33

pozo | 3,3/75 | 2h30min

de puta madre, mis ilm.. nutt tuleb peale.. üks aasta sessiooni nominentidest..

tegin igaks petteks esimesed triibud 3,6-ga. esimesel ringil mõtlesin, et proovib natuke kannatada, ehk harjub ära. teine ring näitas, et õrnalt ka ei harju. vudistasin pisemaks vahetama ja tõmbasin kolmkolme ka kohe suht pingule.

tuul algul suti puhanguline, lained ilusad. natuke puhangulisus segas õiges kohas lainele käima saamist ja sain päris vihaseks, et kas jälle leian muidu perfektsetes tingimustes ainult üks-kaks katset.. hakkasin siis täiesti igasuguse sita pealt bäkki proovima. enamasti oli resultaat ka vastav, aga asjad terved, ise terve (ja väga rõõmus) ja sain ilgelt palju targemaks. enamasti ei tekkinud piisavat rotatsiooni.

tuul läks vaikselt tugevamaks ja ühtlasemaks, laine veel ilusamaks. sain bäkki proovida vast kaks-kolm korda rohkem kui mistahes varasemal päeval.. paar tükki olid jubeee lähedal, ühe oleks praktiliselt kirja saanud, aga mingi issias lõi pärast maandumist jalgadesse ja kaotasin tasakaalu..

tulid ka maailma esimesed katsed korralikus overpoweris. esimene kord, kui lainest üles lennates ilge puhang purjesse laksas, oli päris hirmus. peas tekkis isegi korraks debatt, kas keerata või mitte, õnneks keerajad võitsid, hoidsin alla tulles elu eest purje võimalikult kinni ja tuli üks napikamaid.. see andis julgust ja hiljem proovisin veel tükk maad kõvema tuulega.

tegelt hiljem polnud lihtsalt varianti, sest tuul andis veel gaasi ja teise tunni lõpupoole oli suht konstantselt korralikult üle. tegin taga ookeanis ühe kiire äravõtu ka, poom pikemaks ja tõmbasin nii peale kui jaksasin.

viimased umbes viis katset keerasin kõik tugevalt üle, maandusin üks käsi poomist lahti, nagu vanasti. siin vist polnud enam asi alla tulles purje kinni tõmbamises vaid tõenäoliselt läksin nii kõrgele, et keeramist oleks pidanud hiljem alustama.. jalalabad said saba peale maandudes päris kõvasti vatti.. laua pärast tekkis ka hirm natuke..

kahe tunni sisse mahtus täna kuidagi eriti palju ägedust. lisaks bäkile üritasin paremaga iga võimaliku nuki pealt uimedele hapnikku anda ja tuli pea-peaaegu mingisugune table topi hõnguline asi.. või ütleme, et sjuuke donkey kicki ja table topi vahepealne..

backside aerialile astusin ka pika sammu lähemale.. enamasti ei suutnud küll lendu piisavalt edasi suunata ja maandusin natuke laine taha, aga esimesteks sammudeks oli see ka piisavalt äge, et emotsionaalseks muutuda.. :)

kalda all sain mõned korrad pool takat ka.. merel tuli karmis tingimuses tack nagu oleks eluaeg teind..

ja kilpkonna nägin.. pozos! majakõrguste lainete vahel! oii kui turtless oleks, keeraks ennast kilbi peale, teeks laine peal sellist sõitu, et ohohoo..

viimane pooltund ei läinud enam trennina väga arvesse. nüüd oleksin vist vabalt kaks-seitsmega ka liikvele saanud, minu puri oli võimatult suur. laine läks ka segi ja tihedamaks ja bäkki enam õrnalt ka proovida ei julgenud.. ootasin ikka ära, et nii väsinud oleks, et enam gybe'i ja veestarti teha ei oska, siis läksin välja.

väljas oli purjega veel keerulisem toime tulla ja korra tundus, et asju ei viigi korraga üles ära, aga pika punnitamisega sain ikka hakkama.

keha laip, naeratus ei mahu näkku ära..