ülepoomistus

topu | 5,0/99 | 1h15min

ei tohtind tegelt üldse minna, sest linnas oli sada asja teha. aga kuidagi juhtus ikka nii, et leidsin ennast maanteelt, nina lääneranniku poole ja kuhi katusel. vabametsad ja siimud pidid minust varem startima, aga need villemid hakkasid tegelikult alles siis tulema, kui ma kohal olin.

tuult oli mõnusalt palju. väiksed rigamised ja vette. kalda alt kohe laksti täisglissi ja sellega kadusid igasugused kahtlused, kas ikka oleks pidanud linnas asjalik olema.. ei oleks.

esimese pika triibuga suutsin ennast kohe peaaegu kalavõrkudesse mässida. see oli küll hästi tähistatud, aga silmasin alles siis, kui allatuult oli võrk juba ees ja ülestuule ots oli liiga kõrgel, et sealt üle pugeda.. viskusin siis vette, keerasin otsa ringi ja sõitsin võrgust välja.

hoidsin ennast meelega keset lahte, et suurema lainetuse ja kõvema tuule käes backwinded gybe'i ja up360 proovida. kokku vist paar tükki läbi häda õnnestusid, sest tuult oli väga palju. ja siis hakkas tõstma. sõitsin terve lahe läbi, et leida natuke tuulevaiksemat kohta, aga ei miskit. igal pool tuhandega üle. puri oli täiesti sirgeks tõmmatud. proovisin siis keset lahte samu asju, aga järjest ainult mäsad.. lainet tekkis ka nii palju, et paremaga sai pisikesi hüppeid teha.. mõned nendest tulid väga ilusad ja kontrollitud.

kui tunnike laamendatud, jõudsid vabametsad ja siimud vette.. tegin vabametsaga 3 triipu võidu.. olin natuke kiirem, sest see polnud veel settinguid soojaks saanud.. neljanda triibu ajal, täitsa hirmuäratava kiiruse peal plahvatas poom. masti lähedalt toru pooleks lihtsalt.. pärast selili vee peal põrkamist otsisin oma asjad üles ja imetlesin üllitist.. poomist oli saanud kaks poolpoomi ja olin umbes poole kilomeetri kaugusel kaldast. rigasin siis rahulikult taglase kokku, rullisin purje ümber mastijuppide, poomi tükid ka sinna sekka ja mastipikenduse abil kogu kupatus jala-aasade külge kinni laua peale. siis võtsin ülestõmbamisotsa, üks ots tagumise jala-aasa külge, teine ots ümber reie ja hakkasin kalda poole kõmpima.. proovisin ka ujuda, aga lainetus oli nii suur, et ujudes ei saanud suurt aru, kas üldse edasi liigun.. asjade sidumine ja kaldale jalutamine võttis kokku aega umbestäpselt pool tundi. täitsa võhmale võttis see jalutamine.. vesi rinnuni, muda poolde säärde, vrakk jala küljes loksumas..

tahaks enda jaoks nüüd lähiajal selgeks mõelda, mis teeksin, kui selline asi juhtuks pirtal keset tallinna lahte külma veega... never sail alone.

ja võib-olla peaks trapetsi taskusse mingi nöörijupi kaasa panema.. ülestõmbamisots oli täpselt nii lühike, et ujudes peksis jalgu vastu uime.. ja kui pikem maa sügavas vees, oleks väga abiks mingi vähemalt paarimeetrine nöör, millega asju remontida või enda külge rakendada..