esimene

pullapää | 6,5/99 | 2h30min

tegelikult ei olnud suurem asi prognoos, aga kuna pole viis ja pool kuud vette saanud, siis vaatasin kesise prognoosi ilusaks. hängluusidega haapsalu lahte pullapääle. tuult ei olnud ja vabamets hakkas juba kohe koju tagasi mineku juttu veeretama. tegin teatavaks, et mina lähen vette. las tiksuda..

vist 2-3 triipu sai tiksuda ja see kulus kaldast eemaldumisele. siis sain korra käima. hakkasin kiljuma, nagu tavaliselt kevadeti, ja mõtlesin, et isegi see üks triip on vabalt kogu kino väärt. aga tuul vaikselt tõstis ja aina vähem sai tiksuda. kui pool tundi jukerdatud, oli juba nii palju, et enam tiksuda ei saanud. lõpupoole oli kuuepoolene kohati täiesti räigelt üle, aga väikest rigama minna ei raatsinud.

ei proovinud ühtegi asja. tahtsin temperatuuri säilitada ja vältisin sissekäimist. täpselt ühe korra tuli mõte, et prooviks vulcanit, aga jänku tuli püksi ja ütles ei.

lihtsalt niisama triibutamine ja kiiruse otsimine. vist ei tulnud mitte ühtegi ilusat glissis gybe'i. proovisin slallipoistega võidu teha ja õnneks nad niiväga tohutult suure kiirusega eest ära ei läinudki.. ja siis pidi jälle järele ootama, kui nad pärast manöövrit veest välja ronisid..

käed natuke külmetasid, aga triipude ajal tagumise käega ringide tegemine aitas hästi. maha pidi ronima surmväsimuse tõttu. kehatemperatuuri jätkus vabalt, tahtmist ka, aga lihtsalt ei jaksanud enam asjadest kinni hoida. kuradi äge.