pozo | 3,7/75 | 2h15min
eelmiste päevade kino jätkub. kvantiteet on, kvaliteet njeetu.
ei olnud vist ühtegi triipu, kus poleks olnud mõnda auku, kus peab käima sudima või ülipuhangut, mil mitte midagi teha ei julge. tihti mahtusid mõlemad nähtused ühe triibu sisse, vahel kumbagi kaks. aeg-ajalt tegin purje suuremaks, siis jälle väiksemaks. mõtlesin, et peab meeldima, siis on kunagi tulevikus hea ilma üle seda parem meel. tulid ka 1-2 hüpet nii kõrgele, et tähed hakkasid vaikselt paistma.
see oli esimene tund. siis hakkas puhuma.
purjele hädaabi settingud peale ja üritasin teha nägu, nagu omaksin oma tegemiste üle mingit kontrolli. ei tulegi meelde, millal viimati poomist nii kõvasti kinni hoidsin. samal ajal otsustasid uimed spinni meistrikaid pidama hakata.. eriti mere poole minek oli ikka täielik taksosõit. tsoppadi-tsopp! õrnalt ka ei saanud aru, kas uimesid oli liiga palju või liiga vähe. leiutasin uusi mooduseid tacki ja gybe'i sissekukkumiseks. aeg-ajalt tundus ümbritsev olustik ikka nii ulme, et hakkasin gybe'i teoreetilises võimalikkuses kahtlema..
kuid pool tunnikest uue eluga harjumist ja siis hakkas juba nii meeldima, et olekski tahtnud sõitma jääda..
suutsin valguskiirusel ka korraliku katapulteerumise orgunnida.. haiget ei saanud üldse, aga mere põhjast naastes oli trapetsi konks puusa peal..
sain tunda, kuidas lainele vastu sõites on laine varjus kolm-seitse ainult palju üle ja siis kohe kui laine varjust välja hüppasin, tuli kaheruuduse ilm või midagi.. lennutrajektoor oli natuke üles ja siis sirgelt paremale allatuult. tavaline vastu seina põrkamise tunne. õnneks oli stardikiirus suht pisike.
kalda all proovisin veivata. seal oli vaheldumisi kas täielik tuuleauk või siis 30-meetrine briis.. või ei olnud lainet. aga selle eest olid need kaks korda, mil cutback natuke õnnestus, eriti magusad :)
üllatuseks suutsin selles ilmasõjas vasakuga mitmed tackid kuidagi püsti jääda.. hakkab vaikselt looma..
pisikeste purjede poodi peab ka minema. ja pisikeste laudade poodi. viimasel tunnil sõitsin ühe umbes 12-aastase kutiga koos. barbie ja keni kamadega sõitis vist.. aga ta mahtus nende nukuasjadega kitsasse lainevahesse jubehästi ja veivas hoolega.. ja kui ta mul nina all foorwardit viskas, siis see voltis mu a4-suuruse ego keskelt pooleks ja siis korra veel pooleks. pisikeseks märkmepaberiks. mullu suvel ei teinud seesama kutt peale niisama triibutamise veel midagi...
edasine prognoos näitab, et iga päev läheb tuul sutike tugevamaks.
neljapäev, 13. juuni 2013
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar