kannatrikk

püünsi | 5,0/100 | 2h

ihan normaalit tingimused. tuult kenasti viiesele, pinnas enamvähem. mõnusalt soe, päike, ekstravärske õhk, kõik jutud. puhta üksi, ruumi jätkus.

mõlema käega spocki-vulcani trenn. kui pool tundi sõidetud, lagunes kõik nii laiali, et mu liigutused ei meenutanud õrnalt ka ühtegi sellist manöövrit, mida sooritades võiks püsti jääda. hiljem asjad paranesid, aga vasakuga oli terve aeg mingi jama. suuresti magamata öö andis ehk ka oma panuse.

vulcaneid tuli mõlema käega karjade viisi. spocki tuli vähem ja tänu vasaku issiasele sai parem rohkem spokke kirja.

ühele pikalt muret tekitavale probleemile leidsin ka täna lahenduse. kui vulcani peaaegu ära teed ja nii sisse kukud,et jalad ikka aasades, keerab laud ennast reeglina tagurpidi. puri jääb tihtipeale ilusti kätte ja sellest asendist saaks ennast kohe püsti upitada, kui vaid laua õigetpidi suudaks ajada. vasakuga pole see viimasel ajal eriline probleem, küll aga ei ole ma varem suutnud paremaga selles asendis lauda õigetpidi saada. veel vähem olen suutnud aru saada, miks ma seda tehtud ei saa.

täna sain aru. üritasin asjale teaduslikumalt läheneda ja avastasin, et paremaga on esimene jalg lihtsalt liiga nö lauasuunaline. tuleb vaid jalalaba natuke rohkem lauaga risti keerata, et kand laua ääre peale toetaks ja nii pole enam mingi probleem laud õigetpidi sundida. great success! 3-5 cm kanna nihutamist teeb asja võimatust väga lihtsaks.. normaalne.

päikeseloojanguga koos kaldale hiilides tuju jälle täiesti plussis.