, ootasin, kuni lained kaldale kannavad, marssisin kuivale, pakkisin asjad ja läksin koju.
taga kaugemal laevatee peal suurte tankerite juures oli ilus jänes. siim vaatas seda sellise pilguga, et peaaegu tahtiski sinna ookeanisse sõitma minna..
elutüng. kimasime siimuga kõigepealt muugale. seal oli ilus rannailm - ees murdlainetus, siis tükk tühja maad ja alles siis tagapool paistis väike jänku. rohuneemele siis.
rohuneemes miskine 20 autot, vesi purjesid täis, enamus käivad, tunduvad suht väikesed purjed. võtsin riski ja panin 5,0 kokku. läksin peale ja tiksusin välja. tundsin, et palju puudu ei ole ja et suurega saaks sõita. tiksusin siis sisse tagasi, kaldale, puri suuremaks ja peale. selle ajaga oli vähemaks võtnud ja kui ühe ringi ära tiksunud olin, ei saanud enam veestarti mingi valemiga tehtud, sest õhk seisis. istusin siis laua peal, ootasin, kuni lained kaldale kannavad, marssisin kuivale, pakkisin asjad ja läksin koju.
taga kaugemal laevatee peal suurte tankerite juures oli ilus jänes. siim vaatas seda sellise pilguga, et peaaegu tahtiski sinna ookeanisse sõitma minna..
kolmapäev, 1. juuni 2011
tormituuled-tormituuled
gruisssan, le prantsusmaa | 4,5/99 | 1h30min
elutorm. neljapoolesega sai vahepeal lihtsalt röökides ja eluhirmu nägu tehes eluhulle kiirendusi nauditud. ei aga aeg-ajalt oli tõesti natuke päriselt ka hirmus. vesi endiselt suures osas täiesti sile, 100 meetri kaugusel kaldast oli juba väike chopp. aga kui mõned madalikud välja jätta, siis sai 25cm uimega kaldast 20 meetri kaugusel vabalt kimada. kuna madalikke väga täpselt kaardistanud ei olnud, siis mitmel korral sõitsin lihtsalt heas lootuses, et ehk ei jää uim miljonikilomeetrise tunnikiirusega põhja külge kinni.. äge.
tuul oli väga üle, aga kui natuke tingimustega harjusin, siis suutsin aeg-ajalt ka vulcanit proovida ja mõned kenakesed tulid ära. müstiline, kui mõnus on kõiki asju nii väikese taglasega teha..
vees oli natuke rohkem ruumi kui eile, sest need, kes eile jukerdasid, seisid põlvistsaati vees ja hoidsid lihtsalt asjadest kinni.
poolteist tundi ja välja, sest peopesad ei kannatanud rohkem. kuna siin lõunamaal levib mingil põhjusel totaalselt arktiline kliima, siis käed olid lisaks villidele ka külmad ja ei jaksanud rohkem kinni hoida. õhu temp 11 kraadi terve päev, vee oli ka külmaks puhunud. plaan oli õhtul veel üks sett teha, sest puhus täiega pimedani, aga ei leidnud seda sisemist soojust, et niiske kalipso sisse pugeda. konkreetselt oli pusa ja talvejopega külm olla õues.. lõunamaa ikkagi..
--
homme lähen ka 99/5,8 setiga vette, aga nelja minutiga selgub, et selle jaoks ei ole ligilähedaseltki tuult. slallimehed said siiski oma suurte kiledega ühe võistlussõidu maha pidada.
rohkem tuult ei näinudki. terves vahemeres polnud kuskile minna.. panime mööda rannikut hispaania poole minekusse ja sealt paar päeva hiljem lennukiga koju.
elutorm. neljapoolesega sai vahepeal lihtsalt röökides ja eluhirmu nägu tehes eluhulle kiirendusi nauditud. ei aga aeg-ajalt oli tõesti natuke päriselt ka hirmus. vesi endiselt suures osas täiesti sile, 100 meetri kaugusel kaldast oli juba väike chopp. aga kui mõned madalikud välja jätta, siis sai 25cm uimega kaldast 20 meetri kaugusel vabalt kimada. kuna madalikke väga täpselt kaardistanud ei olnud, siis mitmel korral sõitsin lihtsalt heas lootuses, et ehk ei jää uim miljonikilomeetrise tunnikiirusega põhja külge kinni.. äge.
tuul oli väga üle, aga kui natuke tingimustega harjusin, siis suutsin aeg-ajalt ka vulcanit proovida ja mõned kenakesed tulid ära. müstiline, kui mõnus on kõiki asju nii väikese taglasega teha..
vees oli natuke rohkem ruumi kui eile, sest need, kes eile jukerdasid, seisid põlvistsaati vees ja hoidsid lihtsalt asjadest kinni.
poolteist tundi ja välja, sest peopesad ei kannatanud rohkem. kuna siin lõunamaal levib mingil põhjusel totaalselt arktiline kliima, siis käed olid lisaks villidele ka külmad ja ei jaksanud rohkem kinni hoida. õhu temp 11 kraadi terve päev, vee oli ka külmaks puhunud. plaan oli õhtul veel üks sett teha, sest puhus täiega pimedani, aga ei leidnud seda sisemist soojust, et niiske kalipso sisse pugeda. konkreetselt oli pusa ja talvejopega külm olla õues.. lõunamaa ikkagi..
--
homme lähen ka 99/5,8 setiga vette, aga nelja minutiga selgub, et selle jaoks ei ole ligilähedaseltki tuult. slallimehed said siiski oma suurte kiledega ühe võistlussõidu maha pidada.
rohkem tuult ei näinudki. terves vahemeres polnud kuskile minna.. panime mööda rannikut hispaania poole minekusse ja sealt paar päeva hiljem lennukiga koju.
teisipäev, 31. mai 2011
defi
gruissan, le prantsusmaa | 99/5,8 | 3h30min
sai lõdvaltrippuva tiimiga koos defiwindile tuldud.. mina niisama vaatlejana. pidi palju tuult ja siledat vett saama.
üleeile hilisöösel jõudsime, eile tuult polnud. täna kõik muhe. puhas maatuul, seega maailma kõige siledam vesi. algul 5,8le paras, kui ennast juba täitsa ära väsitanud olin, tuli päris tuul ka.
sõitsin ivari 99-liitrise JP freestyle lauaga.. üleni konkurentsitult parim laud, millel minu varbad kruisinud on. triibutasin niisama ja harjutasin vasakuga vulcanit. ei kaugeltki lukus, aga mitmed tulid ära. paremaga tegin downwinded gybe'i. äge.
meri oli täis surfareid, kellest häirivalt paljud ei saanud omadega hakkama. mõndade jaoks oli tuult valitud varustuse jaoks liiga palju ja mõned lihtsalt ei osanud sõita ja tegin pidevalt imemäsasid. sellest, kes kuskil teed andma peab, ei teatud liiga palju. tundsin natuke hirmu ja hoidsin eemale.
lõpupoole hakkas rämedalt puhuma ja sai hullumeelselt kiireid lõike teha. kuna vesi maailmasile, siis laud talumatult suureks ei jäänud.
sai lõdvaltrippuva tiimiga koos defiwindile tuldud.. mina niisama vaatlejana. pidi palju tuult ja siledat vett saama.
üleeile hilisöösel jõudsime, eile tuult polnud. täna kõik muhe. puhas maatuul, seega maailma kõige siledam vesi. algul 5,8le paras, kui ennast juba täitsa ära väsitanud olin, tuli päris tuul ka.
sõitsin ivari 99-liitrise JP freestyle lauaga.. üleni konkurentsitult parim laud, millel minu varbad kruisinud on. triibutasin niisama ja harjutasin vasakuga vulcanit. ei kaugeltki lukus, aga mitmed tulid ära. paremaga tegin downwinded gybe'i. äge.
meri oli täis surfareid, kellest häirivalt paljud ei saanud omadega hakkama. mõndade jaoks oli tuult valitud varustuse jaoks liiga palju ja mõned lihtsalt ei osanud sõita ja tegin pidevalt imemäsasid. sellest, kes kuskil teed andma peab, ei teatud liiga palju. tundsin natuke hirmu ja hoidsin eemale.
lõpupoole hakkas rämedalt puhuma ja sai hullumeelselt kiireid lõike teha. kuna vesi maailmasile, siis laud talumatult suureks ei jäänud.
kolmapäev, 25. mai 2011
vulcan katki
püünsi | 5,0/99 | 2h
ilus tuul. kole vulcan. suht alguses tuli üks ära, siis toimus plahvatus ja mu vulcan oli totaalselt ribadeks. sain ilusti kümneid ja kümneid korda proovida, aga mitte midagi välja ei tulnud. lõppes sellega, et enam ei osanud isegi lauda veest välja hüpata. mitu korda maandusin nii, et laud keeras vähem kui 180 kraadi - seda pole pärast aastataguseid kõige esimesi katseid juhtunud.. keha raskuse ette toomine tundus võimatu. taglase ette toomine välistatud.. lõpupoole, kui juba lootusetuse tunne natuke peale tuli, tegin suht pohhuistliku katse, mille püsti jäin. siis muutusin jälle püüdlikuks ja katkiste vulcanite pidu jätkus.
paremaga sain backwinded gybe'i jälle vaikselt käima. vulcanit ei proovinud.
õhutemperatuur napid 10 kraadi. vesi oli vapsee miinuses. ei mäleta, millal viimati sügavas sisse kukkudes nägu sellist külmaehmatust tundis.. suvi on käes. kahe tunniga väsinud ja külmund ja väikse purje tuul hakkas ka vaikselt asju kokku pakkima..
ilus tuul. kole vulcan. suht alguses tuli üks ära, siis toimus plahvatus ja mu vulcan oli totaalselt ribadeks. sain ilusti kümneid ja kümneid korda proovida, aga mitte midagi välja ei tulnud. lõppes sellega, et enam ei osanud isegi lauda veest välja hüpata. mitu korda maandusin nii, et laud keeras vähem kui 180 kraadi - seda pole pärast aastataguseid kõige esimesi katseid juhtunud.. keha raskuse ette toomine tundus võimatu. taglase ette toomine välistatud.. lõpupoole, kui juba lootusetuse tunne natuke peale tuli, tegin suht pohhuistliku katse, mille püsti jäin. siis muutusin jälle püüdlikuks ja katkiste vulcanite pidu jätkus.
paremaga sain backwinded gybe'i jälle vaikselt käima. vulcanit ei proovinud.
õhutemperatuur napid 10 kraadi. vesi oli vapsee miinuses. ei mäleta, millal viimati sügavas sisse kukkudes nägu sellist külmaehmatust tundis.. suvi on käes. kahe tunniga väsinud ja külmund ja väikse purje tuul hakkas ka vaikselt asju kokku pakkima..
teisipäev, 24. mai 2011
väike hooaeg
rohuküla | 5,0/99 | 2h20min
jah, sellist teisipäeva me tahtsimegi.. täitsa metsas, kui mõnus on pisikest taglast rigada.. eriti metsas, kui palju mõnusam on viiesega väikses ülepurjestuses, kui kuuepoolesega alapurjestuses. mulle meeldib.
esimesed poolteist tundi kehtis glissikindlustus. kahel korral oli hetkeks tuult natuke vähe. esimene kord siis, kui praam sadamast välja sõitma hakkas ja teine kord siis, kui juba väljunud praamile merel liiga lähedale ronisin.. muidu oli 100% ülihea müramispäev. raiusin vasakuga ülepurjestuses vulcanikatseid, paremaga backwinded gybe, duck gybe ja heli-tack. vulcanit ei julgenud, sest pauerit oli tõesti palju.
välja sõites chopi pealt muhedad pisikesed hüpped. kui vulcanit kohe suht kalda lähedal proovida ei saaanud, siis oli aeg-ajalt parem suure chopi alast läbi sõita ja taga mere peal suurtes lainevahedes pigem teha. esimene vulcan tuli kolmandal katsel, kokku tegin 3 tükki, aga tehnika paranes oluliselt. kui olin poolteist tundi sõitnud, siis avastasin alles, et jätan ikka taglase alati külje peale allatuult tilbendama isegi siis, kui keha asend enamvähem. kui taglast ka paremini sättisin, libises kohe palju paremini ja mitmed katsed olid väga lähedal.
keset sessiooni 10 mintsa puhkepausi kaldal. jubeväsitav on see sport kui natuke puhub ka. lõpuks võttis tuule vaiksemaks ja viiesega enam väga käima ei saanud. õnneks. sest laibaväsimus nagunii ammu kallal.
eile hakkas püünsis polaarkinnastega külm. täna sõitsin paljakäsi ja peaaegu tundus, et tahaks sussid ka ära visata.
jah, sellist teisipäeva me tahtsimegi.. täitsa metsas, kui mõnus on pisikest taglast rigada.. eriti metsas, kui palju mõnusam on viiesega väikses ülepurjestuses, kui kuuepoolesega alapurjestuses. mulle meeldib.
esimesed poolteist tundi kehtis glissikindlustus. kahel korral oli hetkeks tuult natuke vähe. esimene kord siis, kui praam sadamast välja sõitma hakkas ja teine kord siis, kui juba väljunud praamile merel liiga lähedale ronisin.. muidu oli 100% ülihea müramispäev. raiusin vasakuga ülepurjestuses vulcanikatseid, paremaga backwinded gybe, duck gybe ja heli-tack. vulcanit ei julgenud, sest pauerit oli tõesti palju.
välja sõites chopi pealt muhedad pisikesed hüpped. kui vulcanit kohe suht kalda lähedal proovida ei saaanud, siis oli aeg-ajalt parem suure chopi alast läbi sõita ja taga mere peal suurtes lainevahedes pigem teha. esimene vulcan tuli kolmandal katsel, kokku tegin 3 tükki, aga tehnika paranes oluliselt. kui olin poolteist tundi sõitnud, siis avastasin alles, et jätan ikka taglase alati külje peale allatuult tilbendama isegi siis, kui keha asend enamvähem. kui taglast ka paremini sättisin, libises kohe palju paremini ja mitmed katsed olid väga lähedal.
keset sessiooni 10 mintsa puhkepausi kaldal. jubeväsitav on see sport kui natuke puhub ka. lõpuks võttis tuule vaiksemaks ja viiesega enam väga käima ei saanud. õnneks. sest laibaväsimus nagunii ammu kallal.
eile hakkas püünsis polaarkinnastega külm. täna sõitsin paljakäsi ja peaaegu tundus, et tahaks sussid ka ära visata.
esmaspäev, 23. mai 2011
lörts
püünsi | 6,5/99 | 1h
no ei suju see värk.. festivaliprognoos ja jälle vaevu glisserivad tingimused. kõrgust sai ainult tiksudes, vulcani jaoks piisavat kiirust pidi tikutulega otsima. krt nii ei hakkagi see tulema, kui iga 6-7 minuti tagant korra proovida saab. ja nendest ka pooled praktiliselt tiksumise pealt. kõige tipuks hakkasid sõrmed natuke külmetama. sõrmed, mis olid mässitud polaarkinnastesse. keset suve. minge muffi. sepa käed.. kui lõkkesse ei torka, siis on külm..
tund ja maha - ei viitsind selle suure lahmaka purjega tiksuda ka külma käes.
no ei suju see värk.. festivaliprognoos ja jälle vaevu glisserivad tingimused. kõrgust sai ainult tiksudes, vulcani jaoks piisavat kiirust pidi tikutulega otsima. krt nii ei hakkagi see tulema, kui iga 6-7 minuti tagant korra proovida saab. ja nendest ka pooled praktiliselt tiksumise pealt. kõige tipuks hakkasid sõrmed natuke külmetama. sõrmed, mis olid mässitud polaarkinnastesse. keset suve. minge muffi. sepa käed.. kui lõkkesse ei torka, siis on külm..
tund ja maha - ei viitsind selle suure lahmaka purjega tiksuda ka külma käes.
neljapäev, 19. mai 2011
suvised kindad
rohuküla | 65,/99 | 1h30min
hommikul mõte, et minna varakult rohukülla. aga läks ikka nii, et jõudsin pärast lõunat püünsisse, kus puhus muhe viis meetrit sekundis. mõned telefonikõned hiljem sõitsin tagasi linna ja sama soojaga rohukülla.
pool viis vette, tunnikese sai suure purjega kikivarvul glissida.. gliss oli nii õrn, et manöövrit väga proovida ei saanud ja tegemist oli, et allatuult ei vajuks. mõned vulcanid sain siiski proovida, aga suht katkised kõik, sest tuult pidi olemasolevale omajagu juurde mõtlema. paar korda proovisin paremaga ka, see oli eriti totaalselt katki..
lõppu veel natuke purjekeerutamist. käes olid tuttuued ülipaksud prolimiti kindad.. ikka sellised tõsised polaaruurija asjad. väga muhe - sõrmedel ei hakanud tõesti üldse külm.. aga palav ka ei hakanud. teised küll sõidavad juba paljakäsi, aga noh....
oleks hommikul kohe rohukasse läind, oleks paar tundi mõnusalt sõita saanud. elagu minu aju.
hommikul mõte, et minna varakult rohukülla. aga läks ikka nii, et jõudsin pärast lõunat püünsisse, kus puhus muhe viis meetrit sekundis. mõned telefonikõned hiljem sõitsin tagasi linna ja sama soojaga rohukülla.
pool viis vette, tunnikese sai suure purjega kikivarvul glissida.. gliss oli nii õrn, et manöövrit väga proovida ei saanud ja tegemist oli, et allatuult ei vajuks. mõned vulcanid sain siiski proovida, aga suht katkised kõik, sest tuult pidi olemasolevale omajagu juurde mõtlema. paar korda proovisin paremaga ka, see oli eriti totaalselt katki..
lõppu veel natuke purjekeerutamist. käes olid tuttuued ülipaksud prolimiti kindad.. ikka sellised tõsised polaaruurija asjad. väga muhe - sõrmedel ei hakanud tõesti üldse külm.. aga palav ka ei hakanud. teised küll sõidavad juba paljakäsi, aga noh....
oleks hommikul kohe rohukasse läind, oleks paar tundi mõnusalt sõita saanud. elagu minu aju.
kolmapäev, 18. mai 2011
väikese purje prognoos
püünsi | 6,5/99 | 1h20min
kohale jõudes toimus mingi müstika. püünsis meri auras igast otsast ja õhutemperatuur oli ca 6 kraadi. kõik tiksusid.. pirital vist ca 5 kraadi soojem ja 2-3 meetrit rohkem tuult. kartsin pirta külma vette ja läksin ikka püünsis sisse. tüng. püünsis ka sügavamas ülirõvedalt külm vesi..
lubas ilusat ilma, aga täitsa kortsu lastud kuuepoolene vedas väga napilt. vulcanit proovisin paar korda enne kui sissekukkumistest külm hakkas, korra tuli peaaegu ära, aga siiski mitte.
tuul natuke kukkus ja mõned tiksumise upwind360 asjad ja kaldale. mõttetu riskida külmetusega kui sõita ei saa.
kodupoole minnes oli tuju väga nullis. enamvähem homme on juba südasuvi, aga vesi on veel peaaegu jääs ja siiani on olnud suures joones kolm tuulisemat päeva, millest kaks pole tegelt olnud nii tuulised nagu võiks.. jonnida tahaks :(
kohale jõudes toimus mingi müstika. püünsis meri auras igast otsast ja õhutemperatuur oli ca 6 kraadi. kõik tiksusid.. pirital vist ca 5 kraadi soojem ja 2-3 meetrit rohkem tuult. kartsin pirta külma vette ja läksin ikka püünsis sisse. tüng. püünsis ka sügavamas ülirõvedalt külm vesi..
lubas ilusat ilma, aga täitsa kortsu lastud kuuepoolene vedas väga napilt. vulcanit proovisin paar korda enne kui sissekukkumistest külm hakkas, korra tuli peaaegu ära, aga siiski mitte.
tuul natuke kukkus ja mõned tiksumise upwind360 asjad ja kaldale. mõttetu riskida külmetusega kui sõita ei saa.
kodupoole minnes oli tuju väga nullis. enamvähem homme on juba südasuvi, aga vesi on veel peaaegu jääs ja siiani on olnud suures joones kolm tuulisemat päeva, millest kaks pole tegelt olnud nii tuulised nagu võiks.. jonnida tahaks :(
reede, 13. mai 2011
teine
pirita | 6,5/99 | 1h40min
väga kõva prognoos, kindel muugale minek, aga rumala peaga sai ikka pirital vette mindud. tuul igal pool julgelt kesisem kui lubati.
väga mõnusalt sile ja jubevastikult külm vesi. neli korda proovisin vasakuga vulcanit, kõik olid arvestatavad katsed, viimane tuli peaaegu ära. siis enam ei saanud, sest tihe sissekukkumine ajas käed ja jalad jäässe.
sulatasin sõrmed korra veel kaldavees üles ja viimaseks pooltunniks läksime siimuga kaugele-kaugele keset lahte ja triibutasin niisama. seal puhus mõnusalt suurele purjele. lõpuks ei aidanud ka sissekukkumise vältimine ja tulin külmunud jalgadega kuivale. rõvedalt külm vesi. hea, et vulcan nii lähedal oli..
väga kõva prognoos, kindel muugale minek, aga rumala peaga sai ikka pirital vette mindud. tuul igal pool julgelt kesisem kui lubati.
väga mõnusalt sile ja jubevastikult külm vesi. neli korda proovisin vasakuga vulcanit, kõik olid arvestatavad katsed, viimane tuli peaaegu ära. siis enam ei saanud, sest tihe sissekukkumine ajas käed ja jalad jäässe.
sulatasin sõrmed korra veel kaldavees üles ja viimaseks pooltunniks läksime siimuga kaugele-kaugele keset lahte ja triibutasin niisama. seal puhus mõnusalt suurele purjele. lõpuks ei aidanud ka sissekukkumise vältimine ja tulin külmunud jalgadega kuivale. rõvedalt külm vesi. hea, et vulcan nii lähedal oli..
pühapäev, 1. mai 2011
esimene
pullapää | 6,5/99 | 2h30min
tegelikult ei olnud suurem asi prognoos, aga kuna pole viis ja pool kuud vette saanud, siis vaatasin kesise prognoosi ilusaks. hängluusidega haapsalu lahte pullapääle. tuult ei olnud ja vabamets hakkas juba kohe koju tagasi mineku juttu veeretama. tegin teatavaks, et mina lähen vette. las tiksuda..
vist 2-3 triipu sai tiksuda ja see kulus kaldast eemaldumisele. siis sain korra käima. hakkasin kiljuma, nagu tavaliselt kevadeti, ja mõtlesin, et isegi see üks triip on vabalt kogu kino väärt. aga tuul vaikselt tõstis ja aina vähem sai tiksuda. kui pool tundi jukerdatud, oli juba nii palju, et enam tiksuda ei saanud. lõpupoole oli kuuepoolene kohati täiesti räigelt üle, aga väikest rigama minna ei raatsinud.
ei proovinud ühtegi asja. tahtsin temperatuuri säilitada ja vältisin sissekäimist. täpselt ühe korra tuli mõte, et prooviks vulcanit, aga jänku tuli püksi ja ütles ei.
lihtsalt niisama triibutamine ja kiiruse otsimine. vist ei tulnud mitte ühtegi ilusat glissis gybe'i. proovisin slallipoistega võidu teha ja õnneks nad niiväga tohutult suure kiirusega eest ära ei läinudki.. ja siis pidi jälle järele ootama, kui nad pärast manöövrit veest välja ronisid..
käed natuke külmetasid, aga triipude ajal tagumise käega ringide tegemine aitas hästi. maha pidi ronima surmväsimuse tõttu. kehatemperatuuri jätkus vabalt, tahtmist ka, aga lihtsalt ei jaksanud enam asjadest kinni hoida. kuradi äge.
tegelikult ei olnud suurem asi prognoos, aga kuna pole viis ja pool kuud vette saanud, siis vaatasin kesise prognoosi ilusaks. hängluusidega haapsalu lahte pullapääle. tuult ei olnud ja vabamets hakkas juba kohe koju tagasi mineku juttu veeretama. tegin teatavaks, et mina lähen vette. las tiksuda..
vist 2-3 triipu sai tiksuda ja see kulus kaldast eemaldumisele. siis sain korra käima. hakkasin kiljuma, nagu tavaliselt kevadeti, ja mõtlesin, et isegi see üks triip on vabalt kogu kino väärt. aga tuul vaikselt tõstis ja aina vähem sai tiksuda. kui pool tundi jukerdatud, oli juba nii palju, et enam tiksuda ei saanud. lõpupoole oli kuuepoolene kohati täiesti räigelt üle, aga väikest rigama minna ei raatsinud.
ei proovinud ühtegi asja. tahtsin temperatuuri säilitada ja vältisin sissekäimist. täpselt ühe korra tuli mõte, et prooviks vulcanit, aga jänku tuli püksi ja ütles ei.
lihtsalt niisama triibutamine ja kiiruse otsimine. vist ei tulnud mitte ühtegi ilusat glissis gybe'i. proovisin slallipoistega võidu teha ja õnneks nad niiväga tohutult suure kiirusega eest ära ei läinudki.. ja siis pidi jälle järele ootama, kui nad pärast manöövrit veest välja ronisid..
käed natuke külmetasid, aga triipude ajal tagumise käega ringide tegemine aitas hästi. maha pidi ronima surmväsimuse tõttu. kehatemperatuuri jätkus vabalt, tahtmist ka, aga lihtsalt ei jaksanud enam asjadest kinni hoida. kuradi äge.
Tellimine:
Postitused (Atom)