Kolmapäev, 19. juuni 2013

lendav karu

pozo | 3,3;3,7/75 | 2h

kaks tunnist setti. esimene kolm-kolmega, taas kosmilised tingimused. lained taevani, algul oli tuul perfektne, hiljem hakkas natuke jupsima nii, et kalda all ei saanud hästi käima ja samas olin mitmes puhangus totaalselt ülepurjestatud. vette minnes tervitas köster glissis maandutud topeltforwardiga.. kuradi hull on seda meest vaadata.. ma ei tea, kas lihtsalt tema suuruse tõttu tundub, aga mulje jääb, et ta sõidab teistest palju kiiremini ja lendab palju kõrgemale.. ja need asjad, mida ta proovib... sisse tulles tegi paremaga pushloopi rahulikult..

veivata sain, aga mitte väga palju, sest jubepalju aega kulus kollide eest põgenemise peale. laine oli massiivne ja tohutu, ta murdus kaugel ja siis sõitis meetri kõrgune vahusein kaldani välja.. nii et kui ta murduda jõudis, siis tuli lihtsalt eest ära kihutada, mis mul alati ka õnnestus ja rongipiletit lunastama ei pidanud. mõned jubesuured lained sai võetud kah.

välja minnes palju niisama kõrgeid lende ja table toppe, lisaks kaks bäki üritust. esimene hakkas juba täitsa looma, keeras ainult kraadikese liiga vähe, teise tulin taas näoli alla. nati läheb paremaks, aga päris õige tunne ikka veel pole.

kui pärast teist katset oma nägu veest kokku korjasin, sattusin jälle ulmefilmi. selja tagant tuli suur laine, hakkas umbestäpselt minust läbi minnes murduma, teiselt poolt tuli köss, startis minust vist umbes meetri kauguselt (tundus, et välja sirutades oleks laua ära puutunud) ja tõmbas kosmose poole täpiks. seda sealt alt vaadata oli nagu kõige ägedamas surfifilmis, ainult et palju ägedam :)


teine sett õhtul. natuke kõhklesin, kas kolmkolm või kolmseitse, panin suurema. lõppkokkuvõttes õigesti tegin.

kõigepealt tegin ühe unistuse peaaegu teoks.. unes on ette nähtud, et kihutan kaldalt minema ja teen kohe esimese laine peal bäkki. ma päris esimese laine peal ei teinud, seal tuli table top, aga mõned kümned meetrid hiljem, ikka esimesel triibul, võtsin kõrgust ja vaatasin üle õla. napikas. vist selle aasta parim katse — nüüd oli tunne õige ja natuke keerasin isegi üle. alla tulles lasin muidugi taas tagumise käe lahti, sest selle tahapoole liigutamine läheb alati meelest ära. hiljem sain korra veel proovida, ka selle keerasin sutsu üle. ma arvan, et ma pole varem nii kõvas puhangus üldse bäkki proovinud, kui need õhtused katsed olid..

veivata sai natuke. seekord sõitsin üleval lipu juures, seal tekkis ilus suur laine, aga rahvast oli seal ka väga palju ja umbes pooled korrad läksid liikluse nahka. seekord tegin campelloga võidu.

laine oli alguses okei, veidi hiljem tulid ainult kogu lahe laiused müürid ja nad kukkusid terves pikkuses korraga kokku, mis tegi nendeni jõudmise ajastamise väga keeruliseks. aeg-ajalt oli ka nendest üle saamine keeruline ja minu päev lõppeski vee all asjadega koos kukerpallitades, mille tulemusena taas suures aknas kriips sees. aga vähemalt tundub, et selle saab esialgu teibiga korda..

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar