Teisipäev, 18. mai 2010

esimese sordi formulist

pirita | 10,5/155 formula | 1h45min

nonii-noniii... poiss astus esimest korda formula lauale ja hoidis esimest korda kümne-ja-poole-ruudust purje tuule käes. olgem ausad - mingit armumist esimesest tuulepuhangust ei olnud.. esimesed 2 triipu olid vapšee õudukad, sest poomi kõrgus, trapetsi aasad, jala-aasad ja kõik muud settingud nõudsid tungivalt kohendamist. aga tunnikese jooksul sain suurema osa asjadest enda käe järgi ilusti paika ja nii ei tundunudki enam täiesti võimatu.. lõpupoole hakkas isegi kuidagi sõidu moodi tunduma see asi ja kui vabamets veel näitas, kuidas allatuult sõidetakse, oli juba peaaegu tore.

trenni lõpus olid tunded segased, sest vees väga muljetamiseks aega ei olnud - eluujäämisega tuli tegeleda.. paar tundi hiljem, kui juba koduseinte vahel, jõudis siis ekstaas ka kohale.. formula on ikka päris hull püss.. kihutab ilma tuuleta (tuulega läheb sõna otseses mõttes lendu), kihutab sileda vee peal ja lähes piiramatu kursi valikuvabadus ei ole samuti kehv asi. muidugi minul polnud veel midagi piiramatut - tuuleaugus julgesin ka natuke allatuult lasta, puhanguga keeras laud vabatahtlikult täiesti vastutuult ja mul polnud mingit soovi seda takistada. alternatiiv oleks olnud vaadata, kuidas kiirus helibarjäärile läheneb, aga seda ei viitsind seekord.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar