Pühapäev, 14. juuni 2009

juunitorm topus

topu | 5,0/99 | 3h50min

käi jala! sest piisavalt pisikest purje pole. seekord toppu jõudes polnud väga pikalt vaja mõelda, mis purje panna. uudisena puhus kagutuul, mis tuli üle maanuki ja lootus oli, et vesi on ekstrasile ning kartus oli, et tuul väga puhanguline. no sile ei olnud. sest meie vette minnes puhus vähemalt 13-15 meetrit. natuke puhanguline muidugi oli, aga käima saamist see ei seganud, sest ilgelt kõvasti puhus :)

kimasime siimu ja urvega kohe kõige tagumisse nurka ära, et seal mingi siledam ja tuulevaiksem lahesopp leida, kus ei oleks totaalselt üle. leidsime siis ühe, kus vesi heal juhul sama sügav kui vannis. uim oli kohe põhjas, kui glissist maha kukkusid.

tuul va segane aina tõusis ja kõik kiljusid, et ilgelt vastik on. aeg-ajalt olid umbes 18-20 meetrised puhangud, millega polnud muud teha kui täisglissis praktiliselt otse vastu tuult sõita. manöövriteks olid tack ja gybe. viimase jaoks pidi siis vaiksemat kohta ootama, muidu oli liiga hirmus. urvekas täitsa segane mutt, et sjuukse tuulega väga eeskujulikult hakkama sai...

kui ligi kaks tundi kangutatud, läksime korra välja ja nägime, et ka vabamets oli ennast kohale venitanud. kaldal ei olnud äge, sest oma asjadel pidi otsas istuma. ilma naljata. taglaste omapead jätmisest ei olnud juttugi, sest isegi laudada külge kinnitatud taglased lendasid aeg-ajalt minema. tuul tõusis veel ja kaldal mõõdeti 20-meetriseid puhanguid. kuna kaldal oli oluliselt vaiksem kui vees, pidi keset lahte vähemalt 23-meetrised puhangud olema, mis minu jaoks suht kindlalt tuulerekord. see on siis 90km/h puhangud... fakk.. otsustasime vabaka ja siimuga ikkagi proovima minna. mina ei saanud alguses üldse hakkama. tunduski nii, et ei saagi üldse meetritki sõidetud, sest tuul nii tohutult vägivaldne. õnneks suutsin ikka enne sõitma õppida kui tekkis tahtmine välja minna ja mingi aja pärast harjusime tingimustega suht hästi ära ja hakkas kihutamine. teised olid nelinullidega, mina endiselt viiesega, aga uksed olid kõigil pärani lahti, niiet suurt vahet polnud.

sai siis topu kohta väga suurte laineliinide vahel vaese mehe veivi tehtud ja tormistes tingimustes tacki harjutatud. hiljem läksime veel üle lahe tagumisse otsa, kus oli natuke siledam kohake, kus sai ilusat ülikiiret gybe'i teha ja muid lollusi harjutada.

jälle kokku ligi neli tundi vees, kindlasti üks minu elu kõige ägedamaid surfipäevi, sest pärast tormituultega harjumist, oli maailmaäge sellise reljeefiga vee peal rallitada-kihutada-hüpata-hullata. jess!

Lauri Tibbo

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar