püünsi maraton

püünsi | 5,0/72 5,4/72 5,4/99 | 4h40min

kohale jõudes nägin kahte plikat, keda tol hetkel veel karta ei teadnud. aive sikutas asju auto küljest lahti ja tiiukas kükitas autos. sellel ei kõlbavat tuulise ilmaga autost välja tulla. igatahes aive hakkas mult kohe viiest purje pommima, sest tal 5,4 kõige suurem ja see pidi talle liiga palju olema. mõtlesin operatiivselt mõned head ettekäänded välja ja keerutasin ennast purjevahetusest esialgu välja. ise viiesega ja pisikese lauaga peale. väga paras oli. siis hakkas sees ussitama, et kui mul nii väikse lauaga paras, siis mis see seest tühi plikatirts veel suurema purjega suurema laua peal teeb.. otsisin ta siis üles ja vahetasime taglased ära. aiiiii, mis muda sisse ma ennast selle diiliga püherdasin.. kujutasin ette, kuidas aivekas seda taglast rigada võis - rullis purje lahti, viskas sinna masti tükid ja poomi risti-rästi peale ning lisas näputäie nöörijuppe... tulemus: puri rapsis tuule käes siia-sinna, veopunkt muutus mitu korda sekundis ja flipi ajal võttis looma kombel järsku jõu sisse. trapetsi aasad olid ka paar tolli lühemad. tänu sellele ei tulnud taga lainest alla keeratud gybe alguses üldse välja. muidu sõit oli ka parasjagu rapsiv. aga pisikese lauaga sellegipoolest jälle väga äge krossitada. vee pind oli erakordselt segi pekstud ja mingit erilist laineliini ega hüppekõlbulikku asja väga ei tekkinud. hiljem käisin kaldal ja rigasin purje ümber ja vahetasime poomid ära, et kumki saaks oma trapetsiotsad tagasi. võtsin suurema laua ka, sest tuul kukkus.

normaalsemalt rigatuna oli ns natural 5,4 täitsa vinks-vonks. hea oli võõra purjega ka asju harjutada. kiires gybe'is tundus paremini kiirust üleval hoidvat. sain ka normaalsele backwinded gybe'ile lähemale kui kunagi varem. olin ise ilusti teisel pool, puri kenasti taga, aga lauda ei saand lõpus keeratud ja kiskus purje käest. edasiminek siiski.

siis algas piinamisvõte nr 2. teatati, et nüüd tuleb tiiu minu purjega vette ja mina otsigu endale seniks tegevust. tuul oli veel kukkunud ja enam praktiliselt glissi ei saanud. tegin siis veel poolteist tundi õrna tuule asju peale. upwind360, tackid, heli-tackid, switchis sõit ja duck tack. algul oli iga manöövri juures tunda, et puri käitub natuke võõralt, aga õnnestus suht ruttu harjuda. selles suhtes hea vahel võõra asjaga ka harjutada. heli-tack läks jälle suure sammu võrra paremaks ja duck tack'i purje viskamine tuleb suht vabalt. sealt edasi on aga endiselt müstika.

mingi hetk arvutasin, et olen neli ja pool tundi vees olnud ja seda oli kaugelt näha. mitte üks asi ei tulnud enam välja - isegi niisama tiksudes sai lihtsalt katapulti lennatud paar korda. tiiu näost oli näha, et teda ei tohi veel veest välja ajada. läksin ikkagi ise välja, sest ei jaksanud enam oma mäsade peale ropendada. jõudsin kõik asjad kokku panna ja riided kuivaks vahetada, siis kamandas aive tiiuka ka välja.

maasikaks tordi peal oli üks poiss, kes tuli oma mittetükelduva mastiga. kuna olime suht pimedaks läinud püünsis ainukesed, proovisime neljakesi masti lahti keerata, kuni üks tütarlaps enam proovida ei viitsinud ja käe muskli krampi teesklema hakkas. teine leidis selle nii naljaka olevat, et pidi tilgad püksi tegema. tõenäoliselt tegigi. katsu sa siis sellistega masti lahti keerata. tegime lõpuks mastile poomid külge ja plikad sudisid poomidega ja poisid keerasid mastist. lahti tuli. mast oli seest paksult ülipeenikest tolmu täis, mis märjaga korralikuks kitiks läind. õpetussõnadeks siis, et kui sõidad tolmuteel ja mast katuseboksis või katusel lahtiselt, siis pese tükid korralikult ära enne kokkupanekut. ja kui aivet-tiiut näed, pane kohe vastassuunas lõikama.

ei mäleta, millal viimati nii väsinud ja näljane olin. kodus sõin eelnevalt kokatud toidud, mida pidi mitmeks päevaks jätkuma, vähem kui viie minutiga ära. esimesed ampsud külmalt. pärast seda tekkis veel täiesti taltsutamatu magusaigatsus ja kuna midagi muud ei leidunud, sõin ühe purgi vaarikamoosi paljalt ära. kolmveerand tundi hiljem jälle kõht tühi :(