Neljapäev, 29. detsember 2011

harilik halltüng

püünsi | 5,0/99 | 45min

jälle võitlus äratuskellaga. arvutit käima putitades soovisin, et ei puhuks.. uni oli magus.. aga mõõtja järgi leidis ikka mingi lootustandev õhu liikumine aset ja siis juba mõtlesin, et poleks üldse paha, kui saaks glissi või midagi.

sõitsin siis kohale. pimedas. vihmasajus. nii kõledat purjetama minekut ei mäleta varasemast..

vana hea maani ulatuv tatipilv.. panin asjad kokku, siis ootasin autos umbes pool tundi. sest prognoos oli siiski tõusva trendiga. varsti tunduski, et tekib jänku ja ajasin kalipsod selga ja vette. mõned triibud sai isegi veetud. jõudsin vist kaks või kolm korda grubbyt proovida. kõikide puhul tuult nii vähe, et polnud väga lootust. ja siis tiksusin pool tunnikest või nii. ootasin ära kuni jalataldu enam eriti ei tundnud, siis kaldale.

aga üldkokkuvõttes 2011. aasta kätte antud tuule mõttes suht nunnu. eesti kohta.

Kolmapäev, 28. detsember 2011

päikesetõus

püünsi | 4,4/99 | 1h

reis mereäärde, rigamine, purjetamine, de-rigamine ja reis koju toimusid kõik päikesetõusu ajal. kuigi nüüd tagantjärele juureldes hakkab tunduma, et säärasel aastaajal ei lähegi päike kõrgemale..

hea, et taipasin neljapoolese panna. see oli kohati täitsa liiast. ja läbi selle oli mõnus päikest võtta. vesi eilsest pool meetrit madalam, õhk lääne ja loode vahelt, siledat platsi leidis suht lihtsasti. rigada sai vee ääres, aga püünsis on nüüd eeskujulik liivarand. pärast pidi asjad vees ära pesema..

spockid tulid mõlemal pool mõnusalt. lõpupoole läksid enamus katsed liigtuule tõttu nässu. paremaga proovisin grubbyt ka mõned korrad. ära ei tulnd, korra sain tagurpidi ägedalt libisema.

eilsest kolmveerandtunnisest sõidust paras väsimus kah sees..

Teisipäev, 27. detsember 2011

tormikool

püünsi | 4,4/99 | 45min

olge vait, kui soe.. autost välja hüpates tundus, et ei tahagi jopet selga panna, nii mõnus suvine briis..

neljapoolese rigasin täiesti sirgu. rigamine ilmselgelt teisel pool teed, sest vesi oli vastu kõnniteed. kõnnitee paksult merest välja lennanud sodi täis. seal, kus tavaliselt sisse minnes laua käest vette võib lasta, oli juba rinnuni ja autosuurune laine käis sellele veel otsa.

pool tundi lubati sõita seekord. paar krüssuotsa, millest viimase lõpetasin ebaõnnestunud tackiga lõunapoolses otsas madaliku lähedal. või vähemalt nii mulle tundus. sisse kukkudes sain aru, et olen täpselt madaliku peal, vesi trapetsini. jõudsin teha vasakuga paar spocki ja paremaga ühe vulcani. siis sai paremaga juba ainult gybe'i proovida. need olid kõik spinnis ja pekkis ja kontrolli alt väljas. vist õnnestus üks gybe nii ära teha, et laud oligi praktiliselt terve tee spinnis. ja glissis. varsti ei saanud vasakuga ka enam midagi normaalset teha. ühe vulcani katse tegin nii, et olin lasknud nii allatuult, et vöör juba nullist läbi ja uuel halsil praktiliselt.. veepind oli iseenesest normaalne. suund üle lääne ja nii kõrge vesi tegid ootuspäraselt korralikud lained ja lainete vahe suht pikaks ja siledaks.

peatselt oli selge, et ka vasakuga pole enam mingit mõtet vulcanit proovida ja paar minutit hiljem lõpetati üldse kogu pull ära. hollywoodi filmis öeldaks selle kohta, et "the wind took my ass to school..". olin sügavamas otsas ja ei saanud veestarti tehtud. käed olid küll natuke jämedad, aga mingit suurt väsimust veel olla ei saanud ja niimoodi rapsis, et ei suutnud purje piisavalt kontrollida, et laua peale ronida saaks. vist umbes neljandal katsel sain peale, aga siis ei saanud jalgu ega trapetsit aasadesse. ca 40-50 meetrit püsisin peal ja katapult ja stardirutiin otsast peale. uuesti peale saades surusin ulmekiirelt jalad ja trapetsi aasadesse ja unistasin läbi pisarate, et saaks nüüd ühe jutiga madalikule ära. trapetsist pidin muidugi kohe uuesti välja tulema, sest nii lihtsalt polnud võimalik. tegin umbes sajameetrise elukiire glissiotsa nii, et hoidsin ühe käega masti kõrvalt ja teise käega trapetsiotste juurest lihtsalt tasakaaluks. rohkem polnud füüsiliselt võimalik ust lahti lükata, aga oioi kui liiga palju ikka oli. madaliku otsas puhkasin mõned minutid ja siis sain sealt ühe tegemisega kaldale ära lasta.

väga külma vee puhul oleks juba natuke nutuseks läinud, sest triiv kaldale oleks vast ca 10 minutit võtnud, kui polekski üldse peale saanud.. tagantjärele mõõtjast nägin, et keskmise tõstist 18 meetri peale ja puhangud 23. mingist piirist ikka ongi nii, et enam põhimõtteliselt purjetada ei saa, arva endast kuipalju tahes..

mida kuradit ma pozos teeks, ahh? seal ju ei puhu kunagi nii vähe..

grubbyt täna ei proovinud...

Pühapäev, 25. detsember 2011

talvine kartul

püünsi | 4,4/99 | 1h

...või kartulipõld. veetase 60cm üle nulli, õhumass lähenes lõuna ja edela vahelt. jube tsopp.

vasakuga oli nii suur laine, et vahepeal oli keeruline pautida, paremaga oli peaaegu sama kehv. kalda ääres kivide juures, kus eile korduvalt 18-sendise uime põhja kinni sõitsin, oli nii sügav, et ei mahtunud käteringe tegema.

proovisin igatpidi spocki ja grubbyt, aga ei tulnud õrnalt ka.. allatuult keerates jõudsid enne manöövrit kolmele lainele otsa sõita ja siis oli juba kiirus nullilähedane. lõpupoole loobusin ja tegin vulcanit.. need tulid enamvähem kenasti, mõned täitsa hullud sai ka püsti jäädud.

tuul jäi puhuma ja vaikselt tõusis, aga kuna suurt midagi ägedat teha ei saanud, ei hakanud keha temperatuuri väga kriitiliseks ajama ja jalutasin välja..

tervitused hulludele rambodele, kes kuueruudustega sõitsid.. pole ime, et nad pärast veerandtunnist sõitu ütlesid, et käed jämedad ja väsinud.. :)

Laupäev, 24. detsember 2011

christmas grubby

püünsi | 5,0/99 | 1h40min

aiii kui nunnu päev..vesi ja vihmane õhk ca 2-3 kraadi väidetavalt, aga tundus soojem. viiene ülitäpselt paras. suht puhas lõunatuul, täitsa sile vesi.

kuna ikkagi talv, siis ei taha mõlemal halsil sisse kukkuda, ja harjutasin ainult paremaga. sest sellega oli siledus siledam. kuna ma jõulupäeval eriti nalja ei mõista, siis sai kohe visatud ära spock ja vulcan. alles pärast seda tekkis mõte, et kukuks korra sisse ka, prooviks vee temperatuuri ära või midagi..

kokku tuli mitu spokki. vulkaneid ka. need viimased on ikka nii kiftilt kontrolli all, et peaaegu igav hakkab. aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida...

kui olin umbes pool tundi muhedas üksinduses laiutanud, juhtusin spoki katsesse minnes täiesti mittetuulistele teemadele mõtlema, mille tõttu jäi lauda ringi hüpates hajameelsusest poom kätte. tuli mu maailma esimene grubby katse. kogemata. kuna see oli vatupidiselt mu ootustele tohutult mittehirmus, hakkasingi seda proovima. järgmisel ringil tuli siis maailma esimene meelega tehtud grubby katse.

kino lõppes sellega, et tegin suht vahetult enne lõplikku külmumist paremaga grubby nii ära, et taglas oli ilusti käes, jalad aasades, aga käisin korraks, aiiinult korraks, selili vees. jõulumeeleolu tõttu kavatsen sellega grubby sooritatuks lugeda. let's call it a wet grubby. pärast pühi tühistame ja teeme päriselt ära.

jõul!

Neljapäev, 15. detsember 2011

formula ilm

püünsi | 5,0/99 | 1h10min

paar päeva varem näitas nii, et öösel puhub kõik puud maa seest koos juurtega välja ja et ka hommikupoolikul jääb väike puri liiga suureks. pidu. aga eile õhtul juba näitas sellist, et vist ei saagi üldse sõita. kannatasin siis kodus, ootasin, et tuul keeraks ja tõuseks. hakkasin vaikselt sättima ja võtsin ka kuuepoolese kaasa. kadriorus merd nähes hakkasin juba ette kujutama, kuidas selle formulapurjega nikerdama peab hakkama...

aga meriväljal oli nutuvõre suu ümbert kadunud, sest jänkud paistsid suured ja tugevad. kohapeal ka midagi puhus ja viskasin viiese kokku. vette astudes tõstis veel ja esimene pooltund oli täitsa arvestatav. puhas läänekas, vesi sada meetrit üle nulli, aga nende tingimuste kohta polnud veepind nii hull midagi. spocki jaoks tuult oli, aga kuna veepind ikkagi piisavalt kühmuline, siis ei suutnud alla keerates kiirust säilitada ja mulle spocki jaoks hoogu ei jätkunud eriti. vasakuga üks tuli.

aga vulcan oli täiega lukus mõlema käega. ja ka väga hästi kontrolli all — mitmel korral sai täitsa metsa poole minevaid asju ära päästetud ja etteastete ajal tundus kõik kuidagi ekstraloogiline ja loomulik.

siis kukkus tuul umbes 10ks minutiks täitsa ära ja hakkas seejärel natuke rahulikumalt edelast puhuma. kuna laine ära keerata ei jõudnud, toimus nüüd sõit vastu- ja allalainet. puhangulisem oli ka. see enam ei olnud eriti purjetamine. kehvalt sai käima, kui üldse, kõrgust võtta oli väga raske ja manöövri jaoks tuult ei olnud. natuke aega retsisin ennast, siis loobusin.

aga selle eest oli täna parkimiskoha leidmisega suht lihtne..