parem halssss

ketchup | 5,0/74 | 2h

pozost üks-kaks kilomeetrit lõunasse. spott on saanud nime lähedalasuvast ketšupitehasest.

tuul edelast, ehk siis täiesti tagurpidi. viiene paras. paremaga välja. lained :)

laine ei olnud küll maailma suurim, aga siiski korralik. ma vist hüppasin kaks korda kõrgemale kui varasem parema käe rekord. vasaku käe saavutatud kõrgustest ei jäänud vist ka enam üle mõistuse palju puudu. eks ta parasjagu imelik veel on, aga ikka reaalselt kontrolli all ja muhe. tekkisid ka parema bäki mõtted, aga need ajasid veel pigem naerma. ja ei olnud head bäki lainet ka.

vasakuga kalda all veiv. kindlasti elu kõige kiftim lainesõit. ma ei tea, kas oli tuule suunast või laine kujust või liini pikkusest või lihtsalt niipidi mugavam, aga kuidagi väga hea oli kõik. bottomis jäi kenasti puri vedama (pozos tavaliselt ei jää) ja tulid mõned ulmeliselt ägedad cutbackid, kus sain juba ka uime natuke lahti ja ahtri libisema..

ca kaheksa purje oli peal ja kõigi nägudest oli näha, et sõime harvaesinevat hõrku magustoitu...

mind hoiatati, et ketchupis käivad ka merisiilid chillimas. ma jäin uskuma ja tegin kõik võimaliku, et ühegi jäsemega põhja ei puudutaks. enamasti see ka õnnestus, kuigi lõpetasin peaaegu kõik triibud väga madalas. selgus, et tugeva tahtmise korral on ka põlvekõrguses vees võimalik nii paigutuda, et põhja ei puuduta. kokkuvõttes siile ei kohanud, aga välja minnes oli vesi taandunud ja see tõi nähtavale pisikesed teod, mis olid kividele kinnitunud. praktiliselt iga kivi peal oli üks tornike ja ja muidu tavalise teokarbi torni tipus oli luust naelaotsa kujuline enesekaitseline moodustis. aiii värdjad. elulibedad kivid ja siis need loomad seal kivide peal. vist viis minutit ronisin välja ja tegin sjuukseid nägusid, et ohohoo..

oleksin nüüd nõus hookipas vette minema.