pühapäev, 14. november 2010

meelitamine

püünsi | 6,5/99 | 1h30min

prognoos oli varahommikuks ja nii oligi. sain 8:50 vette ja kuuepoolega kannatas kuidagimoodi sõita. suur puri tundus täna kuidagi eriti tohutult suur. tuuleaukudes purjekeerutamine oli vaevaline.

kui tuult natuke oli, harjutasin gybe'i korralikumalt sooritama, sest see on väga rooste läinud ja glissis manööver tundub praeguse vormiga peaaegu võimatu.

oleks pidanud veel tund aega varem tulema ja esimese valgusega vette astuma. siis puhus korralikult.

eile õhtul läks süda härdaks ja käisin kõik uimed liivapaberiga üle. korra mõtlesin, et äkki peaks pealetõmbamisotsad ka üle vaatama, sest pole ammu kontrollinud neid. "praegu ei viitsi..." ilmselgelt oli parem lahendus täna mere ääres värskelt plahvatanud alt pealetõmbamisotsa vahetada ja sellega veel tuulist aega raisata.

laupäev, 13. november 2010

valus tüng

püünsi | 5,0/99 | 50min

põhimõtteliselt sain tünga. ja nüüd on küünarnukk valus.

tänase päeva õppetund: prognoosi jälgimist peab harjutama. reedel suutsin natuke pahandada, et ainult pimeda ajal puhub ja sellest tulenevalt kaotasin niivõrd valvsuse, et tänase prognoosi tekkimise magasin maha. millalgi keset päeva vaatasin järgmiseid päevi silmas pidades kaardid läbi ja imestus oli suur, sest tänaseks näitas ilusaid asju. rõõm. näitas, et umbes kahe ajal on maksimum ja hakkasin selle järgi plaane sättima. kulus julge minut enne kui taipasin ka kella vaadata. veerand kolm. ahahh.

välkkiirelt otsustasin, et siiski lähen. ühe käega sidusin asjad katusele, teise käega arvutasin, et ligi tunni saaks sõita.

pool neli astusin vette. tuul kukkus siis, kui autos kalipsosid külge panin. sain vist umbes 10 otsa glissi, millest ainult 2-3 sellised korralikud triibud. kui kiirust manöövriks jätkus, proovisin mõlemas otsas vulcanit. täiega katki kõik. paremaga suutsin nii toimetada, et laud veest välja ei tulnud, jalad lendasid aasadest minema ja maandusin ribide ja küünarnukiga laua ahtrisse. mingi hullem ragin saatis seda maandumist, aga kiire analüüs näitas, et ribid jäid terveks.

viimane pooltund enam praktiliselt glissi ei saanud. mõnus sügisene light wind freestyle, kandvates rollides heli-tack ja upwind360.

soe oli.. välja ronides hakkas puhuma.. /(%#&"!#/#&¤!!!

pühapäev, 7. november 2010

tavaline müramine

püünsi | 5,0/99 | 1h20min

keegi ei viitsinud minuga kaasa tulla - kes tartus, kes pääskülas - niiet pidin üksinda läbi lume sahiseva mere äärde minema. mõtlesin, et teen karistuseks forwardi ära või sooritan paremaga vulcani, aga nii siiski ei läinud..

vee äärde jõudes valitses üleüldine tuulevaikus, aga õnneks suutsin prognoosi uskumisele kindlaks jääda ja komplekteerisin viiese. vette minnes oli see täpselt paras, hiljem üle ja vastu pimedat juba täitsa üle.

algul triibutasin niisama, aga see kujunes päris ruttu väga igavaks ja hakkasin paremaga vulcanit harjutama. esimene katse tuli enamvähem, siis hakkasin mõtlema, kuidas paremini saaks ja kõik läks pekki.. alles pool tundi hiljem täitsa viimaste katsetega sain jälle kuidagi laua libisema, aga sooritust ei tulnud kaugeltki.

vasakuga proovisin ainult ühe korra, sest ei viitsinud sügavas sisse kukkuda. see oleks igasuguse temperatuuri kohe ära võtnud. kimasin ja otsisin igast võimatust kohast chop-hopi rampi.. mõned väga kaifid pisikesed lennud tulid. kuidagi eriti ägedad olid täna paremaga laine seljast hüpatud asjad.

läksin iga 20 mintsa tagant korraks lohepoolsaarele käteringe tegema ja see hoidis niimoodi sooja sees, et ei hakanud muffigi kordagi külm.

triibutamise ajal mõtlesin ka välja, et poomi mastikinnituse sees võiks elada väikesed nanorobotid, kes tuleks ja vajadusel trapetsiaasade asendit nihutaks. kui ühel halsil sõidad, siis teise halsi ots ripub seal ju nagunii täitsa niisama - selle kallal saaks nad siis toimetada vastavalt vajadusele. neil oleks kõrvaklapid peas ja ma annaks läbi tarkusehamba küljes oleva bluetooth mikrofoni neile nõu, et mida ja kuidas toimetada... kui tuule tugevus pidevalt muutub, siis ei viitsi üldse neid otsi käsitsi iga paari minuti tagant näppida..

neljapäev, 4. november 2010

rigging fail

püünsi | 5,0/89 | 1h40min

väike laud kükitas kodus seina peal ja mõtles terve aja, et kuhuuu se lammas nüüd ilma minuta läks.. väike puri vaatas kaldal auto kõrval pealt, kuidas ma viiest kokku sodisin, sest 4,4 tundus liiga ulme ja tiksuda ei tahtnud.

sain, mis tahtsin. ei tiksunud hetkegi. kohe algusest peale oleks 4,4/72 käima saanud ja tuul kogu aeg tõusis. lõpupoole oli juba päris psaiko kimamine - tundus, et muljusin suurest hirmust näpujäljed poomi sisse. laud oli väga liiga suur ja puri oli ka suur. chop oli ka parasjagu nii tihe, et selle lauaga ei mahtunud piisavalt lainete vahele ära, et mõnusalt väikseid hüppeid teha saaks.

terve aeg niisama tinistamine ja teravamate lainete otsimine, mida väga ei leidnud. hämmastavalt soe oli. poolteist tundi sõitsin nii, et mitte kuskilt ei hakanud natukenegi külm. mõningal määral vast tänu sellele, et mingeid vulcaneid ei proovinud ja sisse käisin ülivähe - esimese tunni jooksul vist kaks korda ainult. pärast tulid juba väsimus ja liigülepurjestus ja panid mind natuke paika.

sain oma naishi lauaga palju rohkem tuttavaks, sest pole sellega varem eriti sõitnud. sõpradeks me veel ei saanud, sest minu meelest keerab ta gybe'is suht imelikult ja suurema kiiruse peal oli täna spinnist välja tulemine väga vastikult vaevaline. aga see võis ka varustusele mittevastavatest tingimustest tingitud olla, niiet sae järele veel ei haara..

väga meeliülendav ja hinge kosutav trenn. kohati natuke hirmus ka.

laupäev, 23. oktoober 2010

parem vulcan areneb

püünsi | 6,5/99 |1h5min

kodust püünsisse sõites oli tee suures osas lumine. miinimumini kulunud suvepapudega ei olnud äge roolida. igasugune uni läks lõplikult ära, kui täiesti lumisel teelõigul ilmus kurvi tagant mäest alla kulgev viru hotelli suurune tsisternauto. sõiduki tegi põnevaks asjaolu, et see oli väga eeskujulikus külglibisemises. nagu džheims bondi filmis noh.. rekkajuht lappas tohutult intensiivselt rooli ühele ja teisele poole ja sai lõpuks oma asjad otseks. läksin enda asjadega ka natuke libisema ja mahtusime teineteisest päris napilt mööda. veel napimalt jäi puudu, et oleksin vaikselt kraavi ära vajunud. nüüd saan veel paremini aru, miks usa-s alati liikluskatastroof on, kui pool tunnikest lund sajab.. suverehviga ei teegi midagi.. eriti siis, kui väga tihti harjutada ka ei saa..

aga. vee äärde jõudes oli pulss normis tagasi ja siim-kõu rigasid juba asju. panin viiese kokku. täpselt see hetk, kui sain poomi ka igalt poolt kinni, otsustasin ikkagi suure purje kasuks ja sain veel rigada. hea otsus, sest viiesega oleks pool aega tiksunud.

6,5/99 oli paras. 5,7 oleks veel parajam olnud. mõlema käega vulcanitrenn. vasakuga ei midagi erilist - suht katki oli. aga paremaga tulid korralikud edusammud. 2-3 korda sain laua libisema ja taglase ka õigesse asendisse ja peaaegu soorituse kirja, aga keha asend jäi natuke-natuke liiga ette ja kiskus taglase viimasel hetkel ära.. väga äge.

vahepalaks läks kardaan pooleks. kui peab katki minema, siis see oleks mu kõige lemmikum kardaaniplahvatuse stsenaarium. side katkes pärast kalda all tehtud manöövrit. kukkumist ei põhjustanud. taglas jäi nende turvaotste abil laua külge, sõitsin 5 meetrit kaldale lähemale - lihtsalt et proovida, kuidas nende turvaotstega sõita on - panin kaldal uue kardaani ja olin plahvatusest täpselt neli minutit hiljem uue asjaga glissis.

esmaspäev, 18. oktoober 2010

kubujuss

püünsi | 5,0/99 | 1h

edelatuulelaks. kuna olen külmetusest toibumas, siis sai vaatamata soojemapoolsele ilmale enneolematult palju asju selga pandud. pikk suusaaluspesu, sokid, õhuke aluskalipso, õhuke kapuutsiga vest, talvine kalipso, paksud sussid, paksud kindad, paks kapuuts. aga vees ei olnud üldse mingit kubujussitunnet. mõnus oli kimada ja külm ei hakanud. tunnikese sai teha, siis oli pime. esimene pooltund puhus kenasti, teine pooltund sai natuke tiksuda ka.

vasakuga proovisin ainult vulcanit, hiljem paremaga ka vulcani katsed. vasakuga on ikka totaalne keskendumisvaegus. mulle lihtsalt nii meeldib see hüpe ja tagurpidi libisemine, et manöövri lõpu peale ei viitsi enne mõelda kui hilja. kui mõtlesin, et tavai proovin nüüd ühe ka korralikult ära teha, siis tuli teise katsega välja..

paremaga tegin mitu laud-risti-vette hüpet, millest õnneks ükski polnud valus ja korra sain ka laua väga kenasti tagurpidi libisema.

teisipäev, 5. oktoober 2010

kagurohukas

rohuküla | 5,0/99 | 1h30min

algul enamvähem korralik lõunatuul viiesele, hiljem keeras kagusse ja hakkas pagitama.

vesi oli maailmakülm. vette kukkudes hinge kinni ei naksanud, aga käed hakkasid vaatamata kinnastele hetke jooksul külmetama. maha pidin tulema tänu sellele, et kehal hakkas natuke jahe. kuna kurk natuke haige ka, siis ei tahtnud rohkemaga riskida.

natuke sai vulcanit proovida. seekord oli parema käega great success - sain kahel korral laua kenasti tagurpidi libisema. isegi käed suutsid suht autmaatselt taglast natuke õiges suunas liigutada, aga keha asend jäi liiga külje peale. jalad ei taha paremaga kuidagi ilusti hüppesse minna. üritad ühte jalga õpetada, aga teine on just ka õpetust saanud ja tahab ka harjutust samamoodi kaasa teha ja lõpptulemusena hüppavad mõlemad jalad koos ja ongi laud risti vees ja reisija saadetakse lamama.

vasakuga ära ei tulnud, aga ühel hetkel langetasin mingil põhjusel otsuse, et polegi hullu kui ära ei tule - aega on. see tõi rahu hinge ja elu läks ilusamaks. a raip vesi ikka soojemaks ei läind..

teisipäev, 28. september 2010

wild wild east

randvere | 4,4/72 | 1h20min

aiiiiii ilus päev täna.. pisike puri oli korralikult peale tõmmatud ja puhanguti oli seda ka nii palju, et pidi ust paotama.

raudselt mu elu ägedaimad, kiireimad, kõrgeimad parema halsi hüpped. oleks lainele parema nurga alt läheneda saanud, oleksid pika puuga elu suurimad hüpped tulnud.

esiteks sõitsin ennast veerand tunniga punasesse. absoluutselt iga laineharja pealt hüpe, rulli eest põgenemine, pagide kontrollimine ja täiskiirusel lainest alla keeratud gybe'id. süda töötas koolibri režiimil.

ruttu sai selgeks, et nii kaugele ei sõua ja võtsin hoogu maha. peamiselt sai harjutatud manöövrit nimega speed-crash. umbes kümme korda suutsin lihtsalt keset triipu helikiirusel edenedes kontrolli kaotada ja katapulteeruda. enamasti kukkusin kõikide jäsemetega kõikidele asjadele otsa. pea käis korra purjes, poomi otsa sattusid kordamööda puusad, reied, sääred jne. korra vist isegi üritasin iseendale otsa sõita. peaaegu tuli välja ka. kuidagi nii suutsin kukkuda, et asjad ei jäänud kohe seisma vaid proovisid mind rammida. proovida sai ka spinnis lauaga hüpesse minekut.

kindlasti ühed kõige proovilepanevamad tingumused, milles sõitnud olen.

kindlasti üks elu kiftimaid purjetamissessioone. nüüd võiks vahelduseks normaalsest suunast ka puhuda.

esmaspäev, 27. september 2010

wild east

randvere | 4,4/72 | 1h10min

sain siis esimest korda oma kõige-kõige väiksema setiga sõita. puri oli poomist natuke järgi lastud, aga ainult sel põhjusel, et homseks lubab veel kõvasti tugevamat puhumist ja kui juba täna peab asjad planguks tõmbama, siis võib homme enne vette saamist hirm naha vahele pugeda :)

sõitsin ennast tunniga täiesti süsiks. ohjeldamatu kihutamine, miljonid hüpped - väiksemad ja suuremad. peab tunnistama, et paremaga hüppamine ei ole enam eriti suurem asi. aeg-ajalt oli kesise laine/tuule nurga tõttu vaja õhku tõustes väga krüssata, mis tingis selle, et maandudes oli keha raskus tohutult liiga ees, mis põhjustas omakorda mitmeid oivalisi mäsasid, aga üldiselt ei tunne paremaga hüppesse minnes enam mingit ebamugavust. paar korda õnnestus ka vasakuga mõned hüpped meelitada ja ei osanudki öelda enam, kumma käega mugavam hüpata on.. tõsi, paremaga mingeid forwardi mõtteid küll veel ei teki..

kui tunnike kimatud, hakkasin peaaegu iga otsa peal sisse käima. mitte midagi ei osanud enam ja kui oli vaja korra lainete alt puri kätte saada ja õiget pidi udjada, siis ilmnes, et poisil on patarei täitsa tühi. kaldale.

vee äärest autode juurde lonkides tuli regina vastu. sajase slallikaga. ta oli veerand tundi hiljem kaldal tagasi ja lubas, et enam kunagi randverre ei tule :)

pühapäev, 19. september 2010

trennipäev

püünsi | 6,5/99 | 2h10min

lõpuks ometi mõnus trennisessioon. alustuseks sai paduvihma käes kalipsot selga ajada ja 20 mintsa tiksumist teha, aga järgnev heastas kõik. mõnus suurele purjele õrnalt overpower tuul. ühtlane. 50 minutit järjest. täiesti sile tantsuplats. kuna meri oli väga kõrge, sai praktselt vee all olevale maakitsusele hästi lähedale sõita.

tegin vasaku vulcani intensiivtrenni. ära tuli ainult viis tükki, aga kogu aeg oli väga lähedal ja enamasti lõppes selle taha, et pärast libisemist tekkivas surnud punktis ei suutnud tasakaalu leida.. paremaga ei proovinudki, sest ei tahtnud, et miski vasaku trenni segaks. olles nüüd teada saanud, et siim tegi täna paremaga vulcani ära, mõtlen, et oleks ikka pidanud paremaga ka proovima. väga kahetsusväärne lugu..

hiljem veel pool tundi vihma käes tiksumist ja siis sellist poolkõva, kus aeg-ajalt käima sai. ühel hetkel oli tuul noaga lõigatud ja kukkus 2meetriseks.. sikutasin purje veest välja ja kaldale ära.

laupäev, 18. september 2010

pidupäev

rohuküla | 6,5/99 5,0/99 | 2h20min

hommikul tundus, et peab jooksma minema või mingi muu jubedusega päeva sportliku osa sisustama. pärast lõunat hakkas siiski tunduma, et see nädal kolmandat korda rohukülla sõit on õigustatud..

esialgu suur puri. varsti oli see üle ja kui tund sõidetud vahetasin väiksemaks. väike oli ka varsti nii üle, et vulcanit eriti proovida ei saanud. 5,0/72 või 4,4/89 oleks parajad rallikomplektid olnud. aga väiksed lauad ja väike puri passisid kodus, sest oli ju selge, et neid vaja ei lähe.

üks totaalselt nunnu vulcan tuli ära. kohe kui ära tuli, siis tõstiski nii kõvasti, et kuni pimeda saabumiseni oli kogu aeg liiga üle. ühest ülepurjestuses proovitud vulcanist sain päris hullu laksu põlve õndla alla sääremarja kui jalg vette kukkumise ajal sajaga liikuvale poomile ette jäi. hea, et põlve ei saanud.

suuresti kõva tuule nautimine ja niisama kihutamine. suur laud oli laines muidugi päris vastik sepik, aga õnneks polnud liiga ebamugav. pisikese putukaga oleks päris vingeid hüppeid teha saanud.

reede, 17. september 2010

rohuküla lörts

rohuküla | 6,5/99 | 2h15min

lõuna paiku püünsist läbi - seal jälle vaikus. rohukülla siis.

kohapeal pidi koosoleku tegema, et kas suur või väike puri. õnneks hakkasin suurt rigama. laias laastus sain kerge tünga, sest suurega sai esimesed pool tundi vaevu glissi. väga midagi proovida ei saanud - kõrguse hoidmisega tuli tegeleda. teine pooltund kukkus täitsa ära ja hakkas keerutama ka veel. päris äge oli upwind360 teha, kui tänu samaaegsele tuule suuna muutusele sai kohati 450 kraadi keerata ja kohati ainult 270 :)

hiljem saabus ühe vihmapilve all ka täitsa korralik 12meetrine tuul. näha oli, et see lõppeb ruttu ja vehkisin siis maailma kõige lühemaid otsi, et võimalikult palju vulcanit proovida saaks. sellise rabelemise peale ühtegi ära ei tulnud, aga märkasin, et jälle on manöövri sooritamisel mõtlemisaega juurde tekkinud. peavalu teeb taglas, mida ma ei raatsi kuidagi ette viia - jääb allatuult külje peale ripakile. korra oli ka nii, et laud libises kenasti tagurpidi, taglas oli jälle külje peal ühes käes ja siis jäi aega vaba käega vehkida ja omale puust ja punaseks teha, et krrt näe taglas on seal, aga tegelt peaks olema hoopis seal! lammas! määääää!

head tuult oligi mingisugune hea kaheksa minutit. siis jälle tiksumine. sääraselt toimetades võttis külm ligi, aga kuna üks vihmapilv paistis veel tulemas olevat, otsustasin selle ära oodata. vigurdasin niisama ja üritasin ära arvata, kust poolt puhub.

see teine pilv läks natuke mööda ja ei olnud vist piisavalt vihmane - sai kergesse glissi, aga lauda oli väga keeruline veest välja hüpata. siis tuli veel praam sadamast välja, keeras vasakule ja tundus, et paneb saaremaa poole punuma.. ilmselgelt viimane aeg kaldale kobida..

praam jäi siiski lihtsalt sadama kõrvale passima.. juu tegi kapten südamedaamile lõbusõitu.

tagasiteel mõtlesin, et kevadel kiirelt esimese vulkaniseerimis-soorituseni jõudmine oli vist ikka väga suuresti tänu ideaalsetele harjutustingimustele.. ma arvan, et sain kevadel selle ühe nädala jooksul rohkem vulcanit proovida kui kogu ülejäänud suve jooksul kokku.. suht niru värk..

kolmapäev, 15. september 2010

rohuküla rock

rohuküla | 5,0/99 5,0/89 4,4/89 | 2h

hingerahu taastatud. samas sain teada, et igasugune vorm on kadunud. viimased nädalad on poe käivitamisega seoses nii kiire olnud, et pole ühtegi sportlikku liigutust teha jõudnud. tulemuseks see, kahe tunniga kõik patareid tühjad. tingimused polnud muidugi ka kõige lihtsamad.

esimese tunni kangutasin viiesega. algul suurem laud, siis sain esimest korda oma 89-liitrist naishi proovida. esialgu oli natuke võõras. eriti hull, kuidas laud allatuult keerates kiirendab. vähemalt tundus küll, et gybe'i alustades läheb laua all mingi tohutu turbiin tööle. esimesed 10-15 gybe'i käisin kõik sisse, sest kiirus tundus üle mõistuse suur.

hiljem kui ka 4,4 purje esimest korda testisin, läks kõik väga heaks. kuna tuul oli nii kõva, et ka rohuküla flätt kiskus suht chopiseks, siis ei olnud kõige mugavam kimada, aga taga muulist kaugemal oli päris haigelt äge mägede vahel rallitada.

puri (ka väike) oli kogu aeg nii üle, et vulcanit ega muud huvitavat peaaegu ei proovinudki. mõned katsed vaid.. tuli välja, et ma ei mäleta enam, kui kõva ülepurjega vulcanit veel nii proovida saab, et jalad otsast ära ei tuleks..

väga tohutult äge päev. mõned südantsoojendavad hüpped. uberkõva tuul.

reede, 3. september 2010

surf salatikausis

topu |5,0/99 | 1h30min

mäletan, et kunagi veestarte ja asju õppides esines hetki, mil tahtsin suurest vihast peaaegu nutma hakata. asjad läksid alati perfektselt kõige valemasse asendisse, jalust maha niitev laine, tuulepuhang või järsktuulevaikus ilmusid kõige kehvemal hetkel, mida üldse ette kujutada annab. terve maailm oli minu vastu...

täna oli kaldal pigem vaikne, sest tuul põhjast. kohati ka natuke kirdest. panime siimuga siiski 5,0 ja 4,7 kokku ja tiksusime välja. nagu arvasime, saime kohe saare tagant väljudes käima. tuult oleks võinud rohkem olla, aga sõita sai. sellega algas mu elu üks kõige jubedamaid purjetamiskogemusi..

seal, kus oli tuult, oli ka vees hõljuvat taimestikku. suurusjärk neli miljonit tonni kuupmeetri kohta. esindatud olid kõik maailma liigid alates rohulibledest kuni suurte kadakate ja männipuudeni välja. neid vee pinnal eriti näha ei olnud, aga kuskilt nad siiski uime taha tekkisid. kui uim üle viie sekundi enamvähem puhas püsis, tähendas see seda, et oled tuulisest alast väljas ja saad niivõinaa ainult tiksuda. esines ka olukordi, kus tegime uimed puhtaks, rääkisime paarkümmend sekundit juttu ja selle ajaga oli kohapeal seistes uime taha korralik põõsas tekkinud. nuustikud olid uimede külge betoneeritud, keevitatud ja liimitud. proovisin ülikõrgeid chop-hoppe, meelega täiesti spinni maandutud hoppe ja kõike muud, mis pähe tuli. mitteüks asi ei teinud uime piisavalt puhtaks, et mõne manöövri jaoks kiirust koguda saaks.

kohati oli purjes selline vedu, et trapetsiotsad kohe-kohe plahvatavad, aga glissi ei saanud, sest kahe meetri pikkune isane kadakas lohises sabas. kui olime napilt tunni seda okset kannatanud, otsustasime välja minna. välja minek peaaegu kirde tuulega tähendas pool tundi tiksumist. alguses kõva tuule käes tiksumine, mil laud glisseerimise asemel loiult alla tuult vajuma hakkas, sest uime asendas heinapall. hiljem kaldale lähemal seda megaplanktonit enam polnud, aga samas polnud ka üle viie meetri tuult. viimased 100 meetrit olid sõrmed paksude jääkamakate sees. tuult ca 3 meetrit. viiene puri.

õudusfilmid mulle eriti ei sobi, aga tänasest põõsasurfist on raske midagi jubedamat ette kujutada. purjetajate põrgu..

kaldal ootas magustoit - sõrmede ülessulamine.

kolmapäev, 18. august 2010

käisin ujumas

randvere | 6,5/99 | 20min

prognoos igatahes ei näidanud õhtpoolikuks kolme meetrit tuult. oli karta, et puhub rohkem. aga tundsin hirmu asjata. kuna kohale oli mindud ja värske õhu kätte oli vaja saada, siis otsustasin igaks juhuks vette minna. üksikud kaldakükitajad vaatasid murelike nägudega, et mis sellel hakkas..

sain ühe triibu kaugele randvere alla tiksuda, siis vaevaline veestart, tiksumine tagasi ja siis polnud enam ka viite meetrit. tuul purje üleval ei hoidnud ja veestart võimatu. lasin ennast siis kaldavees lainel miski 20 mintsa veel loksutada, et äkki tõstab. aga ei. kaldal oli hea vaikne liiva täis asju kokku panna..

käisime vabakaga eile hommikul üheksa ajal ka kaldal passimas. sest jälle prognoositi asju. tookord ei suutnud me endi jaoks vette minekut piisavalt mõistlikuks mõelda.

esmaspäev, 16. august 2010

randvere avastamine

randvere | 6,5/99 | 1h10min

tänu ajaplaneerimise errorile sain ainult tunnikese sõita. tuult oli kuuepoolesele napilt. aga samas oli puhumine väga ühtlane ja lainest alla sai peaaegu alati käima.

koht selline, et kaldal on kõik suht kehv. võttes arvesse, kui popiks see spott saab, pole parkimiskohti ollagi, head rigamisplatsi ka napib ja parklast mereni viib tõsiselt teravate kividega pikk tee. aga seda kõike ainult siis, kui vinguda vaja. vees on jälle kõik väga tiptop. mõnus liivapõhi, mis pärast pikka kiviklibu teed nii võimatult pehme tundub, kive pole, laine mõnus jne.

tuult oli liiga vähe, et midagi põhjapanevat arvata, aga tunne oli, et kõva tuulega on see vägavägaäge koht. homme hommikul uus testisessioon, lubab natuke rohkem ja puhast idatuult. täna oli pigem kirre ja puhus peaaegu täpselt otse sisse.

tänu tuuleoludele ja ajalistele kitsendustele sain vulcanit proovida vaid mõned. ära ei tulnd midagi, paar korda tulid väga pikad libisemised. taglas jääb (vist tänu lainele) kuhugile allatuult kinni ja clew läheb vette ja sinna enamasti asi lõppes. mitte midagi muud ei proovinud, sest tuult oli vaevu triibutamiseks. paremaga mõned väga huvitavatesse asenditesse maandutud hüpped ka.

teisipäev, 10. august 2010

tallinn pudiseb

püünsi | 6,5/99 | 2h

täna väikseid asju kokku ei pannud. aga suurtega sain kohe vette astudes glissi.. kell 8:05 sain peale. esimene tunnike uhkes üksinduses. suures joones oli puhumine suht sama, mis eile õhtul. eilne max oli natuke kõrgem, aga samas ei kukkunud täna kordagi nii ära nagu eile. keskmiselt sai umbes iga teise triibu glissi.

vulcanit ei tulnud. tuuleolude tõttu sain vist 5-6 korda korralikult proovida. tundub, et taglas läheb ette küll, aga raskus jääb vist ikka liiga tagajalale.. korra tuli säärane, et viskasin taglase nii ette, et tuli poomist lahti lasta ja mastist ja alaliigist kinni hoida.. laud libises mitu kilomeetrit tagurpidi väga vahvalt.. aga paremaga oli suurareng. sain ühe korra väga muhedalt laua libisema. selleks oli vaja keskenduda tagumise jala kõverdamisele hüppe ajal, et nina vette läheks.

beat tack'i proovisin ka jälle päris palju. ära ei tulnud, aga paar korda oli täitsa lähedal. arvasin, et seda parem teha nii, kui võimalikult vastu tuult carvid, aga see ajas kõik täitsa vussi. suht külgtuules tuleb taglas tuulde visata..

tiksumistrenni ka natuke peale ja oligi olemas. backwindedis olin palju. kui tuul natukene tõuseb, siis on kohe väga raske stabiilset olukorda saavutada. tundub, et tagumine jalg on täiega alaliigil ees ja ei saa piisavalt gaasi maha - ehk on väiksema purjega lihtsam..

täitsa metsas, kui palju igasugu sodi lõuna tuulega tuleb.. kõikvõimalikud puupulgad ja roikad ja uue lisandina kergploki tükid, mis veepinnal triivivad.. alates pöidlasuurustest kuni suure rusika suurusteni, ühte auto aku suurust nägin ka. ja mingit suuremat sorti kiletükki :S

esmaspäev, 9. august 2010

tarifa

püünsi | 6,5/99 | 2h20min

jubeäge vaatepilt avaldub sealt viimase kurvi tagant kui keset pidu püünsisse jõuad.. nagu välismaa..

