Pühapäev, 18. aprill 2010

grand opening

püünsi | 5,0/99 | 1h5min

oujea.. täna sai siis varbaid kastetud. ega ta maitia mis komfortne ettevõtmine ei olnud, aga võttes arvesse, et eelmine kord sain vette täpselt 25 nädalat ehk 175 päeva tagasi, polnud valikut ja tuli minna. krt see kuival oldud päevade arv tundub ikka väga õõvastavalt tohutu number.. kui ise poleks arvutanud, siis ei usuks.

arulagedalt külm tegelt ei olnud. kaldal oli täitsa soe, sest pilvitus taevas passiv päike küttis musta kalipsot täiega. vette minek ei pannud ka minestama - pigem täiesti tavaline ära jahtunud vannivesi tundus.. autos kahte kalipsot selga ajades tuli muidugi meelde, et sügisel oli ühe papu talla sisse täiesti arvestatav auk tekkinud. nimetatud auk ei olnud talve jooksul ise ära paranenud ja see ventilatsiooniava tegi varvaste elu kindlasti kordades jubedamaks kui terve sussiga sõites. kinnastega sama lugu, et nende peopesad täiesti räbalad ja vesi käib läbi nii nagu tahab. oleks olnud uued papud, oleks need ka kinni teipinud ja oleks ka uued kindad olnud, poleks üldse külm hakanud. kuna aga oleks ei ole suurem asi sõna, siis varbad ja näpud siiski natuke külmetasid aga ei midagi hullu. tulin tunni möödudes meelega maha, et alustuseks mitte liiga teha. temperatuuri poolest oleks võinud rahumeeli veel vähemalt pool tundi sõita.

tuult oli niiettapab. minu täitsa sirgeks tõmmatud viiene oli julgelt üle, aga mitte päris üle mõistuse. esimesed gybe'id olid elujubedad ja suht sama värinaga tehtud nagu need sügisesed ihasalu omad, kui organism samal ajal alkoholiga võitles.

kui 20 mintsa sõidetud oli, hakkasid gybe'id normaliseeruma ja julgesin ka paar korda paremaga duck gybe'i. midagi muud ei julgenud teha, sest nii üle oli ja sisse kukkuda väga ei meeldinud.

kõva tuul oli ka püünsi lompi arvestatava chopi meelitanud ja mul õnnestus ühest nukist võetud hüpe nii maanduda, et uim ja vist ka laua ahter läksid vööni vees põhja. viis minutit hiljem lisandus repertuaari üks kreisi trapetsis katapult, mis jalad korralikult üle keha viskas. rohkem ei tahtnud ennast nüpeldada ja hoidusin veepinna lähedusest lahkumast.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar