kähkukas

pozo | 5,0/74 | 1h10min

prognoosis, et vahetult enne pimedat viskab mingi imeliku tuulelaksu keset muidu tuuletut nädalat.. laud autosse ja luurele.

teel pozosse juhtus midagi müstilist. algul ei saanud aru, mis jama on (kahtlustasin, et maailma lõpp), aga siis tuli meelde, et see veetilkade ülevalt alla kukkumist nimetatakse vihmasajuks ja seda ei maksa karta. viimati nägin vihma umbes 13. juunil...

kohale jõudes oli parkla tühi, kaks purje peal. javier ja mingi suvaline turist. tiksusid. kuna vihm ka, siis ei kutsunud kuidagi vette tiksuma, aga kuna javi ei ole maailma kõige sitem sõitja, siis mõtlesin, et vaatan niisama pealt natuke. aeg-ajalt sai käima, aga oli näha, et vedu ei olnud korralik. umbes viis mintsa hiljem oli juba täitsa teine lehekülg.. javi viskas mõlema käega forwardeid ja mu buss hakkas ka vaikselt õõtsuma.. enam polnud võimalik pealt vaadata, ajasin välkkiirelt kalipso selga ja hetked hiljem olin vees.

überkift õhtu! laine oli algul hästi pisike, aga vaikselt kasvas. samas oli ta paraja vahega ja heast suunast ja väga hea kujuga. gybe'ida oli ülimõnus. laine vahelt leidis flätti kah.

käis korralik kihutamine ja kuna tuult oli palju, siis sai väikese provotseerimisega päris kõrgeid hüppeid teha. bäki lainet polnud. rannas sai väikese laine peal mürada ja ka spocki proovida.

ja siis see loodus.... vihm lakkas suht kohe, kui vette jõudsin, aga mägedes sadas korralikult edasi.. osad mäenukid süsimustad, osad vihmast valged, suure mäe otsas vihmapilv, millest ägedad valged vihmajutid alla joonistatud.. teise mäe otsas lumivalge pilvetutt. osa taevast tumehall, osa helehall, sekka helesiniseid laike ja siis viskas maanduv päike pool taevast täiesti kuldseks ja oranžiks. viimases hädas värvis taevas ranna poole sõites ka merepinna täiesti punaseks..

olime vees kolme-neljakesi, ruumi laialt ja kuuldus mitmeid eufoorialaksu tekitatud huilgeid ja kiljumisi. õrnalt ka polnud tahtmist maha tulla ja lasin täiesti pimedani. muidugi paar kutti jäid veel vette ja need sõitsid ka veel siis, kui mul olid asjad kokku pandud. siis oli juba nii pime, et ma arvan, et nad oma poomi väga ei näinud..

superäge igatahes.