maailm ei olegi veel hukas

topu. 6,5/120. 2h45m

prognoosiga võrreldes oli muidugi täistüng. kohale jõudes ei liikund õhk üldse, kõik freestyle'i võistlustele kogunenud valasid kaldal pisaraid. passisime umbes veerand tundi tühjade pilkudega mere poole ja vaikselt hakkas tõstma. aga mitte eriti. panime siis suured asjad kokku ja vette. tuul hästi õrnalt kogu aeg tugevnes ja lahe keskel sain kuuepoolesega isegi glissi. see oli konkurentsitult läbi aegade maailma kõige aeglasem glisseerimine. isegi vetikad triivisid kiiremini. aga ikkagi gliss. mida jätkus umbes neljaks triibuks.

päev jätkus tiksumismeeleoludes. millegipärast oli täna ka tiksumine väga meeliülendav ja rahuldustpakkuv aktiviteet. mingist hetkest hakkasime vabametsa ja siimuga kõikvõimalikke kõrgelennulisi freestyle'i trikke tegema. peaesinejaks oli küll heli-tack, aga vabamets proovis ka näiteks no-handed flakat. teadmata ise, mis flaka üldse on. põhimõtteliselt karjus ta, et vaadake ma teen no-handed flaka ja siis lasi lihtsalt poomist lahti ja kukkus küünarnukkipidi vette. samal ajal mõned meetrid eemal tegi siim asju, millele keegi nime anda ei osanud. üks hetk sõitsin teistest eemale ja kui otsa ringi keerasin, sõitsid mõlemad laual põlvili. see oli kuidagi nii ootamatult naljakas, et pidin peaaegu mere põhja kukkuma. vastu päikest vaadates nigu ahvid poomi küljes ripakil. monkey-business! kokku sai tiksutud poolteist tundi, mis näitab ilmekalt, et poistel tahtmisest puudu ei tulnud.

siis hakkas puhuma. esimesed triibud olid hädised, aga kümne mintsa pärast pidi juba poomist pisut peale tõmbama. siim läks kõrgemale oma hullumeelsusi harjutama, me hakkasime vabametsaga üksteist taga ajama. ka urvet ja inget oli jälle vees näha, kes vahepeal tuulevaikuse eest kaldale peitu olid jooksnud. vabametsa jälitamisel sõitsin tal ühe triibu vältel ka umbes 1-2 meetri kaugusel. täitsa lõpp milline ägedus!

kasvatusliku poole pealt olid peamisteks märksõnadeks triip ja gybe. vabamets on nii palju gybe'i salatrenni teind, et enam ei saa teda kättegi. alguses ei saand ma oma gybe'i tööle, lõpupoole läks paremaks, aga mitte eriti ilusaks. natuke saab süüdistada seda, et masti träkk oli suht taga nii suure purje jaoks ja seetõttu hakkas laud gybe'i ajal chopi peal hüppama. mõned üksikud down360 katsed ka, aga nendest midagi ilusat ei koorunud. neid oleks võinud palju rohkem harjutada, aga kuna nii ammu polnud vette saanud, sai suurest rõõmust lihtsalt kihutatud-möllutatud ja igasugune treenimiskohusetunne eos lämmatatud.

ilm oli superilus, päike paistis, vesi ca 12 kraadi. käed oleks õhukesi kindaid tahtnud, aga suuremat külmumist nad õnneks siiski ei korraldanud.

Lauri Tibbo