puhub nagu pozos

pozo | 3,7/72 | 1h45min

jõudsin täpselt kõrgvee ajal randa ja kuna sellel ajal päris ohtlik shorebreak, siis kannatasin vetteminekuga tunnikese. tegin just eile õhtul teadustööd, kuidas laua erinevate juppide nihutamine mõjub ja täna alustasingi katsetamisega. viskasin mastijala natuke ettepoole ja uime nii ette kui võimalik.

ja oligi nagu uus laud. võõras laud. uime ette nihutamine tegi laua lühemaks ja järsud keeramised oluliselt lihtsamaks. tänu sellele, et mast eespool, olid jälle bottomid ülipalju paremini kontrolli all. kui ära harjusin ja oma tehnikat vastavalt kohendasin, siis hakkas väga meeldima. tagapool oli kiireid gybe mõnusam teha ja kalda all sai täitsa ulmet teha.

esimene kolmveerandtund kuluski uue lauaga sõitma õppimiseks. ühe silmaga otsisin ka parajat bäki lainet, aga tundus, et pole neid veel väga. plaan oli, et pärast puhkepausi hakkab siis bäkke tulistama, sest selleks ajaks vesi madalam, mis peaks tähendama õigemat lainet.

aga pärast väikest pausi oli kõik perses. sjuuke 3,0 full power konditsioon. minu kreisisuur puri tundus nagu oleks rekka mootor jalgratta külge tõstetud. pärast kümmet minutit olin tõsiselt valmis maha tulema, sest kõike oli liiga palju. õnneks käis mingi klikk läbi ja mõtlesin, et äkki ikka prooviks natuke veel. võib-olla lootsin, et tuul taandub pisut.

tuul ei taandunud õrnalt ka, aga tegin endale natuke julgust juurde ja harjusin ennenägematute oludega ja krt meeldima hakkas. nüüd hakkasidki kalda all ulmelised mõlemad-jalad-aasas, fantastiliselt ilusate ja sujuvate kaartega gybe'id tulema. tegin nüüd ise seda, mida esimestel päevadel suu ammuli pealt vaatasin, et vajutad aasades gybe'i ära, flippad purje, lased switchis üle murdlaine ja siis kunagi hiljem, kui aega tekib, sätid jalad ka õigetpidi. välja sõites oli pigem lihtsalt triip, sest ilusat lainet praktiliselt polnud. kui tuli ilusam sett, siis need olid nii suured, et igal juhul allatuult põgenemine. ja väljaspool oli tuult ikka nii rajult, et tihti polnud üldse võimalik gybe'i keerama hakata. ja kuna eile saigi poom kuidagi pihta, nii et see on nüüd kuidagi natuke lödimalt masti küljes, siis ootasin iga hetk selle plahvatamist ja eriti kaugele minna ei julgenud. ranna poole sõites paremaga aeg-ajalt vastu lainet ja ka seljast alla massive hüpped.

terveks jäin. asjad ka. jess. peab jälle homseni ootama.