neljas järjest

rohuküla | 5,0/99 | 1h10min

väga tiheda tööpäeva käigus polnud üldse tuult vaadanudki ja suht teadsin, et nagunii ei puhu. viis mintsa pärast koju jõudmist helistas siim ja käskis mõõdikuid ja prognoose vaadata. kuidagi salaja oli õhtuks väga ilus asi tekitatud ja lendasime peale. ei mäletagi, millal viimati neli päeva järjest sõita oleks saanud.

viiesega oli mõnus, mul vana laud ja sellel väike custom uim. imestasin, kui palju spinni minek ka laua kujust sõltub. jp freestyle lauaga võrreldes läheb vana f2 suurusjärgu võrra vähem spinni kuigi litraaž suht identne.

ilus päev. vasakuga tuli vulcan ja paremaga ka. paremaga kolm ilusat ja kaks sellist peaaegu asja, kus tuule auk manöövri lõpu tuksi keeras. nende puhul vehkis siim kaugelt käega, et ei ole sooritatud.

ainult tunnike vees, aga see oli ilus tunnike. lasime kahekesi uhkes üksinduses. natuke kõhe tume taevas ja tume vesi, aga korralik tuul. õnneks võttis õigel ajal tuult vähemaks ja olime sunnitud kaldale enne kui täitsa kottpimedaks läks..

sunnitöö

rohuküla | 6,5/99 | 1h30min

saaremaa tripist surmväsinud ja terve päeva vahtisin mõõdikuid ja ei tahtnud üldse kodust välja minna, aga ikka sattusin enne õhtut kuidagi rohukülla. eilsetest tingimustest tulles ajas tänane varustus iiveldama. megasuur puri, milles sajakilone betoonist mast... uus laud kuivab remonti oodates ja olin vana lauaga. sellele tohutusuur 25-sendine formula uim alla..

olingi saares ühe sessiooniga oma uue pisiuimega nii ära harjunud, et 25cm tundus tõesti meeletu mõõgana. algul ei osanudki sellega lauda vulcanisse hüpata. sain ka nüüd aru, kui täiesti spinnikindel selline uim on — trambi kahe jalaga kogu keharaskusega uime peal ja lihtsalt sõidab edasi.. ei mingit spinouti.

taglas tundus nii raske, et ühes vulcanis lendas lihtsalt taglas poole manöövri peal käest.

paremaga ei tulnud midagi, vasakuga ikka hakkas tulema kui asjadega ära harjusin. viimased 20 mintsa sõitsin vägisi, sest nii väsinud olin.

hea saaremaa

nasva liivakaevandus | 5,0/100 | 2h30min

tegelt mitte hea. pigem maailmaparim saaremaa. nasva sadamast läänepool liivakaevanduse megafläti peal. natuke kahtlustan, et ma pole varem nii hea setiga nii heades tingimustes sõitnud. sain siimult sajase gaastra rdm masti ja ajasin selle oma 5,0 manicu sisse. pisut lömmise ninaga jp freestyle pro ja sellele omatehtud custom 18cm uim alla. tuult keskmiselt 14 m/s. viiene oli tegelt parasjagu üle, aga 4,4 andsin rihole ja tal oleks viiesega veel kehvem olnud. segane sõitis kaks ja pool tundi 200-liitrise lauaga ilma trapetsita. ajas seda glissi ka pidevalt. kust võetakse selline loomajõud?

tingimuste laitmatust näitab ehk ka see, et esimene katse vasakuga produtseeris spocki. kokku tegin vist 3 spocki pluss üks selline, kus selg korra vett puudutas, aga põhimõttselt tuli see ka ära. vulcan vasakuga väga ei tulnud, vist ainult 1-2 tuli, kui sedagi.. korralikus ülepurjes oli raske tagurpidi libisemist kontrolli alla saada ja tahtis alati spocki minna ja enamasti tuli mingi vahepealne asi.

aga paremaga lajatasin ca 7-8 väga-väga ilusat vulcanit. enne tänast olin neid teinud kokku täpselt ühe eksemplari. spocki veel ei proovinud.

kui saaks kolm korda nädalas sellistes tingimustes sõita, siis hakkaks nutma.

paha saaremaa

nasva | 6,5/100 | 2h30min

enamvähem divast otse nasvale.. kagutuul.. mõistagi (tasa)kaaluta olek terve päev..

algul sai mingis mõistusevastases optimismipuhangus viiene manic rigatud. tegelt sai vaevu kuuepoolesega sõitma nagu hiljem selgus. harjutasin algul vulcanit. paremaga ei tulnd midagi, vasakuga mõned tulid. natuke väikseid hüppeid kah, sest lainet sai hea nurga all võtta. palju ka niisama triibutamist uime küljes tilbendava pasa peale vihastamist.

läksin algul maailma esimest korda oma isetehtud 18-sentimeetrise uimega peale ja jätsin selle ka siis külge kui suure purje panin. sõidu asendit tuli ikka tohutult esimese jala peale ajada, et natukenegi spinnist pääseda. aga täitsa sõidetav. vulcanisse jälle lauda ajada totaalselt mõnus..

mingi hetk oli vaja proovida lainest kõrgele otse üles hüpata ja siis üleval super-air-vulcanit sooritada. sooritasin. sadasin ülevalt horisontaalse kehaga alla ja panin sellise kõhuka, et lõug käis vastu kukalt. oligi selline avarii, et lõug sai vette kukkumisest haiget. hiljem kaldal avastasin ka, et olin vist sellesama soorituse käigus laua nina trapetsini vees põhja hüpanud. peatselt lähevad klaasriide-ja-epo-peole kutsed välja.

kui kaldal asjad kokku pakkinud olime, tõusis tuul. siimud ja vanake kõu läksid uuesti vette, mina rihoga koju. kuskilt otsast ei leidnud jaksu, et veel sõita.

mr. spock

kräsuli | 5,0/100 | 2h45min

kui kõik ausalt ära rääkida, siis ideaalne sõita ei olnud. aeg-ajalt tegin keset triipu katapulti ja aeg-ajalt ei saanud esimese kahe korraga veestarti tehtud. aga ma ei olnud purjus. asju oli natuke palju. vabakas kangutas neljapoolesega, tõnnil oli neljane, mul viiene. ja 26-sendine uim oli ka rõvedalt liig. tegin hiljuti oma väikese purje vario-topi tavaliseks topiks ja nüüd rigades võttis see väga imeliku kuju. ei julgenud sellisega vette minna ja otsustasin viiesega punnitada. peab katsetama, kas ma suutsin väikese purje valesti rigada või ongi nii, et mast peab 10cm topist välja ulatama, et kõik trimmis oleks. mis oleks üle keskmise imelik.

kohe kui kohale jõudsime, lammutasin mõned vulcanid. suht napikas oli ja varsti oli raskusi laua veest välja saamise ja juhitavusega, sest tuult keerati veel vaikselt juurde. nii paueris purjega ei ole kindlasti varem vulcanit teinud. allatuult lastes polnud lootust ka, et enamvähem tuule kiirusel sõita suudaks. paremaga ei julgenud üldse midagi proovida. usun, et suurusjärk 14-15m/s puhus keskmist.

lõpupoole hakkasin spocki proovima, mis pidi väikses ülepurjestuses lihtsam olema. täna muidugi ei olnud ülepurjestus kuskilt otsast väike, aga ikkagi. hüppasin natuke veel rohkem allatuult ja taglast flipates ajasin ennast hästi madalaks ja võtsin mastikäega mastist.. suurusjärk seitse-kaheksa korda sain proovida ja siis tuli ära. manöövri ajal ei saanud natukene ka aru, mis toimub. vaatasin karusselli keskelt asjade keerlemist pealt kuni nägin, et ohh näe siin saab nüüd jälle õigeltpoolt purje poomist kinni võtta ja oligi tehtud. järgnes paariminutiline võidujoovastus.

tõnn andis hea vihje, et lauda välja hüpates tuleks varem teiselepoole purje minna. flipi peaks täitsa hüppe ajal ära tegema. kohe hüppe alguses. sealt mul see jama tulebki, et taglas jääb alati kuskile allatuult küljepeale tilbendama ja täna läks clew ka mitmel korral vette keset vulcanit. öäkk.

mõned korrad proovisin veel, aga pelmeenikonditsioon oli juba ammu ligi ja hakkasime kodusadama poole sättima. enne tõmbasime korra veel kräsuli ja laiu vahelt aegna poole välja, et tutkida seda kohta, kust kõik teised ümber laiu rohuneeme käivad. seal olid rekkasuurused lained ja imelikult vähe tuult.

püünsisse saime peaaegu terve tee glissis mööda täiesti siledat vett. 10 minutit ja tehtud.

pühapäev

kräsuli | 5,0/100 | 3h

püünsis viiestega peale, natuke tiksumist, suurem osa glissis krüss kräsuli alla. algul oli pigem vähe, aga käima sai, tuul vaikselt-vaikselt tõstis kogu aeg ja lõpupoole oli täitsa planguks tõmmatud viiene ainult natuke üle. kui lähenesime, tõmbasid 2-3 purje sealt uttu, seega olime ainukesed purjed, mõned lohed seltsiks.

täna jäi triip natuke liiga lühikeseks, et mõlema käega korraga trenni teha ja vahepeal kui proovisin, siis paremaga ei meeldinud see veepind üldse. väga kehvalt lahenesid igasugused katsed. tegin siis puhtalt vasaku vulcani sessiooni. kohe esimesed kaks katset tulid muhedalt ära ja väga ilusaid kontrollitud vulcaneid tuli julged 10 tükki. nüüd on juba haridustase selline, et tunnen lauda veest välja sikutades kohe ära, kas ja kui vulcan mingist katsest tuleb. kui tuul kõvaks läks, hakkas laud vägisi spocki minema.

paremaga proovisin palju switchis heli-tacki, mida pole vist nii kõva tuulega teinud. päris ilusti tuli.

olime lõpuks ülekeedetud pelmeenid ja kui hakkasid sellised mäsad tulema, mis olid vaatamata kõvale tuulele sadade meetrite kaugusele kuulda, hakkasime kojumineku peale mõtlema. seekord tõmbasime karidest suure kaarega mööda ja saime umbes veerand tunniga ühe joonega püünsis kaldale.

väga äge sessioon ja eriti rõõmsaks tegi see, et vist ikka ongi nii, et harjutamine teeb meistriks. vasakuga vulcan on suht kodustatud ja rutiinne asi juba..

kräsuli laager

kräsuli | 6,5/100 | 2h

püünsis vette, aga seal lombis ei saanud suurt purje korralikult käima. lisaks lõputu kogus salatit. tõmbasin kohe kräsuli alla ära ja aiai, kui mõnus seal üksinda lasta oli. kaugelt paistis ca 25-30 püünsi basseini külge kinnitatud lohet, lisaks teised samapalju püünsi-aegna liinil kulgevaid slalomiste.

sain korraliku tunnikese paraja tuulega vulcani trenni teha. esimest korda sain korralikult rakendada robi isa räägitud tarkust, et laud tuleb jõulise jalaliigutusega keerdu ajada ja samal ajal vaja taglast ka kiiremate liigutustega käsutada. ja tunduski nii kuidagi palju õigem see värk. vasakuga tegin karbitäie vulcaneid ära, paremaga päris ära ei tulnud, aga väga ligilähedasi oli mitu.

pärast ühte vasakut vulcanit jätsin jalad switchis aasadesse ja ajasin laua glissi. esimest korda elus switchis glissis. väga huvitav ja täitsa väsitav..

tagasi püünsisse tiksudes sõitsin kenasti karidele. läksin eelmise korraga sama joontpidi, ja mingi hetk nägin paari meetri kaugusel endast mere pool kivi. enda arvates olin kõikidest kividest ise mere pool. aga see arvamus ei põhinenud mingil teadusel vaid oli lambist võetud. ja siis järgmine hetk sõitsin ise uime kivisse ja sisse kukkudes sain aru, et tegemist suuremat sorti kivipõlluga, mitte paari üksiku kolliga. järgmine kord tuleb veel kõvasti rohkem lääne poolt minna..

el vulcan del paremhalss

harilaid | 5,0/100 | 3h

ilusa laupäevahommik. tuult prognoosist natuke vähem. terve aeg oli ühtlaselt viiesele natuke vähe, aga ei raatsinud suurt panna. siim näitas harilaiul sileda vee kohta. puhus edelast, mis lubas põiki 250meetrist triipu teha. lõunatuulega saaks seal basseinis pikkupidi sõita ja oleks veel lahedam. vesi sõidutsoonis julgelt üle pea, kaldad väga järsud — nagu karjääris sõidaks. kahjuks oli rohtu väga palju ja mina tulingi sealt lõpuks suure vihaga ära, sest iga kord, kui tuult glissi jaoks oli, lohises mingi tuletõrjevoolik jälle sabas..

vaatamata kehvapoolsele tuulele ja uime taga olevale põõsale tegi tuju natuke väga rõõmsaks asjaolu, et sain paremaga vulcani tehtud. üks tuli ja see oli väga ilus ja korralik. pärast seda sai ainult mõned korrad veel proovida, sest kas ei olnud tuult või hoiti uime vee alt kinni. vasakuga tegin ka mõned, millest üks tundus suht ideaalilähedane. see oligi kohe esimene katse esimese triibu lõpus seal siledas basseinis. need kümme sekundit olin proff.

basseini kirdenurk läheb väga madalaks ja on munakivisillutisega. kui muru peale vihastasin ja basseinist minekut tegema hakkasin, läksin sinna liiga lähedale torkima ja suutsin ühe vulcanikatse selili ca 30 sentimeetri sügavusse vette maanduda. nii madal oli, et sealt startida ei saanud, uim kivide vahel kinni. imekombel ei saanud mingil määral viga, sest kukkusin täiesti flätilt selili ja kivid ainult silitasid õrnalt selga ja pead. oleks tagumiku punni ajanud või käe ette pannud või midagi, oleks päris nutuseks läinud see pidu..

basseinist tagasi tulles tegime natuke rannas kalda ees vaese mehe veivamist. tuult nii nappis, et ainult sisse sõites sai lainest alla keerates käima..

koolitus

rohuküla | 6,5/99 | 2h

taas hommikul varakult rohuka poole, üheksast vette.

esimesed poolteist tundi sai okeilt liikuma. kalda all oli tuulega kehvemini, väljas eluvastik segane lainetus, kust ei suutnud täna kuidagi vulcanisse mineku platsi leida. paremaga olid taas mitmed katsed nii totaalselt elulähedal, et peaaegu midagi ei jäänud puudu. aga natuke siiski. tuult oleks võinud rohkem olla, äkki oleks ära tulnud..

vasakuga siis kõik katki. no ei leidnud kohta, kust laud veest välja saada. chopist üles hüpates läksin liiga kõrgele ja hüpe oli rohkem chop-hop kui see, mis ta tegelikult olema peab ja lainete vahelt proovides ei tulnud laud välja. selline tunne nagu prooviks esimest korda lauda veest välja hüpata. üks hädine tuli ära, paar tükki veel, mida ei saa vulcaniks nimetada, aga sain nii läbi vee tehtud ja püsti, et jalgu aasadest välja ei võtt. palju jäi vähese tuule taha kah.

tippsündmusena tegin täna umbes 92% spockist ära. ei! 95! plaan oli muidugi vulcanit teha, aga laud läks väga ilusti tagurpidi libisema ja siis läks vulcani mõttes kontrolli alt välja, aga täpselt nii, et laud keeras ülimõnusalt teised 180 kraadi ka ära ja vajusin täpselt õigesti taglase otsa nii, et see tuli ka ilusti läbi tuule järgi. ainult viimane purje flipp jäi poolikuks ja viskasin taglase käest. suuresti tänu sellele, et olin selleks ajaks üllatusest silmad nii punni ajanud, et ei osanud enam funktsioneerida. järgmise minuti vedelesin vees ja naersin kontrollimatult, sest see laua 360 oli midagi täiesti fantastilist.. :) niiiii-nii sujuvalt ja pehmelt läks, et ohohhooo. ja see kõik juhtus kuskil mõttetus chopis.

viimased pool tundi oli üks suur tiksumine, paar korda sai lahjalt käima.

kaldal saime legendaarse robi legendaarselt isalt kuldaväärt õpetust, kuidas paremini laud veest välja hüpata ja kuidas keha vulcanisse minekul liigutama peab.

palun tuult.

kräsuli flätt

kräsuli | 6,5/99 | 1h50min

aiii kui ägeda koha leidsime!

vaatasime pirtale, seal polnud üldse midagi, siis piilusime rohuneemet, aga seal ka natuke ebapiisavalt tuult. mõtlesime oodata, et ehk tõstab, aga siis otsustasime, et läheme püünsis idatuulega vette ja tiksume kräsulile lähemale lihtsalt vaatama, kas seal on mingit platsi, kuhu idakaared ulatavad.

tiksusimegi kräsuli peale ja avastasime, et kräsuli ja poolsaare tipu vahel on täiesti perfecto põlve- kuni puusasügavune vesi, liivapõhi, kividest maha jäetud. teatud kohtades läks ka väga madalaks ja 24cm uim kraapis põhja, aga need kohad olid kenasti arusaadavad ja välditavad.

tuult oli kahjuks täpselt liiga vähe. koguaeg tundus, et nüüdkohe saab käima, aga mina jalgu kordagi aasa ei saanudki. siim väidab, et sai tehtud ühe vulcani.. mina ei näinud. tundub kahtlane.

tegime siis purjekeerutamist ja iga natukese aja tagant soovisime endile õnne, et nii kifti koha peale sattusime. mõned lohed olid seal ka, aga sõitsid pisut eemal ja nendega sõdima ei pidanud. õhkkond oli harjumatult sõbralik.

kui tagasi tulema hakkasime, võttis tuult natuke vähemaks. korra kukkus nii ära, et tiksumiskiirus oli ca 2 meetrit tunnis. lõpuks saime ikka natuke asjad liikuma. siim tiksus täpselt poole tunniga ära, mul läks 35 mintsa.

kift värk. kindlasti läheme seda lääne ja edelaga ka vaatama ja loomulikult tugevama idakaga ka.

veel lahjem

rohuküla | 6,5/99 | 2h

lubas keset päeva kagu ja lõuna vahelt puhuda. hambad ristis jätsin tööasjad laokile ja ühe paiku rohuka poole. pool kolm vette.

no ei olnud tuult. ja asi ei olnud tuule suunas. tiksusin esimese otsaga täiesti täpiks ca 2km välja ja ei olnd muffigi. õnneks siis natuke tõstis kui tiksudes tagasi jõudsin ja edasi oligi nii, et pool aega tiksud, pool aega käid. sõitmine sadama sissesõidu ees laevateel. muuli kõrvale ulatus tuul ainult paari üksiku puhanguga.

uuel laual nina endiselt lömmis, õnneks on vana veel alles ja sellega siis vette. päris paljud vulcani katsed jäid selle taha, et tuult oli liiga vähe ja ei saanud lauda veest kätte. aga nendest kahest, mis vasakuga ära tulid, oli üks just selline, kus oli väga napilt tuult, niiet hea harjutus ikkagi.

paremaga sain esimest korda väikese laine seljast hüpatud asju proovida. jälle üllatas, et paremaga on laua välja hüppamine täiiesti korras ja ehk selle pärast enam muretsema ei pea. vajaka jäi taglase ette toomisest, millele peaks järgnema keha raskuse ettepoole jaotamine. taglas jäi külje peale allatuult. vasakuga harjutamisest teada-tuntud arenguetapp...

niihea-niihea on, et on tehnoloogia areng ja innovatsioon ja kõik popid sõnad ja olemas pisikesed veekindlad kotikesed, millega saab merele autovõtme kaasa võtta. kui nüüd saaks mõistusele ka kotikese, et ei viskaks koju jõudes esimese asjana võtit riietega koos pesumasinasse. näiteks edaspidi tean, et kui masin kohe alguses imelikku kolinat tegema hakkab, siis tuleb seisma panna ja põhjalik juurdlus teha mitte narrida teksade nööpe, et väga lärmakad seekord.. õpetusi elust enesest... enese elust.. alles siis arvasin ära, kui tekkis tahtmine autosse sisse saada. ühtlasi sain ka teada, et varuvõti ei tööta mingil põhjusel.. esialgsete testide põhjal hinnates jäi pestud võti siiski ellu.. paneks nüüd kärmelt mikrosse kuivama või midagi..

lahja supp

rohuküla | 6,5/100 | 3h15min

kell 6:28 äratus, seitse kodust start, siim peale, täpselt pool kümme vees. saabudes oli pilt nii ilus, et tuli korra isegi väikese purje mõte pähe ja siim panigi 5,4 ka kokku. aga see jäi kuivaks.

puhus edelast ja läänest lödiks lastud kuuepoolesele peaaegu enamvähem. vahepeal oli ligi kolmveerand tundi täitsa hea tuul, muul ajal natuke tiksusime ka, aga ikka iga otsa peal sai käima ja manööverdada.

vasakuga pole midagi rääkida — lugematud vettehüpped, mida ei ole okei vulcani katseks nimetada. mõned väga üksikud jäin püsti. ajasin tingimuste süüks — vähe tuult ja vasakuga merel suht segane chop. kümme meetrit eemal tegi siim perfektse spocki ja teisel pool kõrval tegi barabanov selliseid asju, mida ma isegi hääldada ei mõista. ühesõnaga jah, sitad tingimused lihtsalt. siin ei ole tegu keskendumise probleemidega. mul ei ole üldse probleeme ega vigu.

aga paremaga on areng silmaga nähtav. hüppamine endiselt mõnusalt kodune ja nüüd sain mitu-mitu korda ka taglase teiselt poolt kätte ja ilusti tuldud suunda sihitud. mitmel korral jäi veel napimalt puudu kui need eelmised korrad, mil napilt puudu jäi. ja jälle nii, et terve sessiooni ajal läks vaikselt paremaks kogu aeg. väsimusega mingit lagunemist ei tekkinud, pigem just kõige paremad katsed tulid täiesti viimastel triipudel.

kui ainult tänast päeva vaadata, siis ei oskakski vist otsustada, kumma käega vulcan paremini tuleb..

aaa ja see ka, et neljandal triibul, kui olin 5 minutit vees olnud, jäi üks kahemeetrine hernes uime taha. proovisin chop-hoppidega tülitajast vabaneda, mis hästi ei õnnestunud. kolmandal hüppel sooritasin ka katapuldi, mille carbon footprinti märkasin kaks triipu hiljem — mast oli laua ninaga juttu tegemas käinud ja nina korralikult lõhki. üks 10cm pragu ja risti sellega sama pikk murdumisvolt. siim tegi kiire analüüsi ja käskis mäkaiveri teipi peale panna. endal oli sama mõte. käisin plaasterdasin kiirelt nina ära ja vette tagasi ja sain sõidu sõidetud. ootan põnevusega klaasriide ja epoga müramist. pärast seda intsidenti ei jäänud kolme tunni jooksul mitteüht asja uime taha ja ei näinud ka vees midagi, mis võiks norima tulla. seda ühte hernest oli hädasti vaja.

light wind 100

püünsi | 6,5/100 | 1h35min

poolakad lubasid purjekeerutamise ilma ja täpipealt ennustuse järgi oligi. puhus 6-7 meetrit, gliss võimatu, aga üle ootuste mõnus õrna tuule friistaili õhtu.

midagi enneolematult uut ei proovinud, lihvisin vanu asju ja väga edukalt. esimest korda selle lauaga õrna tuule asju tegemas ja jälle laud ilgelt meeldis.

muu hulgas pidin jälle tõdema, kui tohutult suudan ennast keha raskuse liigutamisel ära petta. taglase suudan tavaliselt vajalikku asendisse viia, aga selle kompenseerimiseks läheb keha salaja hoopis vastupidises suunas. proovisin palju switchis heli-tacki ja sellega oli väga hea näha, et kui ainult taglase ette viid, siis on feil, aga kui viid koos taglasega ka reaalselt keha raskuse ette, siis muutus manööver nii lihtsaks, et viie minutiga hakkas igav.. seda tarkust peab nüüd sõidutuulega vulcanis rakendama, sest seal on kindlalt täpselt sama häda, et keha ei suuda õigesse kohta komandeerida.

poolteist tundi ja siis pidin ennast välja sundima, sest peopesad täiesti räbalad ja keha surmväsinud. eile pärast surfi, kui siim rääkis, et täitsa pelmeeniks sõitis ennast, siis tundus, et mulle ei mõjunud 3h intensiivkukkumist väga rängalt. aga täna terve päev keha surmlaip ja juba hommikupoolikul poole üheteist ajal tekkis ilmne vajadus korralikule ööunele üks lõunauinak peale teha.. seega ei tahtnud väsimust veel hullemaks teha ja jalutasin vastu tahtmist välja.

täiesti ilma pealkirjata surf

püünsi | 5,0/100 | 3h

jälle väga kift päev. tore on, kui asju peaaegu juba oskad..

tuul viiesele paras läänekas, tsipa puhanguline. kokku vist kolme tunni jooksul 3 gybe'i ja kaks tack'i. sinna sekka umbes poolteist tuhat vulcani katset per halss. traditsiooniliselt õnnestusid esimesed proovid tohutult hästi ja siis sessiooni lõpus enam nii hästi ei õnnestunud. vasakuga tulid mõned, paremaga jäi kahel korral väga napilt puudu, et oleks ära teinud.

paremaga laua välja hüppamine on juba täiesti kodune tegevus, mille üle on hea meel. aga taglasega parema halsi tiim veel ümber käia ei oska. elame, õpime.

terve aeg oli nägu naerul ja tuju ekstrahea. olen oma sajasesse lauda suht jäägitult armumas..

muhe, et jõeäär ennast esimest korda hooaja jooksul mere äärde lohistada viitsis.

jälle keset lahte

pirita | 6,5/100 | 1h10min

tore päeeev, tore päeeeeev! väga tore päev..

tuul palju ühtlasem ja natuke tugevam kui eelmine kord. tegin vulcanis arenemist. vasakuga tulid mõned, millest üks oli praktiliselt perfektne. hakkan lõpuks ometi keha asendit õigeks saama. paremaga on hüpped juba suht kodused, ühel korral oleks pea-peaaegu soorituse kirja saanud, kui lhv jahi juurde eputama läksin..

mingi hetk hakkas laud mõlemal halsil kõikidel katsetel spock'i ära keerama. aga tänu väärakale keha asendile ei saa ma veel lauda kuidagi nii hästi libisema, et oleks aega mõtlema hakata, kuidas taglast suunata, et spock tuleks.

kuna keset lahte jäin mingi hetk üksi, siis sõitsin kaldale lähemal mõnda aega optimistidega võidu.. jälle kift, et vesi oli igasugu erinevaid tuulesõidukeid täis.

tunnike ja välja, sest külm hakkas. on juba küll igal pool käidud ja igasugu asju nähtud, aga ikka paneb imestama, kui tohutult külmaks suudab pirta vesi idakaarte tuultega minna.. täna oli tagapool pinnavee temperatuur ca -17°C. tagasi muuli juurde jõudes tundus vesi täitsa kuum.

keset lahte

pirita | 6,5/100 | 1h45min

prognoos oli napp, aga kannatas sõita küll. olime siimuga terve aja täiesti keset lahte seal suure betoonjuraka juures, muuli lähedal ei saanud väga käima. taga pidi ka päris palju tiksuma ja käima sai puhangutes, mida oli alguses mõnusalt tihedalt, hiljem vähem.

demonstreerisin mõlemal käel, et ei oska veel vulcanit. suure purjega oli rõve teha ja aeg-ajalt lõppes tuul täpselt keset manöövrit. rõõmsaks tegi, et oskan paremaga peaaegu et laua õigesti hüpata juba. nina ei lähe veel iga kord piisavalt vette, aga enam ei paista paremaga vulcan võimatu. järgmine kord saab juba keha asendi ja taglase liigutamise ette võtta.

üldiselt oli väga kift sõit, mis sest, et midagi välja ei tulnud. ilus ilm, merel lauad, kaatrid, paadid, jahid, skuutrid ja mitte ühtegi lohe.. mida sa veel tahad? nagu mingi merelinn või midagi..

tahaks nii, et alati saab väikse purjega sõita..

püünsikeerutamine

püünsi | 6,5/99 | 1h30min

siimu ja riigimetsaga sai mõeldud, et vaja õrna tuule asju harjutama minna.

sai kõik varem osatud asjad meelde tuletatud - laud all teistpidi, switchis sõit, switchis heli-tack, switchis gybe, upwind360, backwindedis sõit, keha koos purjega 360 jne.. täitsa äge oli üle pika aja ja vahepeal väsitas hullult ära. pooleteise tunniga kopp ees ja välja. olin vana lauaga, sest uus kuivab ninaoperatsiooni ootuses. uuega oleks kindlasti ägedam olnud.

jaanipäev

topu | 4,4/100 5,0/100 | 4h

üks kõige ägedamaid sõidupäevi üldse. natuke enne viite vette, kaks tundi oli pingule tõmmatud 4,4 enamvähem mitte liiga palju üle, seitsmest alates oli viiesega täpselt paras. purjevahetuse ajal sõin ka kõhu suht täis ja see vast lubaski nii pikalt sõita.

vasakuga neljatunnine vulcani trenn ideaaltingimustes. imekombel ei olnud nii, et mingi hetk tehnika täiesti ära laguneb vaid terve sõidu ajal läks tibusammude kaupa paremaks. umbes 15 korralikku vulcanit tuli ära. üritasin kõiki elemente lihtsalt keskendunumalt ja puhtamalt teha, lõpus jäi ikkagi probleemiks see, et ei saa pärast laua keeramist keha raskust ette. kahtlustan, et olen juba laua väljahüppamise ajal liiga taha kallutatud.. viimased pool tundi hakkasin ka tegelt juba spock'i proovima. korra keeras laud praktiliselt täitsa 360 ära, aga keha asend tegi taglase järeletoomise võimatuks.

paremaga tegin peaaegu kõike, mida oskan. duck gybe, downwind 360, heli-tack, tack, backwinded gybe.. kõik asjad tulid suht ilusti. backwindedis tuleb õppida kiirust paremini säilitama. millalgi mõtlesin ka korra nalja pärast paremaga vulcanit proovida ja esimesel katsel keeras laud ilusti ära ja hakkas libisema. taglas jäi midugi maitia kuhu tilbendama, aga ikkagi. sellest inspireerituna proovisin mitu korda veel ja reeglina sain laua ilusti keeratud ja natuke libisema. korra jäi väga minimaalne tasakaalusäilitamine puudu, et olekski ära teinud. aga paremaga hüppan kuidagi imelikult nii, et ei lähe nina ees vette vaid laud keerab õhus täitsa 180 kraadi ära.. näis, mis sellest saama hakkab.

oma uue lauaga sain ka korralikult sõbraks. sellega on siiski ka niisama väikses chopis väga muhe sõita ja mürada..

sajane

püünsi | 5,0/100 | 1h10min

pool tundi enne mere äärde jõudmist soetasin uue püssi - jp freestyle 100 II pro 2006. jubeeee äge pill.. kaalub 5,8kg ja on sellega suht kõige kergem jp fs laud, mis kunagi sündinud..

niisama triibutada on sellega täitsa kehv, aga igasuguses friistaili manöövris on puhas kuld. rääkimata sellest, et glissi läheb täiesti ilma tuuleta ja glissist välja ei kuku kunagi.

esimene kord kahjuks palju sõita ei saanud, sest eilne topu hullumaja oli veel hullemini raputanud kui algul arvasin.. terve päeva oli suht imelik olla ja merel tekkis natuke selline tunne nagu oleks päikesepiste saanud.. tasakaal häiritud, väike iivelduse tunne kogu aeg ja üleüldse selline olemine, et tahaks vaikselt rahulikult pikutada.. mingi hetk oligi juba nii kehv, et ei tahtnud enam ühtegi hüpet teha ja kobisin välja.

paar vulcanit jõudsin sooritada ja tundub, et sain natuke ka saladusele lähemale. kõvasti aitas see, kui taglast hüppe ajal kiiresti ja jõuliselt liigutada.. nii ei jää see allatuult küljepeale tilbendama nagu mul tihti juhtub. sealt jäi siis veel puudu ainult keha raskus ka kiirelt ette viia..

t.o.p.u.

topu | 5,0/99 | 2h30min

korralik tüng - puhus kaks korda rohkem kui lubas. ilmselgelt oli pisike puri koju vaja jätta.

siim sõitis algul 4,7ga, varsti vahetas 4,1 vastu ja see oli ka kohati üle. mina siis nautisin oma viiest.

vesi oli väga kõrge ja suund läänest - sõideti suht ees. vasakuga tegin ühe gybe'i, umbes 4-5 vulcanit ja ca 190 selg ees vette kukkumist. tegin vist rohkem ebaõnnestunud vulcaneid kui kogu varasema elu jooksul kokku. enda kaitseks peab märkima, et oli parasjagu chop ja purje pinda oli väga hirmsalt liiga palju.

paremaga hakkasin ka taas vulcanit proovima. kui kunagi esimest korda proovisin, siis oskasin seda palju paremini kui täna.. keha asemel on mingi überloll ollus, mis absoluutselt aru ei saa, kuidas ennast liigutada, et laud ära keeraks. plärts ja plärts.

edukas oli ka juhtum, kui kimasin paremal halsil kuni kallas kiirelt vastu tulema hakkas. tagumine jalg tuli automaatselt aasast välja, et gybe'i teha ja samal ajal tuli oivaline idee, et ei taha katset raisata ja proovime ikka vulcanit. keha jooksis kokku selle peale. sain küll jala aasa, aga kontroll läks käest ja panin täiel kiirusel mäsa ja kukkusin rinnaga poomile otsa. ei olnud meeldiv. kui hingamine taastus, katsusin ennast igalt poolt üle, kas kõik jupid terved. parema tissi taga on mingi terav valu nüüd.. loodan, et rasedaks ei jäänud.

kui kaks tundi tehtud ja maailma kõige väsinum poiss, siis avastasin siimu otsima minnes täiiiesti fläti koha, kus kõik friistailerid harjutasid. avastasin ses mõttes, et olin seal varem tuhat korda käinud, aga täna ei osanud selle peale tulla. mõtlesin endamisi, et miks need lollid kõik seal ühes kohas parves sõidavad.. tegin siis flätis veel pool tundi selg ees vettekukkumist peale.. selleks ajaks olin enamvähem nii väsinud, et veestart tundus suht keeruline ettevõtmine.

nendest mõnest vulcanist, mis välja tulid, olid kaks tükki tohutult kenad. sellised rahulikud 100% kontrolli all olevad ilusad etteasted.. naeratama pani..

suure purje suvi

püünsi | 5,0/99 6,5/99 | 2h

täpselt selle purje ilm, mida mul ei ole. korra proovisin viiesega, aga poomist järele lastud purjega väga napp gliss. sõitsin siis suurega, mis oli pingule tõmmatuna enamasti paras, aeg-ajalt natuke palju.

vasakuga tegin vulcanit. mitte ei proovinud vaid kohe täitsa tegin. suutsin endale lõpuks kuidagi selgeks teha, et keha raskus on tõepoolest vaja pärast pööret ette viia. millegipärast on seda endiselt väga keeruline meeles pidada. kui meeles püsib, siis on vulcan juba peaaegu täitsa lihtne manööver. see muidugi eeldab ka seda, et hüpe õnnestuks. täna läksid vist pooled asjad hüppe nahka. ei oska enam. ja kolm tükki tegin selliseid, kus oli vulcan tehtud, aga kui tagurpidi libisemise hoog seisma jäi, pöörasin [vastu tahtmist] laua uuesti ringi ja sõitsin samapidi edasi nagu alustasin.. see oli natuke äge, aga kuna ei olnud vabatahtlik, siis natuke ei olnud ka.

vulcani kokkuvõtteks, et nii palju edukaid sooritusi pole kindlasti varem ühe sessiooni sisse mahtunud. vist ka ühe nädala sisse mitte. suur samm edasi igatahes.

paremaga down360, backwinded gybe ja vastu tuult manöövrid. väga palju mäsasid ei teinud, üldiselt olin väga tubli. paremaga vulcanit üks katse. mõtlesin, et teen, hakkasin juba tegema, aga siis arvasin, et komforti ikka ei ole ja ei taha teha. samal ajal oli võnkumine juba sisse jõnksutatud ja hüpe toimus ebavabatahtlikult. maandusin risti. ilmselgelt leidsin ennast vee alt. manöövrisse ei saa poolenisti minna. kas lähed või ei lähe. tegelt ma teadsin seda varem ka...

imelikul kombel väsis täna pooleteise tunniga vasak käsi ära. küünarnukist kõrgemalt. vulcanisse minnes tundsin, et nii väsinud, et ei viitsi taglast piisavalt kiiresti liigutada. ja üleüldse märkasin täna korduvalt, kui vastik on nii suure purjega kõiki maailma asju teha. isegi niisama triibutades tundus, et olen kümnese formula asjaga liikvel.. unistan ajast, mil mu elus on nii palju tuult, et suurim puri on 5,8.

see aasta esimene kord, kui põhjarannikul vee temperatuur ei häirinud.

rohuneeme

rohuneeme | 5,0/99 6,5/99 | 20min

elutüng. kimasime siimuga kõigepealt muugale. seal oli ilus rannailm - ees murdlainetus, siis tükk tühja maad ja alles siis tagapool paistis väike jänku. rohuneemele siis.

rohuneemes miskine 20 autot, vesi purjesid täis, enamus käivad, tunduvad suht väikesed purjed. võtsin riski ja panin 5,0 kokku. läksin peale ja tiksusin välja. tundsin, et palju puudu ei ole ja et suurega saaks sõita. tiksusin siis sisse tagasi, kaldale, puri suuremaks ja peale. selle ajaga oli vähemaks võtnud ja kui ühe ringi ära tiksunud olin, ei saanud enam veestarti mingi valemiga tehtud, sest õhk seisis. istusin siis laua peal, ootasin, kuni lained kaldale kannavad, marssisin kuivale, pakkisin asjad ja läksin koju.

taga kaugemal laevatee peal suurte tankerite juures oli ilus jänes. siim vaatas seda sellise pilguga, et peaaegu tahtiski sinna ookeanisse sõitma minna..

tormituuled-tormituuled

gruisssan, le prantsusmaa | 4,5/99 | 1h30min

elutorm. neljapoolesega sai vahepeal lihtsalt röökides ja eluhirmu nägu tehes eluhulle kiirendusi nauditud. ei aga aeg-ajalt oli tõesti natuke päriselt ka hirmus. vesi endiselt suures osas täiesti sile, 100 meetri kaugusel kaldast oli juba väike chopp. aga kui mõned madalikud välja jätta, siis sai 25cm uimega kaldast 20 meetri kaugusel vabalt kimada. kuna madalikke väga täpselt kaardistanud ei olnud, siis mitmel korral sõitsin lihtsalt heas lootuses, et ehk ei jää uim miljonikilomeetrise tunnikiirusega põhja külge kinni.. äge.

tuul oli väga üle, aga kui natuke tingimustega harjusin, siis suutsin aeg-ajalt ka vulcanit proovida ja mõned kenakesed tulid ära. müstiline, kui mõnus on kõiki asju nii väikese taglasega teha..

vees oli natuke rohkem ruumi kui eile, sest need, kes eile jukerdasid, seisid põlvistsaati vees ja hoidsid lihtsalt asjadest kinni.

poolteist tundi ja välja, sest peopesad ei kannatanud rohkem. kuna siin lõunamaal levib mingil põhjusel totaalselt arktiline kliima, siis käed olid lisaks villidele ka külmad ja ei jaksanud rohkem kinni hoida. õhu temp 11 kraadi terve päev, vee oli ka külmaks puhunud. plaan oli õhtul veel üks sett teha, sest puhus täiega pimedani, aga ei leidnud seda sisemist soojust, et niiske kalipso sisse pugeda. konkreetselt oli pusa ja talvejopega külm olla õues.. lõunamaa ikkagi..

--

homme lähen ka 99/5,8 setiga vette, aga nelja minutiga selgub, et selle jaoks ei ole ligilähedaseltki tuult. slallimehed said siiski oma suurte kiledega ühe võistlussõidu maha pidada.

rohkem tuult ei näinudki. terves vahemeres polnud kuskile minna.. panime mööda rannikut hispaania poole minekusse ja sealt paar päeva hiljem lennukiga koju.

defi

gruissan, le prantsusmaa | 99/5,8 | 3h30min

sai lõdvaltrippuva tiimiga koos defiwindile tuldud.. mina niisama vaatlejana. pidi palju tuult ja siledat vett saama.

üleeile hilisöösel jõudsime, eile tuult polnud. täna kõik muhe. puhas maatuul, seega maailma kõige siledam vesi. algul 5,8le paras, kui ennast juba täitsa ära väsitanud olin, tuli päris tuul ka.

sõitsin ivari 99-liitrise JP freestyle lauaga.. üleni konkurentsitult parim laud, millel minu varbad kruisinud on. triibutasin niisama ja harjutasin vasakuga vulcanit. ei kaugeltki lukus, aga mitmed tulid ära. paremaga tegin downwinded gybe'i. äge.

meri oli täis surfareid, kellest häirivalt paljud ei saanud omadega hakkama. mõndade jaoks oli tuult valitud varustuse jaoks liiga palju ja mõned lihtsalt ei osanud sõita ja tegin pidevalt imemäsasid. sellest, kes kuskil teed andma peab, ei teatud liiga palju. tundsin natuke hirmu ja hoidsin eemale.

lõpupoole hakkas rämedalt puhuma ja sai hullumeelselt kiireid lõike teha. kuna vesi maailmasile, siis laud talumatult suureks ei jäänud.

vulcan katki

püünsi | 5,0/99 | 2h

ilus tuul. kole vulcan. suht alguses tuli üks ära, siis toimus plahvatus ja mu vulcan oli totaalselt ribadeks. sain ilusti kümneid ja kümneid korda proovida, aga mitte midagi välja ei tulnud. lõppes sellega, et enam ei osanud isegi lauda veest välja hüpata. mitu korda maandusin nii, et laud keeras vähem kui 180 kraadi - seda pole pärast aastataguseid kõige esimesi katseid juhtunud.. keha raskuse ette toomine tundus võimatu. taglase ette toomine välistatud.. lõpupoole, kui juba lootusetuse tunne natuke peale tuli, tegin suht pohhuistliku katse, mille püsti jäin. siis muutusin jälle püüdlikuks ja katkiste vulcanite pidu jätkus.

paremaga sain backwinded gybe'i jälle vaikselt käima. vulcanit ei proovinud.