pidi tulema tuul, eks. tallinnas. seepärast ei hakanud rohukülla sõitma. püünsis panin suurest optimismist hulluks aetuna kaks setti asju kokku. suured asjad kohe sõitmiseks ja väiksed asjad ka, sest hiljem hakkab kõvasti puhuma ja siis ei pea tuulist aega rigamiseks raiskama.

väiksed asjad sain kuivalt kokku pakkida. suht imelik on kuivi asju kokku panna.

ligi tunnike oli sellist, et suurega sai enamasti käima. ülejäänud oli tiksumine. aga kuidagi äge oli täna. tiksumine oli okei. ja ex-elektrik kriku austas meid üle pika aja oma kohalolekuga. tuju kohe veel parem.

vulcaneid tuli kaks. väga vähe sain proovida ka. need, mis tulid, olid suht ilusad. too manööver hakkab vasakuga täitsa sõbraks saama.. selline mugav tunne on juba - vaatamata sellele, et veel kaugeltki stabiilselt ei tule. paremaga ka edasiminek. mõtlesin välja, et eelmine kord ei julgenud korralikult hüppes selga ette keerata. kui seda nüüd tegin, läks kohe paremaks ja korra sain isegi laua õigesti maandutud nii, et nina kõigepealt vees. ülejäänud maandusin ikka plaks-plaks. esimene plaks tuleb sellest, kui laud risti vette kukub ja teine plaks tähistab piloodi selg-ees veekogusse sisenemist.

tiksudes proovisin sajase lauaga vist esimest korda backwinded sailingut.. väga äge oli. kui käima sai, proovisin paremaga paar korda ka beat tack'i.. täiesti tehtav asi. mina muidugi ära ei teinud. laud keeras isegi ilusti ära, aga kummardasin liiga taglase kohale ja jäin clew-first liiga pikalt kinni hoidma.. taglas tuleb clew-first asendis absoluutselt kohe lahti lasta ja flip ühe soojaga ära teha, muidu oled kõhuli purje peal.

kift päev vaatamata prognoosivälisele tuuleseisakule. annaks nüüd keegi meelekindlust hommikul vara ka veel korra vette minna. homme lõunast alates jälle mitu päeva täiesti tuulevaikus..

kolmapäev, 4. august 2010

tsirkus

püünsi | 5,0/99 | 3h15min

sellist kino pole varem nähtud. tõmbasime vabakaga enne lõunat sellise draama käima, et ohhohhoo.. kumbki ei osanud vastuolulistest prognoosidest piisava meelekindlusega välja lugeda, kas pärast lõunat tallinnas puhub. pärast pikka arutelu ja ropendamist otsustasime ikkagi kärmelt rohukülla minna, samal ajal endid kirudes, et juba hommikul vara sinna ei läinud. vabanaatori poole sõites helistasin talle enamvähem iga valgusfoori juurest ja uurisin tallinna online tuulemõõtjate kohta. ikka veel vaikne, aga tuule suund hakkas normaalsemaks minema.. vabaka juures väljendasime läbi kuuldud ja ennekuulmatute roppuste kahetsust, et hommikul rohukasse ei läinud, tassisime slallimehe auto asju täis, otsustasime asju ühte ja teistpidi ja lõppkokkuvõttes seadsime endid ikkagi püünsi poole.

viimsis helistas siim ja ütles, et püünsi mõõdik läks just punasesse ja puhub kenasti. kohapeal nii oligi. ilus overpowered väikse purje päev. kehv on see, et kuna esialgse idee kohaselt startisime rohukasse, jäid selliste tingimuste jaoks ideaalsed 89-liitrine veivikas ja 5,0 manic koju.. :(

viiene oli üle, aga mitte ropult. kui oli mitte-eriti-üle, proovisin vulcanit, kui oli üle, tegin backwinded gybe'i, kui oli väga üle, tegin duck-gybe'i ja kui oli hullumaja-üle, tegin lihtsalt gybe'i. triipude ajal tegin iga otsa peale paar chop-hoppi.

vulcanis mingit hullu stabiilsust veel pole, aga olen vist ületanud mõtlemiskünnise. ehk siis jõuan juba manöövri ajal adekvaatselt mõelda ja sooritusse lennult korrektuure teha. see oli ennist võimatu. kolm vulcanit tuli ära, kõik olid ilusamad kui kunagi varem. esimene tundus täiesti perfektne, sest sain ilusti keha ette ja laud libises pehmelt, mõnusalt, kontrollitult jne.. muahh.

kui intensiivtrennist pisut siiber, käisin natuke ka laineosakonnas. hüppematerjali oli, pealetõmbamise lainet oli ka palju, aga selle sajase saiaga polnud seal kuigi äge. täitsa isegi väikse veivikaga oleks seal kiirusesse saanud ja kahtlustan, et mu uhiuus suur veivikas oleks täitsa pöörfi olnud.

väike puhkepaus ja siis veel siimuga koos pool tunnikest vulcani trenni mõlema käega. rohkem väiksele tuult ei olnud ja kobisime maha. siim läks suurema purjega vette tagasi.

parema käe vulcan oli täielik sitt. esimesed katsetused rohukas olid täitsa soliidsed, aga enam ei saa keha üldse aru, mis vaja teha on. loll keha. natuke tundus, et ei julge proovida korralikult. lasin kiiruse suht ära kukkuda ja siis vist natuke kartsin niimoodi selga ette pöörata. huvitav, kas need varasemad jalgade murdmised on peas oma töö teinud..?

reede, 23. juuli 2010

harilik halltüng

rohuküla | 5,0/99 6,5/99 | 2h

prognoos, et pärastlõunal hakkab vaikselt puhuma ja tõstab selle hilisõhtuks täitsa tormiks. poole viiest väiksega vette ja pool tundi tiksumist. siis sain paar korda käima ja täpselt ühe korra tekkis ka selline tuul, et sai vulcanit proovida. üle igasuguste ootuste olin sunnitud selle vulcani sooritatuks lugema. täitsa ilus tuli. ühest üks. sada protsenti. lukus! :)

kokku tiksusin väiksega tunni (sest tõstma pidi ju) kuni kannatus katkes ja suure järele läksin. teise tunni tiksusin suurega. aeg-ajalt sain ka käima, aga need käigud olid vaevalised.

kui kaks tundi vee peal oldud kukkus täitsa ära. tegin veel mõned minutid tiksumist ja proovisin switch heli-tacki... tulid mõlema käega kohe esimese katsega. ka lukus! :)

totaalne tiksumine, aga tänu üksikutele suurõnnestumistele oli väga tore sessioon.

neljapäev, 22. juuli 2010

meri on mu mänguväljak

rohuküla | 5,0/99 | 2h40min

esiteks oli minupoolne tuuleprognoosi error. ma ei teagi, kas passisin ainult tallinna ümbrust või mis, aga kui aivekas väitis, et rohukülas puhub, siis esimese hooga tegin tähtsa näo pähe ja saatsin täitsa pikalt. tund või nii hiljem olin aive autos, asjad katusel, sõit läände.

aiii kui olematu see viiene puri on. poiss viimasel ajal ainult kuuepoolesega vehkinud ja väike tundus esimesel triibul sjuuke, et sellega küll never käima ei saa. aga sai. õhk oli suht puhanguline, aga kokkuvõttes väga tip-top. lõunakas.

täiesti hullult äge oli väiksega lasta. kaugemal merel üle pika aja lahedad chop-hopid. harjutasin palju vulcanit, aga ainult üks tuli ära. tundub, et ei viitsind piisavalt keskenduda. vahepeal polnud muuli kõrval tuult ja pidi tahapoole avamere lainesse minema. ma polnud varem selle peale tulnud, et sellises kohas ka asju proovida tohib. ainuke püsti jäädud vulcan seal lainete vahel tuligi. muhe. üleüldse tekitas kaugemal mitte-nii-sileda vee peal asjade proovimine ägeda suure poisi tunde.. suht ruttu hakkasin lainete mäsu sees nägema hüpperampe, maandumisplatse ja muid vahvaid asju, mille peal mängida.

uudistootena tõime turule vulcani katsed parema käega. esimesed kaks proovimist olid liigagi paljulubavad ja laud keeras väga ilusti, aga siis seisud normaliseerusid ja sain ka natuke haiget. peamiselt tegin laua välja saamiseks liiga chop-hoppi (keha liiga taga), mille tõttu laua nina vette ei saanud ja laud tuli alla risti liikumissuunaga. paar maandumist oli jalgadel ikka kohe täitsa valus. korra suutsin ka vahetult enne õhkutõusmist ennast trapetsisse tagasi haakida ja sain maha esimese trapetsis vulcanikatsega. elu isu päris ära ei läinud, aga see oli omajagu valus. pea sai vastu vett natuke põrutada ja keha raputada. õnneks jäi poom sirgeks.

hiljem veel üks koordineeritud päästeoperatsiooni harjutus. ühel slalomistil lagunes kaldast vähe kaugemal kardaan. tõin talle kaldalt uue, installisime selle külge ja slalomist sai kenasti kaldale ära paarutada.

kui kaksjapool tundi sõidetud, võeti tuul minuti pealt ära. täitsa nii, et ei mingit veestarti ka enam. tiksusin mõned minutid, proovisin switchis heli-tacki ja kuivale ära.

teisipäev, 20. juuli 2010

mahamagatud tuul

püünsi | 6,5/99 | 1h10min

ei olnd muffigi. korralikku glissi oli kaks triibukest, mõned hädised glissid veel. tunni jooksul sain ühe korra vulcanit proovida - rohkem tuult polnud.

päikeselisema poole pealt vaadates tegin vasakuga switch heli-tacki ära. ühe kohe esimesel katsel ja teise natuke hiljem. paremaga vist ei saanud ühegagi hakkama, sest tuule puudumine tegi pahuraks..

nüüd vaatan püünsi mõõtja graafikult, et tuul oli kukkunud minuti pealt siis, kui vette läksin. enne seda oli kaks tundi ilusat asja puhunud. raisk.

raisk!

esmaspäev, 19. juuli 2010

tõsine trenn

püünsi | 6,5/99 | 3h15min

poomist suht järele lastud suurele purjele enamvähem paras läänekas. vasakuga puhas vulcani trenn, paremaga reeeglina heli-tack, mis on täiiiesti lukus.

kokku vulkaniseerisin edukalt seitse korda. mõned tulid isegi päris ilusad juba. ebaõnnestunud katseid sinna juurde umbes sada miljonit. algul oli vana hea viga, et ei too taglast üldse ette ja see jääb kuskile selja taha rippuma ja uputab laua. siis hakkasin väga intensiivset ajugümnastikat tegema, proovimaks meelde jätta, et hüppe ajal vaja taglast liigutada. treening oli väga edukas ja viimases tunnis oli täitsa vähe neid katseid, mil taglas täiesti tähelepanuta jäi. sealt ilmnes ka järgmine komistuskivi - viin taglase küll ette, aga tõmban ta sealt kohe taha tagasi, sest millegipärast ei kannata seda tagurpidi libisemist lõpuni ära oodata. hakkasin lõpu poole endale sisestama, et nüüd vaja siit veel taglas täitsa ette suruda ja libisemine lõpuni oodata, aga see peab järgmiseks korraks jääma. sest poiss oli neljanda tunni alguseks nii totaalselt laipväsinud, et ohhohhooo.

kalda poole sakitades mõtlesin, et võiks mingit ägedat asja teha ja tuli üle väga-väga pika aja meelde, et kunagi sai backwinded gybe'i natuke osatud. proovisin siis ja tuli laksti esimese korraga ilus asi. kimasin taha otsa ja laksti teise käega ka esimese korraga täitsa pandav backwinded gybe. muahh! vahi proffi, ahh..

kodus sõin umbes 50 kilo kõikvõimalikku sööki ja vaatasin pealt, kuidas täiiiiesti ribadeks peopesad ja näpud kipitavad. väga hea trenn oli. mõnus trenn.

reede, 16. juuli 2010

purjetamine surfilaagris

roosta | 6,5/99 9,0/135 | 1h30min

peaaegu enneolematu, et surfilaagris õhk liigub, aga näe juhtus noh.. tunnike oma suure setiga, mis jäi ikkagi natuke väikseks. suure osa ajast glissis, aga liiga nauditav ei olnud. puhangus kimada ei saanud, sest need tuli kõik sada portsenti kõrguse kogumiseks kasutada ja mittepuhangus oli alus vaevu glissis. ei mingeid trikke ega manöövreid - lihtne triibutamine. vesi oli totaal-supp. elu esimest korda sõitsin eestis shortside ja lükraga. lükra oli lihtsalt päikese eest kaitseks.

oma asjadega sõites mõtlesin vana hea "võta alati-alati kõik-kõik asjad kaasa" reegli peale.. sest koju oli jäänud mu vana 120-liitrine rallikas, millega oleks antud tingimustes väga lahe olnud kruisida. aga kodus asju pakkides suutsin ennast siiski veenda, et seda lauda mul mingil juhul vaja ei saa minna..

üks hetk pidi vabapoiss praami peale sättima hakkama ja temast jäi järele ivari 9,0 v6 taglas ja 135-liitrine isonicu pann-laud. töristasin siis sellega veel pool tunnikest. tollega sai kimada küll, aga üheksane puri oli mulle natuke üle ja kuna tegemist oli peaaegu formula varustusega, siis mul puudus piisav kogemus ja oskus, et sellist atribuutikat nautida. ei julgenud korralikku käiku sisse lasta sellises laines lihtsalt.. sileda vee peal oleks kihutand nii-mis-kole.

reede, 9. juuli 2010

vulcan ja switch heli-tack

püünsi | 6,5/99 | 3h5min

kuuepoolene vedas napilt. alguses sain natuke sõita ja siis tuli tiksumine. tundus, et disko ongi läbi ja hakkasin masendusest switchis heli-tacki proovima. olin paar korda varem siimu eeskujul proovinud, aga tundus eluvõimatu. täna tegin paremaga paar tükki ära. vasakuga jäi napilt tulemata.

kui õrna tuule trikid tehtud, hakkas puhuma ja sai jälle glissi. korralikku powerit purjesse ei saanud, aga puhangutes sai vulcanit proovida. elu teine vulcan tuli ära. enamus katsed sai puhtalt selle pärast vee all lõpetatud, et läheb meelest ära raskus ette viia.. sekund enne hüpet on meeles, hüppe ajal enam ei ole meeles ja tuleb ikka mingi käkk. täiesti käsitlematu, kui rumal poiss. mittekäsitletav. seda ei saa käsitleda.

õhk ja vesi troopiliselt soojad. ivar sõitis paljalt shortside väel, mul oli paksu talvise kalipsoga täpselt paras.......

kolmapäev, 7. juuli 2010

öäkk

topu | 6,5/99 | 2h30min

ei tahagi midagi rääkida. pool aega tiksumine, ülesjäänud pool gliss, mis ei olnud päris gliss. kõrgust võtta ei saanud, vulcani jaoks praktiliselt tuult ei olnud. mõned sain proovida, mis kulusid laua keeramise meeldetuletamisele ja lolluste tegemiseks. ei saanud ühtegi isegi tagurpidi libisema.

vastikult palju oli kõhtu päevitama tulnud ogalikke vee pinnal. need siis torkisid sõidu ajal vastu paljaid jalgu..

reede, 2. juuli 2010

toputiks

topu | 6,5/99 | 1h30min

tiksumisprognoosi peale minek. väike lootus oli, et saab käima ja ega sellest asi väga kaugel olnudki - kuid siiski puhas low-wind-freestyle trenn keset päikesepaistelist ja sooja veega topu lahte.

siimu ja markoga kolmekesi. vahepeal vahetasime siimuga asjad ära ja proovisin päris freestyle lauda. sellega saab jah kõiki asju jala-aasades teha ja ujub ikka nagu loom.. hakkasin hiljem oma lauaga up360 nii proovima, et ei pane jalga taglasest ettepoole.. kohe oli hoopis teine tera ja raskem sooritada - samas põnevam.

kõik asjad proovisin läbi, mida viimastel päevadel harjutatud ja tulevad aina paremini. nüüd küll keerutamise isu natukeseks ajaks täis ja tahaks sõita. õnneks edasine tuuleprognoos nii pekkis, et isegi keerutada ei saa.

neljapäev, 1. juuli 2010

tikk-tikk

püünsi | 6,5/99 |1h10min

taas tahtlik tiksumistrenn. tuul tugevam kui eelmine kord, siim sai aeg-ajalt isegi glissi. mina ei viitsinud purje poomist järele lasta ja glissi taga ei ajanud.

peab märkima, et areng on märgatav. seekord tulid need keha-ja-taglas-360 asjad juba kuidagi välja ja boomerangi nipi hammustasin ka läbi - purjest lahti lastes clew otsa enda poolt eemale viskamine toimib hästi. heli-tackid tulid lukust, up360 oli tugevama tuulega äge teha täiesti ahtri peal keerutades. mitmed low-wind gybe'id ka, mida on järsu pöördega äge teha.

esmaspäev, 28. juuni 2010

iga minut loeb

püünsi | 6,5/99 | 1h12min

ise plaanisin jõutrenni teha, aga siim hakkas ajama, et läheb keerutama ja meelitas mind ka ära.

prognoosis vähe, tegelt oli veel vähem. suurega normaalset veestarti teha ei saanud. alguses ajasin up360 ja heli-tackidega sooja sisse ja hiljem sai juba igasugu hullusi asjasi tehtud, mida varem sajase laua peal teinud vist polegi. näiteks see taglas-ja-keha 360.. proovisin seda nii õigetpidi tehes kui ka nii, et alustad clew-first.

väga kift oli päikese käes keerutada ja siledas vees kohapeal lugematuid piruette teha.. pärast arutasime, et kiirem areng sai alguse dahabi laagrist, mil tuult polnud ja tuli tegeleda light wind freestyle'ga.. seal sai selgeks, et nii õpib kõikvõimalikke asju tuhandeid kordi kiiremini ja et õrna tuule keerutamine on väga-väga kasulik.. lõppkokkuvõttes tohutult positiivne, et tookord tuult ei olnud.. oleks puhund, oleks see terve edasise karjääri pekki keeranud.. :)

pühapäev, 27. juuni 2010

auk ja auk

püünsi | 5,0/99 6,5/99 | 2h

püünsi on okse.

mitmed prognoosid näitasid väikse purje ilma, kohapeal oli nati kahtlane kas suur või väike. läksin igaks juhuks väiksega peale ja veendusin veerand tunniga, et väike ei käi. siis suurega peale ja ega see ka hästi ei käinud. ilgelt auklik oli see värk.

üritasin kõigest väest vulcanit harjutada, aga gliss oli enamasti nii õrn, et kui laua peale püsti tõused, suudab laud enne põhja vajuda kui hüpata jõuad.. ühtegi ära ei tulnud, tihti oli tuule süü ja tihti oli käte süü, kes keeldusid meelde jätmast, et hüppe ajal vaja taglasega tegeleda. paar korda kui suutsin taglase liigutamisele keskenduda, läks väga ilusti libisema.. aga siiski ei liigutanud taglast piisavalt vastassuunda ja keha raskus jäi tagumisele jalale, mis tähendab alati märgumist ja veestarti. tiksuda sai omajagu..

kolmapäev, 23. juuni 2010

topu pooltund

topu | 6,5/99 | 2h

kuna järgmiste päevade kohapealt olid kõik tuulekaardid lumivalged, otsustasin suht napika prognoosi peale toppu minna. kohapeal oli kõik ilus, ees pidi tiksuma, aga laiu tagant välja saades sain kohe käima ja käis väga ilusti. tuul oli natuke N-NW. sain umbes 10 korda vulcanit proovida. paar tükki jäin peaaegu püsti. kui suudaks keha ja taglase asendi pärast hüpet normaalseks saada, oleks selle manöövriga korras. aga ei suuda veel.

pool tundi pärast vette minekut vajus glissituul ära. ja raip ei tulnudki tagasi. mitmed prognoosid näitasid, et puhub täitsa hilise tunnini ja mõtlesin, et passin siis ja ootan natuke.. poolteist tundi tiksusin edasitagasi ja proovisin heli-tacki ja up360-ga igavust ära ajada. aga ei tulnd mingit puhhi enam.. pärast kuulsin suvitajate käest, et oli juba tund enne minu tulekut puhunud.. ja ma tegin kodus aega parajaks, sest teadsin, et suht hilja puhub.. tubli poiss..

reede, 18. juuni 2010

the vulcan - done!

rohuküla | 5,0/99 | 2h

lõunatuul üle sadama muuli, sile vesi, tuul suht pagiline ja imelik. kaks-kolm triipu soojenduseks ja täiega vulcanit harjutama. kaldapoolses otsas ainult tack või heli-tack - nende resultatiivsus oli täna muljetavaldav.

vulcan oli mitmest kohast suht liimist lahti ja mingit head tunnet ei tekkinud, aga kui tund aega nikerdatud oli, tegin ühe ära. hea meel on. ausõna. kuna ma polnud switchis jala-aasades varem olnud, siis see vulcani lõpu asend tundus suht imelik ja hirmutav, aga suutsin pärast esimest kiir-ehmatust kiir-toibuda ja jalad ikka aasadest kätte saada. tehtud! väga ilus tõenäoliselt ei olnud, aga mingi tohutult koba ka mitte.

pärast sooritust jõudsin veel 2-3 tükki sisse kukkuda ja siis hakkas tuul täiega jamama. kas ei saanud käima või siis oli liiga üle, et mugavalt proovida saaks. mõned sain ikka veel proovida, aga seekord jäi see üks püsti jäädud asi ainukeseks. natuke aega hiljem kukkus tuul täitsa ära. tegime siimuga veel paarkümmend minutit tiksumistrenni peale ja välja ära.

kolmapäev, 16. juuni 2010

the vulcan - day three.

topu | 5,0/99 | 2h30min

seekord sain siis laua tagurpidi libisema. mine muffi kui äge see on! pärast pooletunnist lollitamist sain libisemise nii lukku, et selg ees ei kukkunud kordagi vette. aga seda tagurpidi glissi veel korralikult kontrollida ei suuda.

kahel korral suutsin enne vee alla vajumist kätega korralikult teisele poole poomi ka minna ja sealt asja ärategemine enam kaugel ei olnud..

viimased kolmveerand tundi oli jube. tuul hakkas pagitama - kord ei saanud käima ja siis oli jälle üle ja mul tulid mingid asjad nii liimist lahti, et enam ei saanud lauda libisema. täitsa metsas, kuidas ma lõpuks enda ja tuule peale vihastada suutsin.. õnneks kõige viimasel katsel, mida kalda poole sõites proovisin, läks laud jälle libisema ja päris nuttes maha ei tulnud..

jubesuur probleem hetkel veest välja poppimine. millegipärast tundub, et täitsa siledas vees ei saa lauda veest välja ja otsin paaniliselt mingit õige nurga all lainenukki. järgmine kord tuleb sellele keskenduda, et vaja täitsa siledas vees ilma laine abita laud veest välja saada. siis tuleb ära ka.. :)

palun tuult. ruttu.

pühapäev, 13. juuni 2010

the vulcan - day two.

topu | 5,0/99 | 2h45min

öösel intensiivravi köha ja nohu vastu, enne lõunat taas topu poole punuma. tuul W-NW, jätkus täpselt viiesele.

100% vulcani harjutamise sessioon. vasakuga tegin vist kokku 5 gybe'i või tacki, kõik ülejäänud olid vulcani katsed. tulemus selline, et laud keerab ilusti 180 kraadi ära, aga maandudes lendan laua pealt minema. alati. olles korduvalt konsulteerinud kultusinstruktor siimuga ja vaadanud nüüd kodus guy cribb'i vulcani kasutusjuhendit, selgub, et mäsade põhjuseks on keha raskus tagumisel jalal. seda arvasin ise ka, aga see hüppamine ise oli nii äge, et mul oli vees suht ükskõik, mis maandudes juhtub.. aga kui tahaks vulcani ära teha, siis peab õhku tõusmisel olema kehaga täiesti laua kohal, mitte üle tagumise otsa kallutama nagu chop-hopi puhul. ja lisaks siis vaja esimese käega õhus nina alla suruda, pea masti kohal.. aihh tahaks nüüd ruttu tagasi vette! samas natuke ei taha ka, sest peopesad on pärast kahte kõva trennipäeva täiesti räbalad. lisaks vasak kints ja kannikas päriis hellad sadadest cräššides.

vette-vette-ruttu-niuhh!

laupäev, 12. juuni 2010

topu rock

topu | 5,0/72 5,0/99 | 3h30min

väike briis oli. tuulekaardid kõik kogu ranniku ulatuses punased, lillad või misiganes värv mingil kaardil tormituult tähistab.. lubas edelat, aga esimesed poolteist tundi oli puhas läänekas ja siis keeras edela ja lääne vahele. läänega polnud siledat vett kuskilt võtta ja sõitsin väikese lauaga. suuremas osas niisama triibutamine ja ülipurjestusega toime tulemine koos hüpetega mõlemal halsil. kui natuke keeras, tekkisid mõlemas otsas laidude ja maanukkide taga siledad manööverdusplatsid. natuke võttis vaiksemaks ka. lohistasin suure laua vette ja hakkasin elu esimest korda vulcanit proovima. ja see hakkas meeldima. enamus katsed hüppasin laua veest välja, keerasin 90 kraadi ja lendasin selg- või külg ees vette.

siim siis õpetas, et kõrgele pole üldse vaja hüpata - vaja ainult uim pisut vabaks saada ja siis kohe esiots vette suruda ja ümber selle keerutada. mõned korrad sain laua nina vette ka ja peaaegu juba tundus, et hakkab koitma, aga kuna tõstis, siis oli vulcani proovimiseks liiga üle. proovisin siis lõpupoole veel backwinded gybe'i, aga väsimus peal ja ei tulnud enam miskit.

üliäge päev, ülikõva tuul. paremaga tulevad väiksed hüpped juba täitsa rahulikult. otse edasi hüppamisega veel tegemist, sest nii kipub natuke katapulti tõmbama. aga see võis ka lainest olla, mis täiesti tuule suunast. palju sai duck gybe'i tehtud. paremaga mõned down360 ja üks up360 ka. suure lauaga tulid tackid väga korralikult.

poiss ootab nüüd vulcani harjutamise tingimusi.. tagurpidi glissimine pidi äge olema :)

laupäev, 5. juuni 2010

roosta tüng

roosta | 6,5/99 | 20min

nüüd juba 2 ööd suht magamata. aga puhus ja tuli minna. õigemini tundus, et puhub. puud õõtsusid, rannas oli pilt ilus. pidasime vabakaga nõu, kas suuremad või väiksemad asjad. tundus, et pigem väiksed.

käosaar oli just oma putkat avamas ja küsisime ka tema käest. ütles, et pigem suured asjad, sest roosta petab - peale vaadates tundub alati rohkem puhuvat.. panime siis suured.

tibake kukkus ka sellel ajal kui rigasime ja kui vette jõudsime, pidime tõdema, et tegemist on tuulevaikusega. mina ei saanud kordagi glissi, vabamets oli 7,6-ga enamasti glissis aga ütles ka, et ta pole veel kunagi slalliasjadega nii aeglaselt sõitnud.. kuna tiksudes hakkas ruttu külm, ronisin pärast 4-5 triipu välja ja selline surf siis oligi.

vabakas oli ka täitsa närvis, et tünga saime ja pärast asjade kokkupakkimist rahustasime endid tireltõusude, lõuatõmmete ja kätekõverdustega..

reede, 4. juuni 2010

topu festival

topu | 4,0/72; 5,0/72 | 3h10min

eelmine õhtu sai hiliste tundideni pärnus joogitopsi käes hoitud ja öö oli suht magamata. jõudsime vabametsa ja antsuga natuke pärast lõunat kohale. tee peal sisendasime endisse hirmu, et tuul ikka jubekõva ja peab rigama maailma kõige pisemad asjad. kuna puhumine paistis ka kaldalt väga vali, ei kiirustanud keegi vette ja sooritatud sai minu elu kõige aeglasem rigamine. ja ikka läks nässu. läksin vabametsa 4,0 manicuga välja ja selle jaoks ei olnud mingit tuult. välja tiksusin terve tee, tagasi tulles sain korra ka õrnalt glissi.. uuesti rigama siis.

neljase purje sai ants, kellele see tänu suurele lauale täitsa paras oli ja tegin endale viiese valmis. sellega oli mõnus tulistada. alguses oli paras, lõpupoole oli tugev ülepurjestus, aga siiski selline mugavalt kannatatav. tänu eelmise korra poomiplahvatusele sõitsin oma vana poomiga, mille toru tänu eelmisel aastal sooritatud megakatapuldile päris tugevalt kõver ja mastikinnitus natuke pehme. aga sai sõidetud küll..

ees kartulipõllul toimus EMV vabastiilis, täiesti tagumises otsas olid aktivistid slalliraja maha märkinud. keenjused suutsid mingil imekombel raja nii teha, et sellele jäi ka üks kivi, mille paari tegelase uimed mingil hetkel üles leidsid, kuid pärast seda otsustati siiski rada mitte nihutada.. :) tagantjärele suht hirmuäratav teadmine, sest trenni lõpus tegin ise ka mõned ringid rada. sellel ajal puhus julgelt, minu puri oli tohutult üle ja gybe'id tulid vaevaliselt.. aga aiiii kui kift oli helikiirusel märki võtta! hoopis teine asi täpselt märgis keerata kui niisama suvalises kohas gybe'ida.. ägedus!

üldiselt oli tohutult kaiff topupäev. sõitsin väikse lauaga ja kuna sellega mingeid erilisi manöövreid õppida ei suuda, siis kimasin-krossitasin niisama ja keskendusin chop-hopile ja parema halsi hüppe lihvimisele. mõnusaid pisikesi hüppeid sai leitud kümneid ja kümneid ja parema halsi lennud tulid valdavas enamuses väga mõnusalt kontrolli all.. vaiksema tuulega tegin ka duck-gybe'i, mida on väikse lauaga väga kift sooritada ja mõned down360 viskasin ka sekka.

kolmapäev, 26. mai 2010

ülepoomistus

topu | 5,0/99 | 1h15min

ei tohtind tegelt üldse minna, sest linnas oli sada asja teha. aga kuidagi juhtus ikka nii, et leidsin ennast maanteelt, nina lääneranniku poole ja kuhi katusel. vabametsad ja siimud pidid minust varem startima, aga need villemid hakkasid tegelikult alles siis tulema, kui ma kohal olin.

tuult oli mõnusalt palju. väiksed rigamised ja vette. kalda alt kohe laksti täisglissi ja sellega kadusid igasugused kahtlused, kas ikka oleks pidanud linnas asjalik olema.. ei oleks.

esimese pika triibuga suutsin ennast kohe peaaegu kalavõrkudesse mässida. see oli küll hästi tähistatud, aga silmasin alles siis, kui allatuult oli võrk juba ees ja ülestuule ots oli liiga kõrgel, et sealt üle pugeda.. viskusin siis vette, keerasin otsa ringi ja sõitsin võrgust välja.

hoidsin ennast meelega keset lahte, et suurema lainetuse ja kõvema tuule käes backwinded gybe'i ja up360 proovida. kokku vist paar tükki läbi häda õnnestusid, sest tuult oli väga palju. ja siis hakkas tõstma. sõitsin terve lahe läbi, et leida natuke tuulevaiksemat kohta, aga ei miskit. igal pool tuhandega üle. puri oli täiesti sirgeks tõmmatud. proovisin siis keset lahte samu asju, aga järjest ainult mäsad.. lainet tekkis ka nii palju, et paremaga sai pisikesi hüppeid teha.. mõned nendest tulid väga ilusad ja kontrollitud.

kui tunnike laamendatud, jõudsid vabametsad ja siimud vette.. tegin vabametsaga 3 triipu võidu.. olin natuke kiirem, sest see polnud veel settinguid soojaks saanud.. neljanda triibu ajal, täitsa hirmuäratava kiiruse peal plahvatas poom. masti lähedalt toru pooleks lihtsalt.. pärast selili vee peal põrkamist otsisin oma asjad üles ja imetlesin üllitist.. poomist oli saanud kaks poolpoomi ja olin umbes poole kilomeetri kaugusel kaldast. rigasin siis rahulikult taglase kokku, rullisin purje ümber mastijuppide, poomi tükid ka sinna sekka ja mastipikenduse abil kogu kupatus jala-aasade külge kinni laua peale. siis võtsin ülestõmbamisotsa, üks ots tagumise jala-aasa külge, teine ots ümber reie ja hakkasin kalda poole kõmpima.. proovisin ka ujuda, aga lainetus oli nii suur, et ujudes ei saanud suurt aru, kas üldse edasi liigun.. asjade sidumine ja kaldale jalutamine võttis kokku aega umbestäpselt pool tundi. täitsa võhmale võttis see jalutamine.. vesi rinnuni, muda poolde säärde, vrakk jala küljes loksumas..

tahaks enda jaoks nüüd lähiajal selgeks mõelda, mis teeksin, kui selline asi juhtuks pirtal keset tallinna lahte külma veega... never sail alone.

ja võib-olla peaks trapetsi taskusse mingi nöörijupi kaasa panema.. ülestõmbamisots oli täpselt nii lühike, et ujudes peksis jalgu vastu uime.. ja kui pikem maa sügavas vees, oleks väga abiks mingi vähemalt paarimeetrine nöör, millega asju remontida või enda külge rakendada..

esmaspäev, 24. mai 2010

kardula külvamine

püünsi | 5,0/99 5,0/72 | 2h15min

täna läks mereääres esimese asjana tohutu vingumine lahti, et krt kas ikka puhub ja kas ikka saab väiksemat sorti asjadega sõita või mis üldse saab.. mina vahin siis siimule ja vabakale lolli näoga otsa ja imestan, et kas mul silmanägemine läinud või teistel mingi kiiks küljes.. sest minu meelest puhus täiega ja sättisin kõige väiksemad asjad vee piirile valmis.

alguses suure lauaga sisse, aga ruttu oli selge, et ka väikesega saab sõita. kui pisikese ära tõin, tõstis tuult ka, niiet nüüd oleks juba suurega päris jube olnud.

vesi oli soe, aga pind ebatasane. hullult ei raputanud, aga mingit maailmamõnu ka ei olnud. võib-olla lihtsalt ei osanud sõita, sest raske nädalavahetus polnud kehast täielikult lahkunud ja pole pool aastat nii suurt tuult näinud. wave'i osakonnas polnud ka midagi liiga head. nurgakivi juures tekkisid siiski päris mõnusad pisikesed hüppesetid ja nii sai suht pikka triipu tehtud suure osa ajast, et ühtepidi hüpped ja madalas otsas gybe, duck ja down360.

gybe oli väikse lauaga täna täiesti lukus. mõlemas otsas. ülimalt üksikud sadasin sisse. midagi erilist proovida ei tahtnud, sest tuult jubepalju ja väikesega ei oskagi midagi proovida. keskmise suurusega mõnusaid hüppeid oli mitmeid, aga täna suutsin vist kokku umbes viiekümnest hüppest heal juhul kolm normaalselt maanduda. absull kõik läksid spinni..

hea trenn, kahe tunniga täitsa laibaks..

kolmapäev, 19. mai 2010

formulismi õppetund

pirita | 10,5/155 | 40min

mitmed tegijamad vaatasid mind pisut viltu, kui surfiklubi ees formula asju kokku nüsisin.. sest tuul puhus. teised läksid slalli sõitma. see ei tõotanud midagi väga head. tõmbasin purje alt nii peale kui jaksasin ja sättisin poomi ka pisut allapoole. ja vette.

esimesed 20 minutit olid väga ägedad. eilsest esmaehmatusest olin üle saanud ja julgesin juba ka väikseid puhanguid purjesse lasta ja suuremaid kiiruseid arendada. mingi hetk läks rind täitsa õhku täis ja tekkis väike teen-mis-tahan tunne. siis tuli tuul ja see tunne kadus. viimased 20 mintsa oli enamuse ajast minu jaoks väga üle ja see ei olnud eriti ilus, mis toimus. suure osa ajast olin selles maikel džäcksoni asendis, kui ta varbaotste peale tõuseb.. täpselt niimoodi kõverate jalgadega kikivarvul laua peal olingi, et mingitki sõidukurssi säilitada. mitu tuule sisse keeramise mäsa tegin ka. kui ei olnud džäcksoni asendis, siis oli kaks valikut: kas tõused natuke püsti, mille peale laud totaalselt tuulde keerab ja sa sisse kukud või siis oled mees ja säilitad normaalse sõiduasendi, mille puhul kiirus hetkega sajatuhandeni läheb ja sa juhitavuse kaotad ja ikka sisse kukud - seekord siis üle otsa lennates ja röökides.. seda viimast ma veel proovida ei tahtnud.

oleks tahtnud tunni täis sõita, aga tuul oli nii kole, et pidasin paremaks kuivale ära minna. sain tohutult targemaks ja nagu öeldud - esimesed paarkümmend mintsa olid juba vägaväga lahedad.

teisipäev, 18. mai 2010

esimese sordi formulist

pirita | 10,5/155 formula | 1h45min

nonii-noniii... poiss astus esimest korda formula lauale ja hoidis esimest korda kümne-ja-poole-ruudust purje tuule käes. olgem ausad - mingit armumist esimesest tuulepuhangust ei olnud.. esimesed 2 triipu olid vapšee õudukad, sest poomi kõrgus, trapetsi aasad, jala-aasad ja kõik muud settingud nõudsid tungivalt kohendamist. aga tunnikese jooksul sain suurema osa asjadest enda käe järgi ilusti paika ja nii ei tundunudki enam täiesti võimatu.. lõpupoole hakkas isegi kuidagi sõidu moodi tunduma see asi ja kui vabamets veel näitas, kuidas allatuult sõidetakse, oli juba peaaegu tore.

trenni lõpus olid tunded segased, sest vees väga muljetamiseks aega ei olnud - eluujäämisega tuli tegeleda.. paar tundi hiljem, kui juba koduseinte vahel, jõudis siis ekstaas ka kohale.. formula on ikka päris hull püss.. kihutab ilma tuuleta (tuulega läheb sõna otseses mõttes lendu), kihutab sileda vee peal ja lähes piiramatu kursi valikuvabadus ei ole samuti kehv asi. muidugi minul polnud veel midagi piiramatut - tuuleaugus julgesin ka natuke allatuult lasta, puhanguga keeras laud vabatahtlikult täiesti vastutuult ja mul polnud mingit soovi seda takistada. alternatiiv oleks olnud vaadata, kuidas kiirus helibarjäärile läheneb, aga seda ei viitsind seekord.

neljapäev, 29. aprill 2010

hommikune superflätt

püünsi | 6,5/99 | 1h30min

täiesti esimene asi, mida hommikul nägin, oli suur kuusk magamistoa akna taga, mis rokkis täiega. suht kohe meenus, et mulle meeldib selliste ilmadega merel käia ja hakkasin tegutsema. vabakaga kontakt - see pidi üheksaks püünsisse jõudma. tegin natuke aega parajaks ja sättisin ennast ka selleks ajaks kohale.

tuul puhus. meri oli ilgelt rahulik ja sile, sest suht puhas lõunatuul oli teemaks. õhutemperatuur oli 3 kraadi ja väikest seenevihma sadas terve aeg, aga see ei seganud muffigi. suured asjad kokku ja vette.

üks kõige ebanormaalsemalt ägedamaid päevi üldse. tuul täpselt paras kuuepoolesele, meri sile nigu vannivesi. kõik asjad, mida eelmine aasta harjutasin, olid täiesti lukus. järjest tulid üliilusad täisglissis gybe'id, duck-gybe'id, downwind360 mõlema käega, tackid olid kõik korralikud, heli-tackid samuti. ainuke asi, mida tavalisest vähem teha sai, oli veestart, sest sisse kukkusin suht harva. tuju oli terve aja (ja on siiamaani) nii hullult hea, et täitsa lõpp. kuna käpad siiski natuke külmetasid, otsustasin, et backwinded gybe'i ei hakka proovima, sest neid saab palju sisse kukutud. mingi hetk hakkas vabakas front-to-saili proovima ja selle peale hakkasin kohe backwindedit proovima. vist kümnest kaks kukkusin sisse, enamus tulid väga ilusad, kuigi mitte glissis lõpuga. täitsakreisi. mingi hetk oli tunne, et pole mingit pinget manööverdada, sest kõik asjad nii kindlalt tulevad.

täitsa kift on vahel ka nii sõita, et küsimus on pigem manöövri puhtuses ja variatsioonis kui selles, kas üldse püsti jään :)

vabamets on ka vaikselt sõitma õppinud ja nüüd võib öelda, et täitsa väärib oma tippslallivarustust. aasta tagasi oli pigem nii, et kui see päkapikk oma võimete piiril sõitis, siis pidasin temaga vabalt sammu ja tihti sõitsin ka mööda.. nüüd on nii, et kui vana punni põhja vajutab, läheb suht kindlalt eest ära... ja krt nüüd oskab (vähemalt sileda vee peal) korralikult gybe'i ka teha.. väga ebameeldiv.

ülisuper päev. lust ja lillepidu.

kolmapäev, 28. aprill 2010

light wind freak

püünsi | 6,5/99 | 1h30min

aihh.. poiss läks natuke hulluks. ja mitte heas mõttes. prognoos oli poolkõva ja juhtus nii, et mina käima ei saanudki. poolteist tundi olid mu sõbrad tack, upwind360, heli-tack, switchis sõitmine, õrna tuule gybe ja mõned imelikud asjad, mida kaugeltki ära ei teinud. asjad tulid tegelikult täitsa okeilt. tack ei tulnud. sellest vist hakkaski närvi minek. poole peal avastasin heli-tacki jaoks natuke uue tehnika ka, mis parandas oluliselt kuivaks jäämise protsenti. nii, et keerad laua palju rohkem ära ja pärast jalgade vahetust lähed suht allatuult ja puri clew-first. varem üritasin vist nii, et manöövri lõpus jääb laua nina pigem vastu tuult natuke.

näpud terve aja külmetasid. ikka, et ühte kätt hoiad all ja pumpad ja kui see enamvähem üles sulab, on teise käe sõrmedega side katkenud.. väga ebameeldiv. mingi hetk hakkasin iga ebasoorituse peale ilgelt vihastama ja endaga riidlema.. mõistagi tegi see ainult asja hullemaks ja nii see lumepall veeres, kuni ma enam mitte midagi ei osanud ja pirtsutades kaldale kobisin. mhh..

pühapäev, 25. aprill 2010

tuult oodates

püünsi | 6,5/99 | 1h15min

alustuseks paar masendusse langemist.. vabakas-iff-otto pidid pirtale minema ja mõtsin, et lähen siis ka. kohapeal tuult ei olnud. paar slallikat meres olid, aga need tiksusid suure osa ajast. siis langetasime otsuse püünsit silmama minna ja see osutus veel depressiivsemaks.. püünsis oli vähem kui pirtal. passisime natuke ja tõstis pisut. ivar mõõtis kohati 7-8 meetrit.

läksime kõik vette, teised slallikatega, mina oma suurte asjadega tiksuma. algul tundus, et tiksudes hakkab suht väga ruttu külm, aga ei olnud hullu midagi. tegin siis natuke tack'e, natuke upwind360, natuke heli-tack'e ja natuke õrna tuule gybe'i asju.. kui kolmveerand tundi oli tiksutud ja olin endale just rääkinud, et teen tunni täis ja ongi korralik õrna tuule trenn purgis, siis tõstis. sain käima ja edasi käiski. täpselt parajalt kuuepoolesele. kuna tiksutud ja manööverdatud oli juba parajalt, siis lasin päris pikki otsi, triibutasin niisama ja sättisin keha asendit paremaks. paremaga tegin 2-3 down360 ka, mis suht vabalt tulid. kuna tiksudes oli ikka natuke külm hakanud, siis pärast pooletunnist kimamist olid käpad piisavalt külmad, et oli hea mõte välja minna. varvastel taas täiesti mõnus ja ei mingit külmetamist.

laupäev, 24. aprill 2010

kevadtorm 2010

topu | 5,0/99 | 1h45min

igal pool puhus. suurem osa võitlejatest olid tallinna ümbruses väljas, me tulistasime vabametsaga keset päeva topu poole punuma. umbes viie paiku saime vette. tuule olemasolu kahtluse alla panna ei saanud, puhus täiega. vabakas viskas oma viiepoolese vapori ja 86-liitrise manta. mina väikse purjega ja suure lauaga. tuul oleks vabalt mu väikese veivika ka käimas hoidnud, aga seda ei taibanud kaasa võtta ja parem ongi esimesed korrad suurega paarutada. esimesed veerand tundi oli suht keeruline, sest tuult oli tõesti palju. terve trenni jooksul polnud vist kordagi, kus oleks lihtsalt rahumeeli gybe'i hakanud tegema.. iga kord tuli hirm maha suruda ja üritada asja tohutule kiirusele vaatamata kontrolli all hoida. tulid mõned ilusad manöövrid ja mitu mitte-nii-ilusat. aga sisse kukkusin väga vähe. lõpupoole tegin ka 10 mintsa tack'i meeldetuletamist, aga see võttis kõva tuule ja paksu kasuka tõttu väga läbi ja jõud rauges..

vesi oli väga-väga soe. sain eile surffhausist uued soojad sussid ka ja varvastel ei olnud ainult okei vaid kohe täitsa soe. sõrmed külmetasid natuke terve aja, aga ei midagi hullu. alguses proovisin korra kollaseid kummikindaid oma räbalate paksude kinnaste alla, aga nii hakkas kätel tohutult kiiresti külm..

kokkuvõttes väga mõnus slallitrenn. topu poole sõites mõtlesin küll pika nimekirja välja, mis manöövrid kõik meelde tuletan, aga ülepurjestus ei lasknud muffigi peale gybe'i teha.

leidsin veel hiiumaa surfiklubi lehelt ühe sissekande, mis lisab värvi tuuleolude kirjeldusele.. need kaks slallivenda, keda seal mainitakse, oleme vist meie vabakaga :)

pühapäev, 18. aprill 2010

grand opening

püünsi | 5,0/99 | 1h5min

oujea.. täna sai siis varbaid kastetud. ega ta maitia mis komfortne ettevõtmine ei olnud, aga võttes arvesse, et eelmine kord sain vette täpselt 25 nädalat ehk 175 päeva tagasi, polnud valikut ja tuli minna. krt see kuival oldud päevade arv tundub ikka väga õõvastavalt tohutu number.. kui ise poleks arvutanud, siis ei usuks.

arulagedalt külm tegelt ei olnud. kaldal oli täitsa soe, sest pilvitus taevas passiv päike küttis musta kalipsot täiega. vette minek ei pannud ka minestama - pigem täiesti tavaline ära jahtunud vannivesi tundus.. autos kahte kalipsot selga ajades tuli muidugi meelde, et sügisel oli ühe papu talla sisse täiesti arvestatav auk tekkinud. nimetatud auk ei olnud talve jooksul ise ära paranenud ja see ventilatsiooniava tegi varvaste elu kindlasti kordades jubedamaks kui terve sussiga sõites. kinnastega sama lugu, et nende peopesad täiesti räbalad ja vesi käib läbi nii nagu tahab. oleks olnud uued papud, oleks need ka kinni teipinud ja oleks ka uued kindad olnud, poleks üldse külm hakanud. kuna aga oleks ei ole suurem asi sõna, siis varbad ja näpud siiski natuke külmetasid aga ei midagi hullu. tulin tunni möödudes meelega maha, et alustuseks mitte liiga teha. temperatuuri poolest oleks võinud rahumeeli veel vähemalt pool tundi sõita.

tuult oli niiettapab. minu täitsa sirgeks tõmmatud viiene oli julgelt üle, aga mitte päris üle mõistuse. esimesed gybe'id olid elujubedad ja suht sama värinaga tehtud nagu need sügisesed ihasalu omad, kui organism samal ajal alkoholiga võitles.

kui 20 mintsa sõidetud oli, hakkasid gybe'id normaliseeruma ja julgesin ka paar korda paremaga duck gybe'i. midagi muud ei julgenud teha, sest nii üle oli ja sisse kukkuda väga ei meeldinud.

kõva tuul oli ka püünsi lompi arvestatava chopi meelitanud ja mul õnnestus ühest nukist võetud hüpe nii maanduda, et uim ja vist ka laua ahter läksid vööni vees põhja. viis minutit hiljem lisandus repertuaari üks kreisi trapetsis katapult, mis jalad korralikult üle keha viskas. rohkem ei tahtnud ennast nüpeldada ja hoidusin veepinna lähedusest lahkumast.