Laupäev, 16. juuli 2011

lahja supp

rohuküla | 6,5/100 | 3h15min

kell 6:28 äratus, seitse kodust start, siim peale, täpselt pool kümme vees. saabudes oli pilt nii ilus, et tuli korra isegi väikese purje mõte pähe ja siim panigi 5,4 ka kokku. aga see jäi kuivaks.

puhus edelast ja läänest lödiks lastud kuuepoolesele peaaegu enamvähem. vahepeal oli ligi kolmveerand tundi täitsa hea tuul, muul ajal natuke tiksusime ka, aga ikka iga otsa peal sai käima ja manööverdada.

vasakuga pole midagi rääkida — lugematud vettehüpped, mida ei ole okei vulcani katseks nimetada. mõned väga üksikud jäin püsti. ajasin tingimuste süüks — vähe tuult ja vasakuga merel suht segane chop. kümme meetrit eemal tegi siim perfektse spocki ja teisel pool kõrval tegi barabanov selliseid asju, mida ma isegi hääldada ei mõista. ühesõnaga jah, sitad tingimused lihtsalt. siin ei ole tegu keskendumise probleemidega. mul ei ole üldse probleeme ega vigu.

aga paremaga on areng silmaga nähtav. hüppamine endiselt mõnusalt kodune ja nüüd sain mitu-mitu korda ka taglase teiselt poolt kätte ja ilusti tuldud suunda sihitud. mitmel korral jäi veel napimalt puudu kui need eelmised korrad, mil napilt puudu jäi. ja jälle nii, et terve sessiooni ajal läks vaikselt paremaks kogu aeg. väsimusega mingit lagunemist ei tekkinud, pigem just kõige paremad katsed tulid täiesti viimastel triipudel.

kui ainult tänast päeva vaadata, siis ei oskakski vist otsustada, kumma käega vulcan paremini tuleb..

aaa ja see ka, et neljandal triibul, kui olin 5 minutit vees olnud, jäi üks kahemeetrine hernes uime taha. proovisin chop-hoppidega tülitajast vabaneda, mis hästi ei õnnestunud. kolmandal hüppel sooritasin ka katapuldi, mille carbon footprinti märkasin kaks triipu hiljem — mast oli laua ninaga juttu tegemas käinud ja nina korralikult lõhki. üks 10cm pragu ja risti sellega sama pikk murdumisvolt. siim tegi kiire analüüsi ja käskis mäkaiveri teipi peale panna. endal oli sama mõte. käisin plaasterdasin kiirelt nina ära ja vette tagasi ja sain sõidu sõidetud. ootan põnevusega klaasriide ja epoga müramist. pärast seda intsidenti ei jäänud kolme tunni jooksul mitteüht asja uime taha ja ei näinud ka vees midagi, mis võiks norima tulla. seda ühte hernest oli hädasti vaja.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar