Reede, 3. september 2010

surf salatikausis

topu |5,0/99 | 1h30min

mäletan, et kunagi veestarte ja asju õppides esines hetki, mil tahtsin suurest vihast peaaegu nutma hakata. asjad läksid alati perfektselt kõige valemasse asendisse, jalust maha niitev laine, tuulepuhang või järsktuulevaikus ilmusid kõige kehvemal hetkel, mida üldse ette kujutada annab. terve maailm oli minu vastu...

täna oli kaldal pigem vaikne, sest tuul põhjast. kohati ka natuke kirdest. panime siimuga siiski 5,0 ja 4,7 kokku ja tiksusime välja. nagu arvasime, saime kohe saare tagant väljudes käima. tuult oleks võinud rohkem olla, aga sõita sai. sellega algas mu elu üks kõige jubedamaid purjetamiskogemusi..

seal, kus oli tuult, oli ka vees hõljuvat taimestikku. suurusjärk neli miljonit tonni kuupmeetri kohta. esindatud olid kõik maailma liigid alates rohulibledest kuni suurte kadakate ja männipuudeni välja. neid vee pinnal eriti näha ei olnud, aga kuskilt nad siiski uime taha tekkisid. kui uim üle viie sekundi enamvähem puhas püsis, tähendas see seda, et oled tuulisest alast väljas ja saad niivõinaa ainult tiksuda. esines ka olukordi, kus tegime uimed puhtaks, rääkisime paarkümmend sekundit juttu ja selle ajaga oli kohapeal seistes uime taha korralik põõsas tekkinud. nuustikud olid uimede külge betoneeritud, keevitatud ja liimitud. proovisin ülikõrgeid chop-hoppe, meelega täiesti spinni maandutud hoppe ja kõike muud, mis pähe tuli. mitteüks asi ei teinud uime piisavalt puhtaks, et mõne manöövri jaoks kiirust koguda saaks.

kohati oli purjes selline vedu, et trapetsiotsad kohe-kohe plahvatavad, aga glissi ei saanud, sest kahe meetri pikkune isane kadakas lohises sabas. kui olime napilt tunni seda okset kannatanud, otsustasime välja minna. välja minek peaaegu kirde tuulega tähendas pool tundi tiksumist. alguses kõva tuule käes tiksumine, mil laud glisseerimise asemel loiult alla tuult vajuma hakkas, sest uime asendas heinapall. hiljem kaldale lähemal seda megaplanktonit enam polnud, aga samas polnud ka üle viie meetri tuult. viimased 100 meetrit olid sõrmed paksude jääkamakate sees. tuult ca 3 meetrit. viiene puri.

õudusfilmid mulle eriti ei sobi, aga tänasest põõsasurfist on raske midagi jubedamat ette kujutada. purjetajate põrgu..

kaldal ootas magustoit - sõrmede ülessulamine.

1 kommentaar:

  1. samal ajal rohukülas oli rock'n'roll kuubis. kusjuures erinevalt wg-st ennustaski emhi põhjatuult, mitte loodekat.

    VastaKustuta