ribad

pozo | 5,0/74 | 2h15min

meri oli väga kaunis. suured pikad liinid,  pika sileda vahega. esimese triibu ajal tundus, et tuleb ekstrailus päev. teine ja kolmas triip veel ja siis hakkas tuul näkku panema. üldkokkuvõttes oli tegelikult väga okei viiese ilm, aga seal, kus üliilusad lained olid, oli tuult vähe. kui sai laine ees käima, siis hüppe hoogu ei tulnud kuskilt. täpselt ühe korra sain enamvähem kiirusega bäki laine peale, aga selle jänestasin ära. punkri juures oleks olnud hüppekoht, aga krt seal urgitse pärast iga katset asju kaldalt kivide vahelt..

veivata ka praktiliselt ei saanud, sest bottomist ei saanud piisava hooga läbi. raiusin siis enamasti taas vulcanit ja spocki. vasakuga alguses vulcan täiesti lukus, siis lagunes täiesti ära ja täpselt sessiooni lõpuks sain jälle uuesti üles ehitatud. parem oli tubli, sai paari ilusa vulcaniga hakkama ja paar peaaegu spocki tuli ka. spock tuleb alati nii üllatusena, et suudan lõpu ära pudistada ja ei saa poomist korralikult kinni, kui laud juba pöörituse lõpetanud on..

mingi hetk, kui vist vee tase parajaks läks, hakkas järjest hiigelkolle randuma. ka ülestuule otsas, kus peaaegu kunagi väga hullu murdlainet ei ole. kalda all enam väga glissi tuult ei olnud ja nendest elukatest oli peaaegu võimatu tiksudes läbi ronida. ikka alati sattus see viimane täpselt pähe murduma ja siis oli raudne reset ja otsast peale. umbes 50-meetrine riba oli konstantselt lumivalge ja kihises. pärast igat kolli oli tükk tegemist, et aru saada, kas olen purje all või purje peal ja kust poolt nelja sekundi pärast uut traktorit oodata on..

loobusin lõpuks. välja jalutades märkasin, et suur aken on latist latini lõhki..

aga eelmisest lausest mööda vaadates oli ikkagi päris hea päev.. vähemalt ei olnud rõvedat tsoppi ja sai triibutadagi normaalselt..