topu | 5,0/72 5,0/99 | 3h45min
kõva lõunatuul, rahvast suht vähe, sest teises topus olid samal ajal slallivõistlused. suur isu oli üle väga pika aja pisikese lauaga sõita ja nii siis saigi sellega enamus aega ukerdatud. tuul oli natuke auklik, niiet aeg-ajalt sai ka tiksuda. kui aga tiksuda ei saanud, sai lihtsalt väikse lauaga kihutamist nauditud koos väga mitmete chop-hoppidega, mida iga võimaliku lainetaolise asja otsast proovitud sai. tegin pisikese lauaga ka down360 ära, mis oli meeldiv kogemus.
mingi hetk, kui ajutisest tiksumisest kõrini sai, võtsin korraks suure laua. sain miskine 3-4 otsa teha ja siis sooritasin mingil müstilisel põhjusel oma elu kõige hullema katapuldi. ikka nii, et puri kolaki vette, nägu nätaki purjesse ja jalad lendasid suure kaarega üle trapetsisse kinnitatud keha. alguses oli selline vati sees olemise tunne, kus keha praktiliselt tunda ei olnud.. siis hakkas aju signaale protsessima ja teatas, et kõrv valutab ja lõug oli mingi laksu saanud ja ülakeha oli kaelast ja igalt poolt mujalt kõvasti väänata saanud. katsusin ennast põhjalikult üle, kas kõik tükid on alles ja ega kuskilt ei leki. kõik tundus enam-vähem. kui edasi sõitsin, siis tundsin, et taglas kuidagi natuke pehme. jõudsin juba mõelda, et jess, puri ribadeks, aga kiire visuaalne vaatlus kinnitas, et puri on terve. mõtsin, et juu siis lihtsalt tundub, et on pehmem kui varem. paar triipu hiljem lõpuks avastasin, et olin katapuldiga poomi korralikult ära tuuninud. täpselt trapetsi aasa kohapealt oli paks toru täitsa kõveraks läinud. tugev poiss. nõrk poom. samas mine tea, kui poom poleks järele andnud, oleks võib-olla ise pooleks läinud.
hiljem sai veel pisikese lauaga kimatud ja lõpuks vist pärast kella kümmet veest välja kolitud. poom oli küll pehmem, aga sõitmist peaaegu ei seganud.
Lauri Tibbo
neljapäev, 9. juuli 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar