p.o.z.o.

pozo izquierdo | 4,2/72 | 1h15min

pozosüütus läind nigu njuuhti. panin asjad kokku, astusin parklas jalatalla puruks ja marssisin asjadega kaldteed mööda alla. seesama kaldtee, midamööda ägedates filmides päris surhvarid vee äärde jalutavad..

4,2 oli üle, aga mitte väga kohutavalt. viiendal ringil õnnestus ka esimene gybe kuidagi tudisedes püsti jääda.. kuuendal ringil ei kukkunud enam kummaski otsas. kui pool tundi sõidetud, siis ei põgenenud enam päris kõikide lainete eest ja natuke veel hiljem hakkasin juba otsima, kust suuremaid saaks.

üldiselt oli väga äge, aga no ikka täiiiesti algaja jälle otsast peale.. mis on ka pisut mõistetav, sest see oli mu elu teine kord lainespotis.. (esimene oli mitu aastat tagasi väänas 120-liitrise vanakooli freeride lauaga, kuuepoolese purjega ja käima sai harva..) veivata ei oska üldse, hüpete maandumised kõik väärakad ja no õrnalt ka ei mahtunud vees olles pähe, mismoodi sellistes tingimustes forwardit tehakse.. samas praegu arvuti taga on jälle jänes kadund ja mõtlen, et tahaks juba proovida..

kõige raskem osa oli veest välja tulek. kõik on ümmargusi kive täis, mis olid veepiiril kenasti mittelibedad ja paljajalu navigeeritavad, aga mingis vööndis (vist need, mis mõõna ajal ka vee all) olid kõik kivid ülilibedad ja õrnalt ka polnud võimalik seal asjad käes püsti seista.. vist viis minuti loksusin murdlaines, vaatasin, kuidas asjad vastu kive kolksuvad ja mõtlesin, kas kutsun emme-issi appi või lasen asjadel lihtsalt omapead kaldale uhtuda. lõpuks sain siiski üle libeda osa ja asjadki õigetpidi kätte ja kuivale.