õhutemperatuur napid 10 kraadi. vesi oli vapsee miinuses. ei mäleta, millal viimati sügavas sisse kukkudes nägu sellist külmaehmatust tundis.. suvi on käes. kahe tunniga väsinud ja külmund ja väikse purje tuul hakkas ka vaikselt asju kokku pakkima..

väike hooaeg

rohuküla | 5,0/99 | 2h20min

jah, sellist teisipäeva me tahtsimegi.. täitsa metsas, kui mõnus on pisikest taglast rigada.. eriti metsas, kui palju mõnusam on viiesega väikses ülepurjestuses, kui kuuepoolesega alapurjestuses. mulle meeldib.

esimesed poolteist tundi kehtis glissikindlustus. kahel korral oli hetkeks tuult natuke vähe. esimene kord siis, kui praam sadamast välja sõitma hakkas ja teine kord siis, kui juba väljunud praamile merel liiga lähedale ronisin.. muidu oli 100% ülihea müramispäev. raiusin vasakuga ülepurjestuses vulcanikatseid, paremaga backwinded gybe, duck gybe ja heli-tack. vulcanit ei julgenud, sest pauerit oli tõesti palju.

välja sõites chopi pealt muhedad pisikesed hüpped. kui vulcanit kohe suht kalda lähedal proovida ei saaanud, siis oli aeg-ajalt parem suure chopi alast läbi sõita ja taga mere peal suurtes lainevahedes pigem teha. esimene vulcan tuli kolmandal katsel, kokku tegin 3 tükki, aga tehnika paranes oluliselt. kui olin poolteist tundi sõitnud, siis avastasin alles, et jätan ikka taglase alati külje peale allatuult tilbendama isegi siis, kui keha asend enamvähem. kui taglast ka paremini sättisin, libises kohe palju paremini ja mitmed katsed olid väga lähedal.

keset sessiooni 10 mintsa puhkepausi kaldal. jubeväsitav on see sport kui natuke puhub ka. lõpuks võttis tuule vaiksemaks ja viiesega enam väga käima ei saanud. õnneks. sest laibaväsimus nagunii ammu kallal.

eile hakkas püünsis polaarkinnastega külm. täna sõitsin paljakäsi ja peaaegu tundus, et tahaks sussid ka ära visata.

lörts

püünsi | 6,5/99 | 1h

no ei suju see värk.. festivaliprognoos ja jälle vaevu glisserivad tingimused. kõrgust sai ainult tiksudes, vulcani jaoks piisavat kiirust pidi tikutulega otsima. krt nii ei hakkagi see tulema, kui iga 6-7 minuti tagant korra proovida saab. ja nendest ka pooled praktiliselt tiksumise pealt. kõige tipuks hakkasid sõrmed natuke külmetama. sõrmed, mis olid mässitud polaarkinnastesse. keset suve. minge muffi. sepa käed.. kui lõkkesse ei torka, siis on külm..

tund ja maha - ei viitsind selle suure lahmaka purjega tiksuda ka külma käes.

suvised kindad

rohuküla | 65,/99 | 1h30min

hommikul mõte, et minna varakult rohukülla. aga läks ikka nii, et jõudsin pärast lõunat püünsisse, kus puhus muhe viis meetrit sekundis. mõned telefonikõned hiljem sõitsin tagasi linna ja sama soojaga rohukülla.

pool viis vette, tunnikese sai suure purjega kikivarvul glissida.. gliss oli nii õrn, et manöövrit väga proovida ei saanud ja tegemist oli, et allatuult ei vajuks. mõned vulcanid sain siiski proovida, aga suht katkised kõik, sest tuult pidi olemasolevale omajagu juurde mõtlema. paar korda proovisin paremaga ka, see oli eriti totaalselt katki..

lõppu veel natuke purjekeerutamist. käes olid tuttuued ülipaksud prolimiti kindad.. ikka sellised tõsised polaaruurija asjad. väga muhe - sõrmedel ei hakanud tõesti üldse külm.. aga palav ka ei hakanud. teised küll sõidavad juba paljakäsi, aga noh....

oleks hommikul kohe rohukasse läind, oleks paar tundi mõnusalt sõita saanud. elagu minu aju.

väikese purje prognoos

püünsi | 6,5/99 | 1h20min

kohale jõudes toimus mingi müstika. püünsis meri auras igast otsast ja õhutemperatuur oli ca 6 kraadi. kõik tiksusid.. pirital vist ca 5 kraadi soojem ja 2-3 meetrit rohkem tuult. kartsin pirta külma vette ja läksin ikka püünsis sisse. tüng. püünsis ka sügavamas ülirõvedalt külm vesi..

lubas ilusat ilma, aga täitsa kortsu lastud kuuepoolene vedas väga napilt. vulcanit proovisin paar korda enne kui sissekukkumistest külm hakkas, korra tuli peaaegu ära, aga siiski mitte.

tuul natuke kukkus ja mõned tiksumise upwind360 asjad ja kaldale. mõttetu riskida külmetusega kui sõita ei saa.

kodupoole minnes oli tuju väga nullis. enamvähem homme on juba südasuvi, aga vesi on veel peaaegu jääs ja siiani on olnud suures joones kolm tuulisemat päeva, millest kaks pole tegelt olnud nii tuulised nagu võiks.. jonnida tahaks :(

teine

pirita | 6,5/99 | 1h40min

väga kõva prognoos, kindel muugale minek, aga rumala peaga sai ikka pirital vette mindud. tuul igal pool julgelt kesisem kui lubati.

väga mõnusalt sile ja jubevastikult külm vesi. neli korda proovisin vasakuga vulcanit, kõik olid arvestatavad katsed, viimane tuli peaaegu ära. siis enam ei saanud, sest tihe sissekukkumine ajas käed ja jalad jäässe.

sulatasin sõrmed korra veel kaldavees üles ja viimaseks pooltunniks läksime siimuga kaugele-kaugele keset lahte ja triibutasin niisama. seal puhus mõnusalt suurele purjele. lõpuks ei aidanud ka sissekukkumise vältimine ja tulin külmunud jalgadega kuivale. rõvedalt külm vesi. hea, et vulcan nii lähedal oli..

esimene

pullapää | 6,5/99 | 2h30min

tegelikult ei olnud suurem asi prognoos, aga kuna pole viis ja pool kuud vette saanud, siis vaatasin kesise prognoosi ilusaks. hängluusidega haapsalu lahte pullapääle. tuult ei olnud ja vabamets hakkas juba kohe koju tagasi mineku juttu veeretama. tegin teatavaks, et mina lähen vette. las tiksuda..

vist 2-3 triipu sai tiksuda ja see kulus kaldast eemaldumisele. siis sain korra käima. hakkasin kiljuma, nagu tavaliselt kevadeti, ja mõtlesin, et isegi see üks triip on vabalt kogu kino väärt. aga tuul vaikselt tõstis ja aina vähem sai tiksuda. kui pool tundi jukerdatud, oli juba nii palju, et enam tiksuda ei saanud. lõpupoole oli kuuepoolene kohati täiesti räigelt üle, aga väikest rigama minna ei raatsinud.

ei proovinud ühtegi asja. tahtsin temperatuuri säilitada ja vältisin sissekäimist. täpselt ühe korra tuli mõte, et prooviks vulcanit, aga jänku tuli püksi ja ütles ei.

lihtsalt niisama triibutamine ja kiiruse otsimine. vist ei tulnud mitte ühtegi ilusat glissis gybe'i. proovisin slallipoistega võidu teha ja õnneks nad niiväga tohutult suure kiirusega eest ära ei läinudki.. ja siis pidi jälle järele ootama, kui nad pärast manöövrit veest välja ronisid..

käed natuke külmetasid, aga triipude ajal tagumise käega ringide tegemine aitas hästi. maha pidi ronima surmväsimuse tõttu. kehatemperatuuri jätkus vabalt, tahtmist ka, aga lihtsalt ei jaksanud enam asjadest kinni hoida. kuradi äge.

meelitamine

püünsi | 6,5/99 | 1h30min

prognoos oli varahommikuks ja nii oligi. sain 8:50 vette ja kuuepoolega kannatas kuidagimoodi sõita. suur puri tundus täna kuidagi eriti tohutult suur. tuuleaukudes purjekeerutamine oli vaevaline.

kui tuult natuke oli, harjutasin gybe'i korralikumalt sooritama, sest see on väga rooste läinud ja glissis manööver tundub praeguse vormiga peaaegu võimatu.

oleks pidanud veel tund aega varem tulema ja esimese valgusega vette astuma. siis puhus korralikult.

eile õhtul läks süda härdaks ja käisin kõik uimed liivapaberiga üle. korra mõtlesin, et äkki peaks pealetõmbamisotsad ka üle vaatama, sest pole ammu kontrollinud neid. "praegu ei viitsi..." ilmselgelt oli parem lahendus täna mere ääres värskelt plahvatanud alt pealetõmbamisotsa vahetada ja sellega veel tuulist aega raisata.

valus tüng

püünsi | 5,0/99 | 50min

põhimõtteliselt sain tünga. ja nüüd on küünarnukk valus.

tänase päeva õppetund: prognoosi jälgimist peab harjutama. reedel suutsin natuke pahandada, et ainult pimeda ajal puhub ja sellest tulenevalt kaotasin niivõrd valvsuse, et tänase prognoosi tekkimise magasin maha. millalgi keset päeva vaatasin järgmiseid päevi silmas pidades kaardid läbi ja imestus oli suur, sest tänaseks näitas ilusaid asju. rõõm. näitas, et umbes kahe ajal on maksimum ja hakkasin selle järgi plaane sättima. kulus julge minut enne kui taipasin ka kella vaadata. veerand kolm. ahahh.

välkkiirelt otsustasin, et siiski lähen. ühe käega sidusin asjad katusele, teise käega arvutasin, et ligi tunni saaks sõita.

pool neli astusin vette. tuul kukkus siis, kui autos kalipsosid külge panin. sain vist umbes 10 otsa glissi, millest ainult 2-3 sellised korralikud triibud. kui kiirust manöövriks jätkus, proovisin mõlemas otsas vulcanit. täiega katki kõik. paremaga suutsin nii toimetada, et laud veest välja ei tulnud, jalad lendasid aasadest minema ja maandusin ribide ja küünarnukiga laua ahtrisse. mingi hullem ragin saatis seda maandumist, aga kiire analüüs näitas, et ribid jäid terveks.

viimane pooltund enam praktiliselt glissi ei saanud. mõnus sügisene light wind freestyle, kandvates rollides heli-tack ja upwind360.

soe oli.. välja ronides hakkas puhuma.. /(%#&"!#/#&¤!!!

tavaline müramine

püünsi | 5,0/99 | 1h20min

keegi ei viitsinud minuga kaasa tulla - kes tartus, kes pääskülas - niiet pidin üksinda läbi lume sahiseva mere äärde minema. mõtlesin, et teen karistuseks forwardi ära või sooritan paremaga vulcani, aga nii siiski ei läinud..

vee äärde jõudes valitses üleüldine tuulevaikus, aga õnneks suutsin prognoosi uskumisele kindlaks jääda ja komplekteerisin viiese. vette minnes oli see täpselt paras, hiljem üle ja vastu pimedat juba täitsa üle.

algul triibutasin niisama, aga see kujunes päris ruttu väga igavaks ja hakkasin paremaga vulcanit harjutama. esimene katse tuli enamvähem, siis hakkasin mõtlema, kuidas paremini saaks ja kõik läks pekki.. alles pool tundi hiljem täitsa viimaste katsetega sain jälle kuidagi laua libisema, aga sooritust ei tulnud kaugeltki.

vasakuga proovisin ainult ühe korra, sest ei viitsinud sügavas sisse kukkuda. see oleks igasuguse temperatuuri kohe ära võtnud. kimasin ja otsisin igast võimatust kohast chop-hopi rampi.. mõned väga kaifid pisikesed lennud tulid. kuidagi eriti ägedad olid täna paremaga laine seljast hüpatud asjad.

läksin iga 20 mintsa tagant korraks lohepoolsaarele käteringe tegema ja see hoidis niimoodi sooja sees, et ei hakanud muffigi kordagi külm.

triibutamise ajal mõtlesin ka välja, et poomi mastikinnituse sees võiks elada väikesed nanorobotid, kes tuleks ja vajadusel trapetsiaasade asendit nihutaks. kui ühel halsil sõidad, siis teise halsi ots ripub seal ju nagunii täitsa niisama - selle kallal saaks nad siis toimetada vastavalt vajadusele. neil oleks kõrvaklapid peas ja ma annaks läbi tarkusehamba küljes oleva bluetooth mikrofoni neile nõu, et mida ja kuidas toimetada... kui tuule tugevus pidevalt muutub, siis ei viitsi üldse neid otsi käsitsi iga paari minuti tagant näppida..

rigging fail

püünsi | 5,0/89 | 1h40min

väike laud kükitas kodus seina peal ja mõtles terve aja, et kuhuuu se lammas nüüd ilma minuta läks.. väike puri vaatas kaldal auto kõrval pealt, kuidas ma viiest kokku sodisin, sest 4,4 tundus liiga ulme ja tiksuda ei tahtnud.

sain, mis tahtsin. ei tiksunud hetkegi. kohe algusest peale oleks 4,4/72 käima saanud ja tuul kogu aeg tõusis. lõpupoole oli juba päris psaiko kimamine - tundus, et muljusin suurest hirmust näpujäljed poomi sisse. laud oli väga liiga suur ja puri oli ka suur. chop oli ka parasjagu nii tihe, et selle lauaga ei mahtunud piisavalt lainete vahele ära, et mõnusalt väikseid hüppeid teha saaks.

terve aeg niisama tinistamine ja teravamate lainete otsimine, mida väga ei leidnud. hämmastavalt soe oli. poolteist tundi sõitsin nii, et mitte kuskilt ei hakanud natukenegi külm. mõningal määral vast tänu sellele, et mingeid vulcaneid ei proovinud ja sisse käisin ülivähe - esimese tunni jooksul vist kaks korda ainult. pärast tulid juba väsimus ja liigülepurjestus ja panid mind natuke paika.

sain oma naishi lauaga palju rohkem tuttavaks, sest pole sellega varem eriti sõitnud. sõpradeks me veel ei saanud, sest minu meelest keerab ta gybe'is suht imelikult ja suurema kiiruse peal oli täna spinnist välja tulemine väga vastikult vaevaline. aga see võis ka varustusele mittevastavatest tingimustest tingitud olla, niiet sae järele veel ei haara..

väga meeliülendav ja hinge kosutav trenn. kohati natuke hirmus ka.

parem vulcan areneb

püünsi | 6,5/99 |1h5min

kodust püünsisse sõites oli tee suures osas lumine. miinimumini kulunud suvepapudega ei olnud äge roolida. igasugune uni läks lõplikult ära, kui täiesti lumisel teelõigul ilmus kurvi tagant mäest alla kulgev viru hotelli suurune tsisternauto. sõiduki tegi põnevaks asjaolu, et see oli väga eeskujulikus külglibisemises. nagu džheims bondi filmis noh.. rekkajuht lappas tohutult intensiivselt rooli ühele ja teisele poole ja sai lõpuks oma asjad otseks. läksin enda asjadega ka natuke libisema ja mahtusime teineteisest päris napilt mööda. veel napimalt jäi puudu, et oleksin vaikselt kraavi ära vajunud. nüüd saan veel paremini aru, miks usa-s alati liikluskatastroof on, kui pool tunnikest lund sajab.. suverehviga ei teegi midagi.. eriti siis, kui väga tihti harjutada ka ei saa..

aga. vee äärde jõudes oli pulss normis tagasi ja siim-kõu rigasid juba asju. panin viiese kokku. täpselt see hetk, kui sain poomi ka igalt poolt kinni, otsustasin ikkagi suure purje kasuks ja sain veel rigada. hea otsus, sest viiesega oleks pool aega tiksunud.

6,5/99 oli paras. 5,7 oleks veel parajam olnud. mõlema käega vulcanitrenn. vasakuga ei midagi erilist - suht katki oli. aga paremaga tulid korralikud edusammud. 2-3 korda sain laua libisema ja taglase ka õigesse asendisse ja peaaegu soorituse kirja, aga keha asend jäi natuke-natuke liiga ette ja kiskus taglase viimasel hetkel ära.. väga äge.

vahepalaks läks kardaan pooleks. kui peab katki minema, siis see oleks mu kõige lemmikum kardaaniplahvatuse stsenaarium. side katkes pärast kalda all tehtud manöövrit. kukkumist ei põhjustanud. taglas jäi nende turvaotste abil laua külge, sõitsin 5 meetrit kaldale lähemale - lihtsalt et proovida, kuidas nende turvaotstega sõita on - panin kaldal uue kardaani ja olin plahvatusest täpselt neli minutit hiljem uue asjaga glissis.

kubujuss

püünsi | 5,0/99 | 1h

edelatuulelaks. kuna olen külmetusest toibumas, siis sai vaatamata soojemapoolsele ilmale enneolematult palju asju selga pandud. pikk suusaaluspesu, sokid, õhuke aluskalipso, õhuke kapuutsiga vest, talvine kalipso, paksud sussid, paksud kindad, paks kapuuts. aga vees ei olnud üldse mingit kubujussitunnet. mõnus oli kimada ja külm ei hakanud. tunnikese sai teha, siis oli pime. esimene pooltund puhus kenasti, teine pooltund sai natuke tiksuda ka.

vasakuga proovisin ainult vulcanit, hiljem paremaga ka vulcani katsed. vasakuga on ikka totaalne keskendumisvaegus. mulle lihtsalt nii meeldib see hüpe ja tagurpidi libisemine, et manöövri lõpu peale ei viitsi enne mõelda kui hilja. kui mõtlesin, et tavai proovin nüüd ühe ka korralikult ära teha, siis tuli teise katsega välja..

paremaga tegin mitu laud-risti-vette hüpet, millest õnneks ükski polnud valus ja korra sain ka laua väga kenasti tagurpidi libisema.

kagurohukas

rohuküla | 5,0/99 | 1h30min

algul enamvähem korralik lõunatuul viiesele, hiljem keeras kagusse ja hakkas pagitama.

vesi oli maailmakülm. vette kukkudes hinge kinni ei naksanud, aga käed hakkasid vaatamata kinnastele hetke jooksul külmetama. maha pidin tulema tänu sellele, et kehal hakkas natuke jahe. kuna kurk natuke haige ka, siis ei tahtnud rohkemaga riskida.

natuke sai vulcanit proovida. seekord oli parema käega great success - sain kahel korral laua kenasti tagurpidi libisema. isegi käed suutsid suht autmaatselt taglast natuke õiges suunas liigutada, aga keha asend jäi liiga külje peale. jalad ei taha paremaga kuidagi ilusti hüppesse minna. üritad ühte jalga õpetada, aga teine on just ka õpetust saanud ja tahab ka harjutust samamoodi kaasa teha ja lõpptulemusena hüppavad mõlemad jalad koos ja ongi laud risti vees ja reisija saadetakse lamama.

vasakuga ära ei tulnud, aga ühel hetkel langetasin mingil põhjusel otsuse, et polegi hullu kui ära ei tule - aega on. see tõi rahu hinge ja elu läks ilusamaks. a raip vesi ikka soojemaks ei läind..

wild wild east

randvere | 4,4/72 | 1h20min

aiiiiii ilus päev täna.. pisike puri oli korralikult peale tõmmatud ja puhanguti oli seda ka nii palju, et pidi ust paotama.

raudselt mu elu ägedaimad, kiireimad, kõrgeimad parema halsi hüpped. oleks lainele parema nurga alt läheneda saanud, oleksid pika puuga elu suurimad hüpped tulnud.

esiteks sõitsin ennast veerand tunniga punasesse. absoluutselt iga laineharja pealt hüpe, rulli eest põgenemine, pagide kontrollimine ja täiskiirusel lainest alla keeratud gybe'id. süda töötas koolibri režiimil.

ruttu sai selgeks, et nii kaugele ei sõua ja võtsin hoogu maha. peamiselt sai harjutatud manöövrit nimega speed-crash. umbes kümme korda suutsin lihtsalt keset triipu helikiirusel edenedes kontrolli kaotada ja katapulteeruda. enamasti kukkusin kõikide jäsemetega kõikidele asjadele otsa. pea käis korra purjes, poomi otsa sattusid kordamööda puusad, reied, sääred jne. korra vist isegi üritasin iseendale otsa sõita. peaaegu tuli välja ka. kuidagi nii suutsin kukkuda, et asjad ei jäänud kohe seisma vaid proovisid mind rammida. proovida sai ka spinnis lauaga hüpesse minekut.

kindlasti ühed kõige proovilepanevamad tingumused, milles sõitnud olen.

kindlasti üks elu kiftimaid purjetamissessioone. nüüd võiks vahelduseks normaalsest suunast ka puhuda.

wild east

randvere | 4,4/72 | 1h10min

sain siis esimest korda oma kõige-kõige väiksema setiga sõita. puri oli poomist natuke järgi lastud, aga ainult sel põhjusel, et homseks lubab veel kõvasti tugevamat puhumist ja kui juba täna peab asjad planguks tõmbama, siis võib homme enne vette saamist hirm naha vahele pugeda :)

sõitsin ennast tunniga täiesti süsiks. ohjeldamatu kihutamine, miljonid hüpped - väiksemad ja suuremad. peab tunnistama, et paremaga hüppamine ei ole enam eriti suurem asi. aeg-ajalt oli kesise laine/tuule nurga tõttu vaja õhku tõustes väga krüssata, mis tingis selle, et maandudes oli keha raskus tohutult liiga ees, mis põhjustas omakorda mitmeid oivalisi mäsasid, aga üldiselt ei tunne paremaga hüppesse minnes enam mingit ebamugavust. paar korda õnnestus ka vasakuga mõned hüpped meelitada ja ei osanudki öelda enam, kumma käega mugavam hüpata on.. tõsi, paremaga mingeid forwardi mõtteid küll veel ei teki..

kui tunnike kimatud, hakkasin peaaegu iga otsa peal sisse käima. mitte midagi ei osanud enam ja kui oli vaja korra lainete alt puri kätte saada ja õiget pidi udjada, siis ilmnes, et poisil on patarei täitsa tühi. kaldale.

vee äärest autode juurde lonkides tuli regina vastu. sajase slallikaga. ta oli veerand tundi hiljem kaldal tagasi ja lubas, et enam kunagi randverre ei tule :)

trennipäev

püünsi | 6,5/99 | 2h10min

lõpuks ometi mõnus trennisessioon. alustuseks sai paduvihma käes kalipsot selga ajada ja 20 mintsa tiksumist teha, aga järgnev heastas kõik. mõnus suurele purjele õrnalt overpower tuul. ühtlane. 50 minutit järjest. täiesti sile tantsuplats. kuna meri oli väga kõrge, sai praktselt vee all olevale maakitsusele hästi lähedale sõita.

tegin vasaku vulcani intensiivtrenni. ära tuli ainult viis tükki, aga kogu aeg oli väga lähedal ja enamasti lõppes selle taha, et pärast libisemist tekkivas surnud punktis ei suutnud tasakaalu leida.. paremaga ei proovinudki, sest ei tahtnud, et miski vasaku trenni segaks. olles nüüd teada saanud, et siim tegi täna paremaga vulcani ära, mõtlen, et oleks ikka pidanud paremaga ka proovima. väga kahetsusväärne lugu..

hiljem veel pool tundi vihma käes tiksumist ja siis sellist poolkõva, kus aeg-ajalt käima sai. ühel hetkel oli tuul noaga lõigatud ja kukkus 2meetriseks.. sikutasin purje veest välja ja kaldale ära.

pidupäev

rohuküla | 6,5/99 5,0/99 | 2h20min

hommikul tundus, et peab jooksma minema või mingi muu jubedusega päeva sportliku osa sisustama. pärast lõunat hakkas siiski tunduma, et see nädal kolmandat korda rohukülla sõit on õigustatud..

esialgu suur puri. varsti oli see üle ja kui tund sõidetud vahetasin väiksemaks. väike oli ka varsti nii üle, et vulcanit eriti proovida ei saanud. 5,0/72 või 4,4/89 oleks parajad rallikomplektid olnud. aga väiksed lauad ja väike puri passisid kodus, sest oli ju selge, et neid vaja ei lähe.

üks totaalselt nunnu vulcan tuli ära. kohe kui ära tuli, siis tõstiski nii kõvasti, et kuni pimeda saabumiseni oli kogu aeg liiga üle. ühest ülepurjestuses proovitud vulcanist sain päris hullu laksu põlve õndla alla sääremarja kui jalg vette kukkumise ajal sajaga liikuvale poomile ette jäi. hea, et põlve ei saanud.

suuresti kõva tuule nautimine ja niisama kihutamine. suur laud oli laines muidugi päris vastik sepik, aga õnneks polnud liiga ebamugav. pisikese putukaga oleks päris vingeid hüppeid teha saanud.

rohuküla lörts

rohuküla | 6,5/99 | 2h15min

lõuna paiku püünsist läbi - seal jälle vaikus. rohukülla siis.

kohapeal pidi koosoleku tegema, et kas suur või väike puri. õnneks hakkasin suurt rigama. laias laastus sain kerge tünga, sest suurega sai esimesed pool tundi vaevu glissi. väga midagi proovida ei saanud - kõrguse hoidmisega tuli tegeleda. teine pooltund kukkus täitsa ära ja hakkas keerutama ka veel. päris äge oli upwind360 teha, kui tänu samaaegsele tuule suuna muutusele sai kohati 450 kraadi keerata ja kohati ainult 270 :)

hiljem saabus ühe vihmapilve all ka täitsa korralik 12meetrine tuul. näha oli, et see lõppeb ruttu ja vehkisin siis maailma kõige lühemaid otsi, et võimalikult palju vulcanit proovida saaks. sellise rabelemise peale ühtegi ära ei tulnud, aga märkasin, et jälle on manöövri sooritamisel mõtlemisaega juurde tekkinud. peavalu teeb taglas, mida ma ei raatsi kuidagi ette viia - jääb allatuult külje peale ripakile. korra oli ka nii, et laud libises kenasti tagurpidi, taglas oli jälle külje peal ühes käes ja siis jäi aega vaba käega vehkida ja omale puust ja punaseks teha, et krrt näe taglas on seal, aga tegelt peaks olema hoopis seal! lammas! määääää!

head tuult oligi mingisugune hea kaheksa minutit. siis jälle tiksumine. sääraselt toimetades võttis külm ligi, aga kuna üks vihmapilv paistis veel tulemas olevat, otsustasin selle ära oodata. vigurdasin niisama ja üritasin ära arvata, kust poolt puhub.

see teine pilv läks natuke mööda ja ei olnud vist piisavalt vihmane - sai kergesse glissi, aga lauda oli väga keeruline veest välja hüpata. siis tuli veel praam sadamast välja, keeras vasakule ja tundus, et paneb saaremaa poole punuma.. ilmselgelt viimane aeg kaldale kobida..

praam jäi siiski lihtsalt sadama kõrvale passima.. juu tegi kapten südamedaamile lõbusõitu.

tagasiteel mõtlesin, et kevadel kiirelt esimese vulkaniseerimis-soorituseni jõudmine oli vist ikka väga suuresti tänu ideaalsetele harjutustingimustele.. ma arvan, et sain kevadel selle ühe nädala jooksul rohkem vulcanit proovida kui kogu ülejäänud suve jooksul kokku.. suht niru värk..

rohuküla rock

rohuküla | 5,0/99 5,0/89 4,4/89 | 2h

hingerahu taastatud. samas sain teada, et igasugune vorm on kadunud. viimased nädalad on poe käivitamisega seoses nii kiire olnud, et pole ühtegi sportlikku liigutust teha jõudnud. tulemuseks see, kahe tunniga kõik patareid tühjad. tingimused polnud muidugi ka kõige lihtsamad.

esimese tunni kangutasin viiesega. algul suurem laud, siis sain esimest korda oma 89-liitrist naishi proovida. esialgu oli natuke võõras. eriti hull, kuidas laud allatuult keerates kiirendab. vähemalt tundus küll, et gybe'i alustades läheb laua all mingi tohutu turbiin tööle. esimesed 10-15 gybe'i käisin kõik sisse, sest kiirus tundus üle mõistuse suur.

hiljem kui ka 4,4 purje esimest korda testisin, läks kõik väga heaks. kuna tuul oli nii kõva, et ka rohuküla flätt kiskus suht chopiseks, siis ei olnud kõige mugavam kimada, aga taga muulist kaugemal oli päris haigelt äge mägede vahel rallitada.

puri (ka väike) oli kogu aeg nii üle, et vulcanit ega muud huvitavat peaaegu ei proovinudki. mõned katsed vaid.. tuli välja, et ma ei mäleta enam, kui kõva ülepurjega vulcanit veel nii proovida saab, et jalad otsast ära ei tuleks..

väga tohutult äge päev. mõned südantsoojendavad hüpped. uberkõva tuul.

surf salatikausis

topu |5,0/99 | 1h30min

mäletan, et kunagi veestarte ja asju õppides esines hetki, mil tahtsin suurest vihast peaaegu nutma hakata. asjad läksid alati perfektselt kõige valemasse asendisse, jalust maha niitev laine, tuulepuhang või järsktuulevaikus ilmusid kõige kehvemal hetkel, mida üldse ette kujutada annab. terve maailm oli minu vastu...

täna oli kaldal pigem vaikne, sest tuul põhjast. kohati ka natuke kirdest. panime siimuga siiski 5,0 ja 4,7 kokku ja tiksusime välja. nagu arvasime, saime kohe saare tagant väljudes käima. tuult oleks võinud rohkem olla, aga sõita sai. sellega algas mu elu üks kõige jubedamaid purjetamiskogemusi..

seal, kus oli tuult, oli ka vees hõljuvat taimestikku. suurusjärk neli miljonit tonni kuupmeetri kohta. esindatud olid kõik maailma liigid alates rohulibledest kuni suurte kadakate ja männipuudeni välja. neid vee pinnal eriti näha ei olnud, aga kuskilt nad siiski uime taha tekkisid. kui uim üle viie sekundi enamvähem puhas püsis, tähendas see seda, et oled tuulisest alast väljas ja saad niivõinaa ainult tiksuda. esines ka olukordi, kus tegime uimed puhtaks, rääkisime paarkümmend sekundit juttu ja selle ajaga oli kohapeal seistes uime taha korralik põõsas tekkinud. nuustikud olid uimede külge betoneeritud, keevitatud ja liimitud. proovisin ülikõrgeid chop-hoppe, meelega täiesti spinni maandutud hoppe ja kõike muud, mis pähe tuli. mitteüks asi ei teinud uime piisavalt puhtaks, et mõne manöövri jaoks kiirust koguda saaks.

kohati oli purjes selline vedu, et trapetsiotsad kohe-kohe plahvatavad, aga glissi ei saanud, sest kahe meetri pikkune isane kadakas lohises sabas. kui olime napilt tunni seda okset kannatanud, otsustasime välja minna. välja minek peaaegu kirde tuulega tähendas pool tundi tiksumist. alguses kõva tuule käes tiksumine, mil laud glisseerimise asemel loiult alla tuult vajuma hakkas, sest uime asendas heinapall. hiljem kaldale lähemal seda megaplanktonit enam polnud, aga samas polnud ka üle viie meetri tuult. viimased 100 meetrit olid sõrmed paksude jääkamakate sees. tuult ca 3 meetrit. viiene puri.

õudusfilmid mulle eriti ei sobi, aga tänasest põõsasurfist on raske midagi jubedamat ette kujutada. purjetajate põrgu..

kaldal ootas magustoit - sõrmede ülessulamine.

käisin ujumas

randvere | 6,5/99 | 20min

prognoos igatahes ei näidanud õhtpoolikuks kolme meetrit tuult. oli karta, et puhub rohkem. aga tundsin hirmu asjata. kuna kohale oli mindud ja värske õhu kätte oli vaja saada, siis otsustasin igaks juhuks vette minna. üksikud kaldakükitajad vaatasid murelike nägudega, et mis sellel hakkas..

sain ühe triibu kaugele randvere alla tiksuda, siis vaevaline veestart, tiksumine tagasi ja siis polnud enam ka viite meetrit. tuul purje üleval ei hoidnud ja veestart võimatu. lasin ennast siis kaldavees lainel miski 20 mintsa veel loksutada, et äkki tõstab. aga ei. kaldal oli hea vaikne liiva täis asju kokku panna..

käisime vabakaga eile hommikul üheksa ajal ka kaldal passimas. sest jälle prognoositi asju. tookord ei suutnud me endi jaoks vette minekut piisavalt mõistlikuks mõelda.

randvere avastamine

randvere | 6,5/99 | 1h10min

tänu ajaplaneerimise errorile sain ainult tunnikese sõita. tuult oli kuuepoolesele napilt. aga samas oli puhumine väga ühtlane ja lainest alla sai peaaegu alati käima.

koht selline, et kaldal on kõik suht kehv. võttes arvesse, kui popiks see spott saab, pole parkimiskohti ollagi, head rigamisplatsi ka napib ja parklast mereni viib tõsiselt teravate kividega pikk tee. aga seda kõike ainult siis, kui vinguda vaja. vees on jälle kõik väga tiptop. mõnus liivapõhi, mis pärast pikka kiviklibu teed nii võimatult pehme tundub, kive pole, laine mõnus jne.

tuult oli liiga vähe, et midagi põhjapanevat arvata, aga tunne oli, et kõva tuulega on see vägavägaäge koht. homme hommikul uus testisessioon, lubab natuke rohkem ja puhast idatuult. täna oli pigem kirre ja puhus peaaegu täpselt otse sisse.

tänu tuuleoludele ja ajalistele kitsendustele sain vulcanit proovida vaid mõned. ära ei tulnd midagi, paar korda tulid väga pikad libisemised. taglas jääb (vist tänu lainele) kuhugile allatuult kinni ja clew läheb vette ja sinna enamasti asi lõppes. mitte midagi muud ei proovinud, sest tuult oli vaevu triibutamiseks. paremaga mõned väga huvitavatesse asenditesse maandutud hüpped ka.

tallinn pudiseb

püünsi | 6,5/99 | 2h

täna väikseid asju kokku ei pannud. aga suurtega sain kohe vette astudes glissi.. kell 8:05 sain peale. esimene tunnike uhkes üksinduses. suures joones oli puhumine suht sama, mis eile õhtul. eilne max oli natuke kõrgem, aga samas ei kukkunud täna kordagi nii ära nagu eile. keskmiselt sai umbes iga teise triibu glissi.

vulcanit ei tulnud. tuuleolude tõttu sain vist 5-6 korda korralikult proovida. tundub, et taglas läheb ette küll, aga raskus jääb vist ikka liiga tagajalale.. korra tuli säärane, et viskasin taglase nii ette, et tuli poomist lahti lasta ja mastist ja alaliigist kinni hoida.. laud libises mitu kilomeetrit tagurpidi väga vahvalt.. aga paremaga oli suurareng. sain ühe korra väga muhedalt laua libisema. selleks oli vaja keskenduda tagumise jala kõverdamisele hüppe ajal, et nina vette läheks.

beat tack'i proovisin ka jälle päris palju. ära ei tulnud, aga paar korda oli täitsa lähedal. arvasin, et seda parem teha nii, kui võimalikult vastu tuult carvid, aga see ajas kõik täitsa vussi. suht külgtuules tuleb taglas tuulde visata..

tiksumistrenni ka natuke peale ja oligi olemas. backwindedis olin palju. kui tuul natukene tõuseb, siis on kohe väga raske stabiilset olukorda saavutada. tundub, et tagumine jalg on täiega alaliigil ees ja ei saa piisavalt gaasi maha - ehk on väiksema purjega lihtsam..

täitsa metsas, kui palju igasugu sodi lõuna tuulega tuleb.. kõikvõimalikud puupulgad ja roikad ja uue lisandina kergploki tükid, mis veepinnal triivivad.. alates pöidlasuurustest kuni suure rusika suurusteni, ühte auto aku suurust nägin ka. ja mingit suuremat sorti kiletükki :S

tarifa

püünsi | 6,5/99 | 2h20min

jubeäge vaatepilt avaldub sealt viimase kurvi tagant kui keset pidu püünsisse jõuad.. nagu välismaa..

pidi tulema tuul, eks. tallinnas. seepärast ei hakanud rohukülla sõitma. püünsis panin suurest optimismist hulluks aetuna kaks setti asju kokku. suured asjad kohe sõitmiseks ja väiksed asjad ka, sest hiljem hakkab kõvasti puhuma ja siis ei pea tuulist aega rigamiseks raiskama.

väiksed asjad sain kuivalt kokku pakkida. suht imelik on kuivi asju kokku panna.

ligi tunnike oli sellist, et suurega sai enamasti käima. ülejäänud oli tiksumine. aga kuidagi äge oli täna. tiksumine oli okei. ja ex-elektrik kriku austas meid üle pika aja oma kohalolekuga. tuju kohe veel parem.

vulcaneid tuli kaks. väga vähe sain proovida ka. need, mis tulid, olid suht ilusad. too manööver hakkab vasakuga täitsa sõbraks saama.. selline mugav tunne on juba - vaatamata sellele, et veel kaugeltki stabiilselt ei tule. paremaga ka edasiminek. mõtlesin välja, et eelmine kord ei julgenud korralikult hüppes selga ette keerata. kui seda nüüd tegin, läks kohe paremaks ja korra sain isegi laua õigesti maandutud nii, et nina kõigepealt vees. ülejäänud maandusin ikka plaks-plaks. esimene plaks tuleb sellest, kui laud risti vette kukub ja teine plaks tähistab piloodi selg-ees veekogusse sisenemist.

tiksudes proovisin sajase lauaga vist esimest korda backwinded sailingut.. väga äge oli. kui käima sai, proovisin paremaga paar korda ka beat tack'i.. täiesti tehtav asi. mina muidugi ära ei teinud. laud keeras isegi ilusti ära, aga kummardasin liiga taglase kohale ja jäin clew-first liiga pikalt kinni hoidma.. taglas tuleb clew-first asendis absoluutselt kohe lahti lasta ja flip ühe soojaga ära teha, muidu oled kõhuli purje peal.

kift päev vaatamata prognoosivälisele tuuleseisakule. annaks nüüd keegi meelekindlust hommikul vara ka veel korra vette minna. homme lõunast alates jälle mitu päeva täiesti tuulevaikus..

tsirkus

püünsi | 5,0/99 | 3h15min

sellist kino pole varem nähtud. tõmbasime vabakaga enne lõunat sellise draama käima, et ohhohhoo.. kumbki ei osanud vastuolulistest prognoosidest piisava meelekindlusega välja lugeda, kas pärast lõunat tallinnas puhub. pärast pikka arutelu ja ropendamist otsustasime ikkagi kärmelt rohukülla minna, samal ajal endid kirudes, et juba hommikul vara sinna ei läinud. vabanaatori poole sõites helistasin talle enamvähem iga valgusfoori juurest ja uurisin tallinna online tuulemõõtjate kohta. ikka veel vaikne, aga tuule suund hakkas normaalsemaks minema.. vabaka juures väljendasime läbi kuuldud ja ennekuulmatute roppuste kahetsust, et hommikul rohukasse ei läinud, tassisime slallimehe auto asju täis, otsustasime asju ühte ja teistpidi ja lõppkokkuvõttes seadsime endid ikkagi püünsi poole.

viimsis helistas siim ja ütles, et püünsi mõõdik läks just punasesse ja puhub kenasti. kohapeal nii oligi. ilus overpowered väikse purje päev. kehv on see, et kuna esialgse idee kohaselt startisime rohukasse, jäid selliste tingimuste jaoks ideaalsed 89-liitrine veivikas ja 5,0 manic koju.. :(

viiene oli üle, aga mitte ropult. kui oli mitte-eriti-üle, proovisin vulcanit, kui oli üle, tegin backwinded gybe'i, kui oli väga üle, tegin duck-gybe'i ja kui oli hullumaja-üle, tegin lihtsalt gybe'i. triipude ajal tegin iga otsa peale paar chop-hoppi.

vulcanis mingit hullu stabiilsust veel pole, aga olen vist ületanud mõtlemiskünnise. ehk siis jõuan juba manöövri ajal adekvaatselt mõelda ja sooritusse lennult korrektuure teha. see oli ennist võimatu. kolm vulcanit tuli ära, kõik olid ilusamad kui kunagi varem. esimene tundus täiesti perfektne, sest sain ilusti keha ette ja laud libises pehmelt, mõnusalt, kontrollitult jne.. muahh.

kui intensiivtrennist pisut siiber, käisin natuke ka laineosakonnas. hüppematerjali oli, pealetõmbamise lainet oli ka palju, aga selle sajase saiaga polnud seal kuigi äge. täitsa isegi väikse veivikaga oleks seal kiirusesse saanud ja kahtlustan, et mu uhiuus suur veivikas oleks täitsa pöörfi olnud.

väike puhkepaus ja siis veel siimuga koos pool tunnikest vulcani trenni mõlema käega. rohkem väiksele tuult ei olnud ja kobisime maha. siim läks suurema purjega vette tagasi.

parema käe vulcan oli täielik sitt. esimesed katsetused rohukas olid täitsa soliidsed, aga enam ei saa keha üldse aru, mis vaja teha on. loll keha. natuke tundus, et ei julge proovida korralikult. lasin kiiruse suht ära kukkuda ja siis vist natuke kartsin niimoodi selga ette pöörata. huvitav, kas need varasemad jalgade murdmised on peas oma töö teinud..?

harilik halltüng

rohuküla | 5,0/99 6,5/99 | 2h

prognoos, et pärastlõunal hakkab vaikselt puhuma ja tõstab selle hilisõhtuks täitsa tormiks. poole viiest väiksega vette ja pool tundi tiksumist. siis sain paar korda käima ja täpselt ühe korra tekkis ka selline tuul, et sai vulcanit proovida. üle igasuguste ootuste olin sunnitud selle vulcani sooritatuks lugema. täitsa ilus tuli. ühest üks. sada protsenti. lukus! :)

kokku tiksusin väiksega tunni (sest tõstma pidi ju) kuni kannatus katkes ja suure järele läksin. teise tunni tiksusin suurega. aeg-ajalt sain ka käima, aga need käigud olid vaevalised.

kui kaks tundi vee peal oldud kukkus täitsa ära. tegin veel mõned minutid tiksumist ja proovisin switch heli-tacki... tulid mõlema käega kohe esimese katsega. ka lukus! :)

totaalne tiksumine, aga tänu üksikutele suurõnnestumistele oli väga tore sessioon.

meri on mu mänguväljak

rohuküla | 5,0/99 | 2h40min

esiteks oli minupoolne tuuleprognoosi error. ma ei teagi, kas passisin ainult tallinna ümbrust või mis, aga kui aivekas väitis, et rohukülas puhub, siis esimese hooga tegin tähtsa näo pähe ja saatsin täitsa pikalt. tund või nii hiljem olin aive autos, asjad katusel, sõit läände.

aiii kui olematu see viiene puri on. poiss viimasel ajal ainult kuuepoolesega vehkinud ja väike tundus esimesel triibul sjuuke, et sellega küll never käima ei saa. aga sai. õhk oli suht puhanguline, aga kokkuvõttes väga tip-top. lõunakas.

täiesti hullult äge oli väiksega lasta. kaugemal merel üle pika aja lahedad chop-hopid. harjutasin palju vulcanit, aga ainult üks tuli ära. tundub, et ei viitsind piisavalt keskenduda. vahepeal polnud muuli kõrval tuult ja pidi tahapoole avamere lainesse minema. ma polnud varem selle peale tulnud, et sellises kohas ka asju proovida tohib. ainuke püsti jäädud vulcan seal lainete vahel tuligi. muhe. üleüldse tekitas kaugemal mitte-nii-sileda vee peal asjade proovimine ägeda suure poisi tunde.. suht ruttu hakkasin lainete mäsu sees nägema hüpperampe, maandumisplatse ja muid vahvaid asju, mille peal mängida.

uudistootena tõime turule vulcani katsed parema käega. esimesed kaks proovimist olid liigagi paljulubavad ja laud keeras väga ilusti, aga siis seisud normaliseerusid ja sain ka natuke haiget. peamiselt tegin laua välja saamiseks liiga chop-hoppi (keha liiga taga), mille tõttu laua nina vette ei saanud ja laud tuli alla risti liikumissuunaga. paar maandumist oli jalgadel ikka kohe täitsa valus. korra suutsin ka vahetult enne õhkutõusmist ennast trapetsisse tagasi haakida ja sain maha esimese trapetsis vulcanikatsega. elu isu päris ära ei läinud, aga see oli omajagu valus. pea sai vastu vett natuke põrutada ja keha raputada. õnneks jäi poom sirgeks.

hiljem veel üks koordineeritud päästeoperatsiooni harjutus. ühel slalomistil lagunes kaldast vähe kaugemal kardaan. tõin talle kaldalt uue, installisime selle külge ja slalomist sai kenasti kaldale ära paarutada.

kui kaksjapool tundi sõidetud, võeti tuul minuti pealt ära. täitsa nii, et ei mingit veestarti ka enam. tiksusin mõned minutid, proovisin switchis heli-tacki ja kuivale ära.

mahamagatud tuul

püünsi | 6,5/99 | 1h10min

ei olnd muffigi. korralikku glissi oli kaks triibukest, mõned hädised glissid veel. tunni jooksul sain ühe korra vulcanit proovida - rohkem tuult polnud.

päikeselisema poole pealt vaadates tegin vasakuga switch heli-tacki ära. ühe kohe esimesel katsel ja teise natuke hiljem. paremaga vist ei saanud ühegagi hakkama, sest tuule puudumine tegi pahuraks..

nüüd vaatan püünsi mõõtja graafikult, et tuul oli kukkunud minuti pealt siis, kui vette läksin. enne seda oli kaks tundi ilusat asja puhunud. raisk.

raisk!

tõsine trenn

püünsi | 6,5/99 | 3h15min

poomist suht järele lastud suurele purjele enamvähem paras läänekas. vasakuga puhas vulcani trenn, paremaga reeeglina heli-tack, mis on täiiiesti lukus.

kokku vulkaniseerisin edukalt seitse korda. mõned tulid isegi päris ilusad juba. ebaõnnestunud katseid sinna juurde umbes sada miljonit. algul oli vana hea viga, et ei too taglast üldse ette ja see jääb kuskile selja taha rippuma ja uputab laua. siis hakkasin väga intensiivset ajugümnastikat tegema, proovimaks meelde jätta, et hüppe ajal vaja taglast liigutada. treening oli väga edukas ja viimases tunnis oli täitsa vähe neid katseid, mil taglas täiesti tähelepanuta jäi. sealt ilmnes ka järgmine komistuskivi - viin taglase küll ette, aga tõmban ta sealt kohe taha tagasi, sest millegipärast ei kannata seda tagurpidi libisemist lõpuni ära oodata. hakkasin lõpu poole endale sisestama, et nüüd vaja siit veel taglas täitsa ette suruda ja libisemine lõpuni oodata, aga see peab järgmiseks korraks jääma. sest poiss oli neljanda tunni alguseks nii totaalselt laipväsinud, et ohhohhooo.

kalda poole sakitades mõtlesin, et võiks mingit ägedat asja teha ja tuli üle väga-väga pika aja meelde, et kunagi sai backwinded gybe'i natuke osatud. proovisin siis ja tuli laksti esimese korraga ilus asi. kimasin taha otsa ja laksti teise käega ka esimese korraga täitsa pandav backwinded gybe. muahh! vahi proffi, ahh..

kodus sõin umbes 50 kilo kõikvõimalikku sööki ja vaatasin pealt, kuidas täiiiiesti ribadeks peopesad ja näpud kipitavad. väga hea trenn oli. mõnus trenn.

purjetamine surfilaagris

roosta | 6,5/99 9,0/135 | 1h30min

peaaegu enneolematu, et surfilaagris õhk liigub, aga näe juhtus noh.. tunnike oma suure setiga, mis jäi ikkagi natuke väikseks. suure osa ajast glissis, aga liiga nauditav ei olnud. puhangus kimada ei saanud, sest need tuli kõik sada portsenti kõrguse kogumiseks kasutada ja mittepuhangus oli alus vaevu glissis. ei mingeid trikke ega manöövreid - lihtne triibutamine. vesi oli totaal-supp. elu esimest korda sõitsin eestis shortside ja lükraga. lükra oli lihtsalt päikese eest kaitseks.

oma asjadega sõites mõtlesin vana hea "võta alati-alati kõik-kõik asjad kaasa" reegli peale.. sest koju oli jäänud mu vana 120-liitrine rallikas, millega oleks antud tingimustes väga lahe olnud kruisida. aga kodus asju pakkides suutsin ennast siiski veenda, et seda lauda mul mingil juhul vaja ei saa minna..

üks hetk pidi vabapoiss praami peale sättima hakkama ja temast jäi järele ivari 9,0 v6 taglas ja 135-liitrine isonicu pann-laud. töristasin siis sellega veel pool tunnikest. tollega sai kimada küll, aga üheksane puri oli mulle natuke üle ja kuna tegemist oli peaaegu formula varustusega, siis mul puudus piisav kogemus ja oskus, et sellist atribuutikat nautida. ei julgenud korralikku käiku sisse lasta sellises laines lihtsalt.. sileda vee peal oleks kihutand nii-mis-kole.

vulcan ja switch heli-tack

püünsi | 6,5/99 | 3h5min

kuuepoolene vedas napilt. alguses sain natuke sõita ja siis tuli tiksumine. tundus, et disko ongi läbi ja hakkasin masendusest switchis heli-tacki proovima. olin paar korda varem siimu eeskujul proovinud, aga tundus eluvõimatu. täna tegin paremaga paar tükki ära. vasakuga jäi napilt tulemata.

kui õrna tuule trikid tehtud, hakkas puhuma ja sai jälle glissi. korralikku powerit purjesse ei saanud, aga puhangutes sai vulcanit proovida. elu teine vulcan tuli ära. enamus katsed sai puhtalt selle pärast vee all lõpetatud, et läheb meelest ära raskus ette viia.. sekund enne hüpet on meeles, hüppe ajal enam ei ole meeles ja tuleb ikka mingi käkk. täiesti käsitlematu, kui rumal poiss. mittekäsitletav. seda ei saa käsitleda.

õhk ja vesi troopiliselt soojad. ivar sõitis paljalt shortside väel, mul oli paksu talvise kalipsoga täpselt paras.......

öäkk

topu | 6,5/99 | 2h30min

ei tahagi midagi rääkida. pool aega tiksumine, ülesjäänud pool gliss, mis ei olnud päris gliss. kõrgust võtta ei saanud, vulcani jaoks praktiliselt tuult ei olnud. mõned sain proovida, mis kulusid laua keeramise meeldetuletamisele ja lolluste tegemiseks. ei saanud ühtegi isegi tagurpidi libisema.

vastikult palju oli kõhtu päevitama tulnud ogalikke vee pinnal. need siis torkisid sõidu ajal vastu paljaid jalgu..

toputiks

topu | 6,5/99 | 1h30min

tiksumisprognoosi peale minek. väike lootus oli, et saab käima ja ega sellest asi väga kaugel olnudki - kuid siiski puhas low-wind-freestyle trenn keset päikesepaistelist ja sooja veega topu lahte.

siimu ja markoga kolmekesi. vahepeal vahetasime siimuga asjad ära ja proovisin päris freestyle lauda. sellega saab jah kõiki asju jala-aasades teha ja ujub ikka nagu loom.. hakkasin hiljem oma lauaga up360 nii proovima, et ei pane jalga taglasest ettepoole.. kohe oli hoopis teine tera ja raskem sooritada - samas põnevam.

kõik asjad proovisin läbi, mida viimastel päevadel harjutatud ja tulevad aina paremini. nüüd küll keerutamise isu natukeseks ajaks täis ja tahaks sõita. õnneks edasine tuuleprognoos nii pekkis, et isegi keerutada ei saa.

tikk-tikk

püünsi | 6,5/99 |1h10min

taas tahtlik tiksumistrenn. tuul tugevam kui eelmine kord, siim sai aeg-ajalt isegi glissi. mina ei viitsinud purje poomist järele lasta ja glissi taga ei ajanud.

peab märkima, et areng on märgatav. seekord tulid need keha-ja-taglas-360 asjad juba kuidagi välja ja boomerangi nipi hammustasin ka läbi - purjest lahti lastes clew otsa enda poolt eemale viskamine toimib hästi. heli-tackid tulid lukust, up360 oli tugevama tuulega äge teha täiesti ahtri peal keerutades. mitmed low-wind gybe'id ka, mida on järsu pöördega äge teha.

iga minut loeb

püünsi | 6,5/99 | 1h12min

ise plaanisin jõutrenni teha, aga siim hakkas ajama, et läheb keerutama ja meelitas mind ka ära.

prognoosis vähe, tegelt oli veel vähem. suurega normaalset veestarti teha ei saanud. alguses ajasin up360 ja heli-tackidega sooja sisse ja hiljem sai juba igasugu hullusi asjasi tehtud, mida varem sajase laua peal teinud vist polegi. näiteks see taglas-ja-keha 360.. proovisin seda nii õigetpidi tehes kui ka nii, et alustad clew-first.

väga kift oli päikese käes keerutada ja siledas vees kohapeal lugematuid piruette teha.. pärast arutasime, et kiirem areng sai alguse dahabi laagrist, mil tuult polnud ja tuli tegeleda light wind freestyle'ga.. seal sai selgeks, et nii õpib kõikvõimalikke asju tuhandeid kordi kiiremini ja et õrna tuule keerutamine on väga-väga kasulik.. lõppkokkuvõttes tohutult positiivne, et tookord tuult ei olnud.. oleks puhund, oleks see terve edasise karjääri pekki keeranud.. :)

auk ja auk

püünsi | 5,0/99 6,5/99 | 2h

püünsi on okse.

mitmed prognoosid näitasid väikse purje ilma, kohapeal oli nati kahtlane kas suur või väike. läksin igaks juhuks väiksega peale ja veendusin veerand tunniga, et väike ei käi. siis suurega peale ja ega see ka hästi ei käinud. ilgelt auklik oli see värk.

üritasin kõigest väest vulcanit harjutada, aga gliss oli enamasti nii õrn, et kui laua peale püsti tõused, suudab laud enne põhja vajuda kui hüpata jõuad.. ühtegi ära ei tulnud, tihti oli tuule süü ja tihti oli käte süü, kes keeldusid meelde jätmast, et hüppe ajal vaja taglasega tegeleda. paar korda kui suutsin taglase liigutamisele keskenduda, läks väga ilusti libisema.. aga siiski ei liigutanud taglast piisavalt vastassuunda ja keha raskus jäi tagumisele jalale, mis tähendab alati märgumist ja veestarti. tiksuda sai omajagu..

topu pooltund

topu | 6,5/99 | 2h

kuna järgmiste päevade kohapealt olid kõik tuulekaardid lumivalged, otsustasin suht napika prognoosi peale toppu minna. kohapeal oli kõik ilus, ees pidi tiksuma, aga laiu tagant välja saades sain kohe käima ja käis väga ilusti. tuul oli natuke N-NW. sain umbes 10 korda vulcanit proovida. paar tükki jäin peaaegu püsti. kui suudaks keha ja taglase asendi pärast hüpet normaalseks saada, oleks selle manöövriga korras. aga ei suuda veel.

pool tundi pärast vette minekut vajus glissituul ära. ja raip ei tulnudki tagasi. mitmed prognoosid näitasid, et puhub täitsa hilise tunnini ja mõtlesin, et passin siis ja ootan natuke.. poolteist tundi tiksusin edasitagasi ja proovisin heli-tacki ja up360-ga igavust ära ajada. aga ei tulnd mingit puhhi enam.. pärast kuulsin suvitajate käest, et oli juba tund enne minu tulekut puhunud.. ja ma tegin kodus aega parajaks, sest teadsin, et suht hilja puhub.. tubli poiss..

the vulcan - done!

rohuküla | 5,0/99 | 2h

lõunatuul üle sadama muuli, sile vesi, tuul suht pagiline ja imelik. kaks-kolm triipu soojenduseks ja täiega vulcanit harjutama. kaldapoolses otsas ainult tack või heli-tack - nende resultatiivsus oli täna muljetavaldav.

vulcan oli mitmest kohast suht liimist lahti ja mingit head tunnet ei tekkinud, aga kui tund aega nikerdatud oli, tegin ühe ära. hea meel on. ausõna. kuna ma polnud switchis jala-aasades varem olnud, siis see vulcani lõpu asend tundus suht imelik ja hirmutav, aga suutsin pärast esimest kiir-ehmatust kiir-toibuda ja jalad ikka aasadest kätte saada. tehtud! väga ilus tõenäoliselt ei olnud, aga mingi tohutult koba ka mitte.

pärast sooritust jõudsin veel 2-3 tükki sisse kukkuda ja siis hakkas tuul täiega jamama. kas ei saanud käima või siis oli liiga üle, et mugavalt proovida saaks. mõned sain ikka veel proovida, aga seekord jäi see üks püsti jäädud asi ainukeseks. natuke aega hiljem kukkus tuul täitsa ära. tegime siimuga veel paarkümmend minutit tiksumistrenni peale ja välja ära.

the vulcan - day three.

topu | 5,0/99 | 2h30min

seekord sain siis laua tagurpidi libisema. mine muffi kui äge see on! pärast pooletunnist lollitamist sain libisemise nii lukku, et selg ees ei kukkunud kordagi vette. aga seda tagurpidi glissi veel korralikult kontrollida ei suuda.

kahel korral suutsin enne vee alla vajumist kätega korralikult teisele poole poomi ka minna ja sealt asja ärategemine enam kaugel ei olnud..

viimased kolmveerand tundi oli jube. tuul hakkas pagitama - kord ei saanud käima ja siis oli jälle üle ja mul tulid mingid asjad nii liimist lahti, et enam ei saanud lauda libisema. täitsa metsas, kuidas ma lõpuks enda ja tuule peale vihastada suutsin.. õnneks kõige viimasel katsel, mida kalda poole sõites proovisin, läks laud jälle libisema ja päris nuttes maha ei tulnud..

jubesuur probleem hetkel veest välja poppimine. millegipärast tundub, et täitsa siledas vees ei saa lauda veest välja ja otsin paaniliselt mingit õige nurga all lainenukki. järgmine kord tuleb sellele keskenduda, et vaja täitsa siledas vees ilma laine abita laud veest välja saada. siis tuleb ära ka.. :)

palun tuult. ruttu.

the vulcan - day two.

topu | 5,0/99 | 2h45min

öösel intensiivravi köha ja nohu vastu, enne lõunat taas topu poole punuma. tuul W-NW, jätkus täpselt viiesele.

100% vulcani harjutamise sessioon. vasakuga tegin vist kokku 5 gybe'i või tacki, kõik ülejäänud olid vulcani katsed. tulemus selline, et laud keerab ilusti 180 kraadi ära, aga maandudes lendan laua pealt minema. alati. olles korduvalt konsulteerinud kultusinstruktor siimuga ja vaadanud nüüd kodus guy cribb'i vulcani kasutusjuhendit, selgub, et mäsade põhjuseks on keha raskus tagumisel jalal. seda arvasin ise ka, aga see hüppamine ise oli nii äge, et mul oli vees suht ükskõik, mis maandudes juhtub.. aga kui tahaks vulcani ära teha, siis peab õhku tõusmisel olema kehaga täiesti laua kohal, mitte üle tagumise otsa kallutama nagu chop-hopi puhul. ja lisaks siis vaja esimese käega õhus nina alla suruda, pea masti kohal.. aihh tahaks nüüd ruttu tagasi vette! samas natuke ei taha ka, sest peopesad on pärast kahte kõva trennipäeva täiesti räbalad. lisaks vasak kints ja kannikas päriis hellad sadadest cräššides.

vette-vette-ruttu-niuhh!

topu rock

topu | 5,0/72 5,0/99 | 3h30min

väike briis oli. tuulekaardid kõik kogu ranniku ulatuses punased, lillad või misiganes värv mingil kaardil tormituult tähistab.. lubas edelat, aga esimesed poolteist tundi oli puhas läänekas ja siis keeras edela ja lääne vahele. läänega polnud siledat vett kuskilt võtta ja sõitsin väikese lauaga. suuremas osas niisama triibutamine ja ülipurjestusega toime tulemine koos hüpetega mõlemal halsil. kui natuke keeras, tekkisid mõlemas otsas laidude ja maanukkide taga siledad manööverdusplatsid. natuke võttis vaiksemaks ka. lohistasin suure laua vette ja hakkasin elu esimest korda vulcanit proovima. ja see hakkas meeldima. enamus katsed hüppasin laua veest välja, keerasin 90 kraadi ja lendasin selg- või külg ees vette.

siim siis õpetas, et kõrgele pole üldse vaja hüpata - vaja ainult uim pisut vabaks saada ja siis kohe esiots vette suruda ja ümber selle keerutada. mõned korrad sain laua nina vette ka ja peaaegu juba tundus, et hakkab koitma, aga kuna tõstis, siis oli vulcani proovimiseks liiga üle. proovisin siis lõpupoole veel backwinded gybe'i, aga väsimus peal ja ei tulnud enam miskit.

üliäge päev, ülikõva tuul. paremaga tulevad väiksed hüpped juba täitsa rahulikult. otse edasi hüppamisega veel tegemist, sest nii kipub natuke katapulti tõmbama. aga see võis ka lainest olla, mis täiesti tuule suunast. palju sai duck gybe'i tehtud. paremaga mõned down360 ja üks up360 ka. suure lauaga tulid tackid väga korralikult.

poiss ootab nüüd vulcani harjutamise tingimusi.. tagurpidi glissimine pidi äge olema :)

roosta tüng

roosta | 6,5/99 | 20min

nüüd juba 2 ööd suht magamata. aga puhus ja tuli minna. õigemini tundus, et puhub. puud õõtsusid, rannas oli pilt ilus. pidasime vabakaga nõu, kas suuremad või väiksemad asjad. tundus, et pigem väiksed.

käosaar oli just oma putkat avamas ja küsisime ka tema käest. ütles, et pigem suured asjad, sest roosta petab - peale vaadates tundub alati rohkem puhuvat.. panime siis suured.

tibake kukkus ka sellel ajal kui rigasime ja kui vette jõudsime, pidime tõdema, et tegemist on tuulevaikusega. mina ei saanud kordagi glissi, vabamets oli 7,6-ga enamasti glissis aga ütles ka, et ta pole veel kunagi slalliasjadega nii aeglaselt sõitnud.. kuna tiksudes hakkas ruttu külm, ronisin pärast 4-5 triipu välja ja selline surf siis oligi.

vabakas oli ka täitsa närvis, et tünga saime ja pärast asjade kokkupakkimist rahustasime endid tireltõusude, lõuatõmmete ja kätekõverdustega..

topu festival

topu | 4,0/72; 5,0/72 | 3h10min

eelmine õhtu sai hiliste tundideni pärnus joogitopsi käes hoitud ja öö oli suht magamata. jõudsime vabametsa ja antsuga natuke pärast lõunat kohale. tee peal sisendasime endisse hirmu, et tuul ikka jubekõva ja peab rigama maailma kõige pisemad asjad. kuna puhumine paistis ka kaldalt väga vali, ei kiirustanud keegi vette ja sooritatud sai minu elu kõige aeglasem rigamine. ja ikka läks nässu. läksin vabametsa 4,0 manicuga välja ja selle jaoks ei olnud mingit tuult. välja tiksusin terve tee, tagasi tulles sain korra ka õrnalt glissi.. uuesti rigama siis.

neljase purje sai ants, kellele see tänu suurele lauale täitsa paras oli ja tegin endale viiese valmis. sellega oli mõnus tulistada. alguses oli paras, lõpupoole oli tugev ülepurjestus, aga siiski selline mugavalt kannatatav. tänu eelmise korra poomiplahvatusele sõitsin oma vana poomiga, mille toru tänu eelmisel aastal sooritatud megakatapuldile päris tugevalt kõver ja mastikinnitus natuke pehme. aga sai sõidetud küll..

ees kartulipõllul toimus EMV vabastiilis, täiesti tagumises otsas olid aktivistid slalliraja maha märkinud. keenjused suutsid mingil imekombel raja nii teha, et sellele jäi ka üks kivi, mille paari tegelase uimed mingil hetkel üles leidsid, kuid pärast seda otsustati siiski rada mitte nihutada.. :) tagantjärele suht hirmuäratav teadmine, sest trenni lõpus tegin ise ka mõned ringid rada. sellel ajal puhus julgelt, minu puri oli tohutult üle ja gybe'id tulid vaevaliselt.. aga aiiii kui kift oli helikiirusel märki võtta! hoopis teine asi täpselt märgis keerata kui niisama suvalises kohas gybe'ida.. ägedus!

üldiselt oli tohutult kaiff topupäev. sõitsin väikse lauaga ja kuna sellega mingeid erilisi manöövreid õppida ei suuda, siis kimasin-krossitasin niisama ja keskendusin chop-hopile ja parema halsi hüppe lihvimisele. mõnusaid pisikesi hüppeid sai leitud kümneid ja kümneid ja parema halsi lennud tulid valdavas enamuses väga mõnusalt kontrolli all.. vaiksema tuulega tegin ka duck-gybe'i, mida on väikse lauaga väga kift sooritada ja mõned down360 viskasin ka sekka.

ülepoomistus

topu | 5,0/99 | 1h15min

ei tohtind tegelt üldse minna, sest linnas oli sada asja teha. aga kuidagi juhtus ikka nii, et leidsin ennast maanteelt, nina lääneranniku poole ja kuhi katusel. vabametsad ja siimud pidid minust varem startima, aga need villemid hakkasid tegelikult alles siis tulema, kui ma kohal olin.

tuult oli mõnusalt palju. väiksed rigamised ja vette. kalda alt kohe laksti täisglissi ja sellega kadusid igasugused kahtlused, kas ikka oleks pidanud linnas asjalik olema.. ei oleks.

esimese pika triibuga suutsin ennast kohe peaaegu kalavõrkudesse mässida. see oli küll hästi tähistatud, aga silmasin alles siis, kui allatuult oli võrk juba ees ja ülestuule ots oli liiga kõrgel, et sealt üle pugeda.. viskusin siis vette, keerasin otsa ringi ja sõitsin võrgust välja.

hoidsin ennast meelega keset lahte, et suurema lainetuse ja kõvema tuule käes backwinded gybe'i ja up360 proovida. kokku vist paar tükki läbi häda õnnestusid, sest tuult oli väga palju. ja siis hakkas tõstma. sõitsin terve lahe läbi, et leida natuke tuulevaiksemat kohta, aga ei miskit. igal pool tuhandega üle. puri oli täiesti sirgeks tõmmatud. proovisin siis keset lahte samu asju, aga järjest ainult mäsad.. lainet tekkis ka nii palju, et paremaga sai pisikesi hüppeid teha.. mõned nendest tulid väga ilusad ja kontrollitud.

kui tunnike laamendatud, jõudsid vabametsad ja siimud vette.. tegin vabametsaga 3 triipu võidu.. olin natuke kiirem, sest see polnud veel settinguid soojaks saanud.. neljanda triibu ajal, täitsa hirmuäratava kiiruse peal plahvatas poom. masti lähedalt toru pooleks lihtsalt.. pärast selili vee peal põrkamist otsisin oma asjad üles ja imetlesin üllitist.. poomist oli saanud kaks poolpoomi ja olin umbes poole kilomeetri kaugusel kaldast. rigasin siis rahulikult taglase kokku, rullisin purje ümber mastijuppide, poomi tükid ka sinna sekka ja mastipikenduse abil kogu kupatus jala-aasade külge kinni laua peale. siis võtsin ülestõmbamisotsa, üks ots tagumise jala-aasa külge, teine ots ümber reie ja hakkasin kalda poole kõmpima.. proovisin ka ujuda, aga lainetus oli nii suur, et ujudes ei saanud suurt aru, kas üldse edasi liigun.. asjade sidumine ja kaldale jalutamine võttis kokku aega umbestäpselt pool tundi. täitsa võhmale võttis see jalutamine.. vesi rinnuni, muda poolde säärde, vrakk jala küljes loksumas..

tahaks enda jaoks nüüd lähiajal selgeks mõelda, mis teeksin, kui selline asi juhtuks pirtal keset tallinna lahte külma veega... never sail alone.

ja võib-olla peaks trapetsi taskusse mingi nöörijupi kaasa panema.. ülestõmbamisots oli täpselt nii lühike, et ujudes peksis jalgu vastu uime.. ja kui pikem maa sügavas vees, oleks väga abiks mingi vähemalt paarimeetrine nöör, millega asju remontida või enda külge rakendada..

kardula külvamine

püünsi | 5,0/99 5,0/72 | 2h15min

täna läks mereääres esimese asjana tohutu vingumine lahti, et krt kas ikka puhub ja kas ikka saab väiksemat sorti asjadega sõita või mis üldse saab.. mina vahin siis siimule ja vabakale lolli näoga otsa ja imestan, et kas mul silmanägemine läinud või teistel mingi kiiks küljes.. sest minu meelest puhus täiega ja sättisin kõige väiksemad asjad vee piirile valmis.

alguses suure lauaga sisse, aga ruttu oli selge, et ka väikesega saab sõita. kui pisikese ära tõin, tõstis tuult ka, niiet nüüd oleks juba suurega päris jube olnud.

vesi oli soe, aga pind ebatasane. hullult ei raputanud, aga mingit maailmamõnu ka ei olnud. võib-olla lihtsalt ei osanud sõita, sest raske nädalavahetus polnud kehast täielikult lahkunud ja pole pool aastat nii suurt tuult näinud. wave'i osakonnas polnud ka midagi liiga head. nurgakivi juures tekkisid siiski päris mõnusad pisikesed hüppesetid ja nii sai suht pikka triipu tehtud suure osa ajast, et ühtepidi hüpped ja madalas otsas gybe, duck ja down360.

gybe oli väikse lauaga täna täiesti lukus. mõlemas otsas. ülimalt üksikud sadasin sisse. midagi erilist proovida ei tahtnud, sest tuult jubepalju ja väikesega ei oskagi midagi proovida. keskmise suurusega mõnusaid hüppeid oli mitmeid, aga täna suutsin vist kokku umbes viiekümnest hüppest heal juhul kolm normaalselt maanduda. absull kõik läksid spinni..

hea trenn, kahe tunniga täitsa laibaks..

formulismi õppetund

pirita | 10,5/155 | 40min

mitmed tegijamad vaatasid mind pisut viltu, kui surfiklubi ees formula asju kokku nüsisin.. sest tuul puhus. teised läksid slalli sõitma. see ei tõotanud midagi väga head. tõmbasin purje alt nii peale kui jaksasin ja sättisin poomi ka pisut allapoole. ja vette.

esimesed 20 minutit olid väga ägedad. eilsest esmaehmatusest olin üle saanud ja julgesin juba ka väikseid puhanguid purjesse lasta ja suuremaid kiiruseid arendada. mingi hetk läks rind täitsa õhku täis ja tekkis väike teen-mis-tahan tunne. siis tuli tuul ja see tunne kadus. viimased 20 mintsa oli enamuse ajast minu jaoks väga üle ja see ei olnud eriti ilus, mis toimus. suure osa ajast olin selles maikel džäcksoni asendis, kui ta varbaotste peale tõuseb.. täpselt niimoodi kõverate jalgadega kikivarvul laua peal olingi, et mingitki sõidukurssi säilitada. mitu tuule sisse keeramise mäsa tegin ka. kui ei olnud džäcksoni asendis, siis oli kaks valikut: kas tõused natuke püsti, mille peale laud totaalselt tuulde keerab ja sa sisse kukud või siis oled mees ja säilitad normaalse sõiduasendi, mille puhul kiirus hetkega sajatuhandeni läheb ja sa juhitavuse kaotad ja ikka sisse kukud - seekord siis üle otsa lennates ja röökides.. seda viimast ma veel proovida ei tahtnud.

oleks tahtnud tunni täis sõita, aga tuul oli nii kole, et pidasin paremaks kuivale ära minna. sain tohutult targemaks ja nagu öeldud - esimesed paarkümmend mintsa olid juba vägaväga lahedad.

esimese sordi formulist

pirita | 10,5/155 formula | 1h45min

nonii-noniii... poiss astus esimest korda formula lauale ja hoidis esimest korda kümne-ja-poole-ruudust purje tuule käes. olgem ausad - mingit armumist esimesest tuulepuhangust ei olnud.. esimesed 2 triipu olid vapšee õudukad, sest poomi kõrgus, trapetsi aasad, jala-aasad ja kõik muud settingud nõudsid tungivalt kohendamist. aga tunnikese jooksul sain suurema osa asjadest enda käe järgi ilusti paika ja nii ei tundunudki enam täiesti võimatu.. lõpupoole hakkas isegi kuidagi sõidu moodi tunduma see asi ja kui vabamets veel näitas, kuidas allatuult sõidetakse, oli juba peaaegu tore.

trenni lõpus olid tunded segased, sest vees väga muljetamiseks aega ei olnud - eluujäämisega tuli tegeleda.. paar tundi hiljem, kui juba koduseinte vahel, jõudis siis ekstaas ka kohale.. formula on ikka päris hull püss.. kihutab ilma tuuleta (tuulega läheb sõna otseses mõttes lendu), kihutab sileda vee peal ja lähes piiramatu kursi valikuvabadus ei ole samuti kehv asi. muidugi minul polnud veel midagi piiramatut - tuuleaugus julgesin ka natuke allatuult lasta, puhanguga keeras laud vabatahtlikult täiesti vastutuult ja mul polnud mingit soovi seda takistada. alternatiiv oleks olnud vaadata, kuidas kiirus helibarjäärile läheneb, aga seda ei viitsind seekord.

hommikune superflätt

püünsi | 6,5/99 | 1h30min

täiesti esimene asi, mida hommikul nägin, oli suur kuusk magamistoa akna taga, mis rokkis täiega. suht kohe meenus, et mulle meeldib selliste ilmadega merel käia ja hakkasin tegutsema. vabakaga kontakt - see pidi üheksaks püünsisse jõudma. tegin natuke aega parajaks ja sättisin ennast ka selleks ajaks kohale.

tuul puhus. meri oli ilgelt rahulik ja sile, sest suht puhas lõunatuul oli teemaks. õhutemperatuur oli 3 kraadi ja väikest seenevihma sadas terve aeg, aga see ei seganud muffigi. suured asjad kokku ja vette.

üks kõige ebanormaalsemalt ägedamaid päevi üldse. tuul täpselt paras kuuepoolesele, meri sile nigu vannivesi. kõik asjad, mida eelmine aasta harjutasin, olid täiesti lukus. järjest tulid üliilusad täisglissis gybe'id, duck-gybe'id, downwind360 mõlema käega, tackid olid kõik korralikud, heli-tackid samuti. ainuke asi, mida tavalisest vähem teha sai, oli veestart, sest sisse kukkusin suht harva. tuju oli terve aja (ja on siiamaani) nii hullult hea, et täitsa lõpp. kuna käpad siiski natuke külmetasid, otsustasin, et backwinded gybe'i ei hakka proovima, sest neid saab palju sisse kukutud. mingi hetk hakkas vabakas front-to-saili proovima ja selle peale hakkasin kohe backwindedit proovima. vist kümnest kaks kukkusin sisse, enamus tulid väga ilusad, kuigi mitte glissis lõpuga. täitsakreisi. mingi hetk oli tunne, et pole mingit pinget manööverdada, sest kõik asjad nii kindlalt tulevad.

täitsa kift on vahel ka nii sõita, et küsimus on pigem manöövri puhtuses ja variatsioonis kui selles, kas üldse püsti jään :)

vabamets on ka vaikselt sõitma õppinud ja nüüd võib öelda, et täitsa väärib oma tippslallivarustust. aasta tagasi oli pigem nii, et kui see päkapikk oma võimete piiril sõitis, siis pidasin temaga vabalt sammu ja tihti sõitsin ka mööda.. nüüd on nii, et kui vana punni põhja vajutab, läheb suht kindlalt eest ära... ja krt nüüd oskab (vähemalt sileda vee peal) korralikult gybe'i ka teha.. väga ebameeldiv.

ülisuper päev. lust ja lillepidu.