tagasi kooli

pozo | 3,3/75 | 2h

purjevalik ei tekitanud õrnalt ka stressi — ilmselgelt ei olnud mul selliseid asju võtta, millega paras oleks. aga vetteminek võttis jubepalju aega, sest niisama kaldalt merd vaadata oli kuradi äge. ja see, kuidas tuulele pidevalt vastu astuma pidi, et mitte ümber kukkuda, tõi üheaegselt muige suule ja ka pisukese ärevuse südame alla..

esimese hooga ei saanud kalda all kohe käima ja asusin korra kahtlema, kas oli vaja puri nii sirgeks tõmmata.. aga need 3 sekundit jäid ainukesteks, mil sigaüle ei olnud.

esimene veerandtund oli nagu aasta tagasi esimesed kolm-seitsme päevad pozos. mitte kottigi teha ei oska, katsu ainult kuidagi elu sees hoida.. tavaline hüppamine ei tulnud kõne alla, backloobi mõtted ajasid hüsteeriliselt naerma, tack'i ei tahtnud proovida. gybe'is oli võimalik püsti jääda, aga väga ülbe oli seda loomuliku eeldusena võtta.

ainuke asi, mis äge oli (lisaks sellele, et üldse suudan vee peal olla sellise ilmaga), olid parema halsi hüpped. suvaline pisike nukk, selline kiirus, et vaevu glissis ja mine ripu minut aega õhus.. alguses lainet õnneks ei olnud ja pinnas oli suht tsopine.. tsopp ei olnud selline vastik lauapurustaja, aga ta lihtsalt tegi laua vees hoidmise võimatuks ja selle tõttu ei saanud ka vasakuga üldse natukenegi hüpata.. paremaga oli kuidagi parem..

mõtlesin, et ehk aastake veel, siis suudan juba ka sellist tuult nautida.. see mõte tekkis ühel puhkepausidest, mida pidi tegema iga 4 minuti järel, rohkem ei jaksanud poomist järjest kinni hoida.. aga läks nii, et aasta asemel piisas tunnikesest. esimesel tunnil tasapisi harjusin ja teisel tunnil juba kohati otsisin lõike, kus saaks kiirusesse lasta ja mingit rampi võimalikult nobedalt tabada.. teisel tunnil enam puhkama ei pidanud, vaatamata asjaolule, et tuul suti tõusis.

vasakuga oli endiselt pigem kehva see kulgemine, aga paremal halsil oli sajandi pidu. ei ole mina parem käsi ees nii kõrgel kindlasti käinud.. mis seal salata, kohati hakkas emotsioon natuke pisarat ka kiskuma....

teisel tunnil hakkas ka laine kerkima.. paremaga sai hüpata vähem, aga nendel vähematel kordadel andis paremini laine murdumist tabada ja aeriali meenutavaid lende teha.. kalda all sai natuke veivamist ka proovida, aga reeglina oli cutbackis puri liiga poweris. vasakuga ei saanudki ka lõpus suurt midagi teha.. backi tunnet ei tekkinud kuskilt otsast..

kahe tunni peal sundisin ennast välja, kuigi eriti väsimust ei tundnud.. 15 mintsa hiljem oli muidugi juba selline tunne, et püsti ei jaksa seista ja käevarred olid nii jämedad, et riided ei mahu selga.. natuke palaviku fiiling oli kah...