ultra gusty style

pozo | 5,0/100 | 2h45min

eile õhtul uinusin teadmisega, et saab üle väga pika aja rattaga sõitma minna. aga kui hommikul akende eest kardinad ära ajasin, nägin vuhisevaid ventilaatoreid, tantsivaid palme ja paksult jänkut täis merd. lõunatuul, mis heal juhul alles õhtuks ennast natuke näitama pidi, oli üleni kohal. ehk siis kiired hommikuprotseduurid ja randa.

rannas tundus lausa neli-kaks. aga siiski mitte. pozo lahes oli nii krdi puhanguline, et neljasega ei olnud seal ikkagi väga midagi teha.. läksin tegin viiese kokku. see oli sõidetav, aga tingimus oli üpris keeruline. nii puhangulises pole suvest saati sõitnud.. arinagas on paar korda olnud, aga siis, kui kolmesele puhub.. täna ei saanud alguses heli-tacki ega tacki tehtud, sest nii hullusti rapsis. väike tsopp oli ka ja see oli kuidagi nii ebanormaalne, et kui stiilitamiseks allatuult keerasid, võttis kiiruse niimoodi kinni nagu oleks liiva sisse sõitnud.. mis tähendab, et purje ei saanud kuidagi tühjaks.

plaan oli grubbyt harjutada, aga seda vist ühe korra proovisin. enamasti oli tegemist, et vulcan püsti jääda ja paar korda tuli kogemata spock540 ka. kõik vasakuga. parem tegi tacki trenni terve aeg, sest algul oli see väga katki. ja ongi vaja lainesõidu jaoks ka tack selgeks saada lõpuks.

täna sain jälle merekoletise stressi natuke.. vastu päikest sõites tekkis kaugemal mingi kahe uimega ebamaine elajas.. süda jõudis poolteist kiiremat põksu teha, siis sain aru, et jälle snorgeldaja. 20 mintsa varem nägin küll paari kutti punkri juurest lestadega merre jalutamas, aga ei suutnud nii ruttu otsi kokku viia. päris julgelt ukerdasid nad seal täitsa sõidetavas tsoonis. kahtlustan, et neil pole õrna aimu ka, kui nähtamatud nad vastu päikest sõitjale on.

kui tundus, et võiks hakata välja kobima, võtsin korra veel pikema otsa lahest välja.. paar tükki sõitsid seal, mõtlesin, et lähen niisama vaatan korra. kohe kui maanuki tagant välja sain, algas paradiis. ideaalselt ühtlane ja päris kõva tuul. olin juba varem puhangute tõttu purje täiesti sirgeks tõmmanud (poom polegi nii pikk olnud varem). paras mere tsopp oli, aga täiesti manageeritav. mõnus väike overpower. proovisin siis teiste friiraideritega võidu teha ja lasin neist oma ideaalilähedase slallivarustusega (lauaks wok-pann, hiigelsuured jala-aasad laua servast ca pool meetrit seespool, vabaka vanast veiviuimest isesaetud 18 cm custom racing non-carbon z-uim) vabalt mööda ja nii hakkas meeldima, et triibutasin veel miski kolmveerand tundi. välja sõites oli sutsu tsopp, tagasi tulles kleepus vahel harva vöör laine selga kinni, aga üldiselt oli superlahe. niii äge oli vahelduseks niisama triibutada.. korra mõtlesin, et lähen sebin omale mingi normaalsema laua, aga kuna väsimus ammu näris seestpoolt, siis tegin oma asjadega ja lõpuks koju ära. õnneks jõudsin enne mahaminekut kuskil poolel teel fuertele veel ühte mitmepealist koletist näha, aga need osutusid võrgupoideks..

ja üks maismaakoletis ka veel. hiljem nautisin niisama rannas kauaoodatud puhkepäeva, lugesin raamatut. ühel hetkel ilmus sutsu eemal kivide seest sisaliku pea. varsti julges üleni välja tulla. tuli vähe suurema kivi peale, lasi pea muhedalt põrandale ja võttis läraka päikest. eesti sisalikega harjununa on sellist pisikest krokodilli pentsik sisalikuks nimetada. kogupikkus vast sõrme otsast küünarnukini või midagi. liikus väikeste pausidega kivilt kivile täpselt minu suunas. selle hetkeni oli väga põnev kuni ta galopeerides minu poole sööstma hakkas. jõudsin napilt võitlusasendi sisse võtta ja siis ta kadus nende suurte kivide vahele, mille vastu mina nõjatusin.. tal oli seal mingi korter või asi.....