pühapäev, 25. oktoober 2009

nasva laguun

nasva | 6,5/99 | 1h15min

esialgu oli plaan muhumaa ja saaremaa vahel väinas sõita, aga praami pealt tulijad raporteerisid, et seal ei puhu muffigi. siim näitas siis oma nasva laguuni. ehk siis liivakarjäär mererannas.. sellised liivaaugud, mille veealune kallas on suhteliselt nii järsk kui olla saab. meetri kaugusel kaldast on üle pea, vesi nii sile kui üldse olla saab.

tuult muidugi ei olnud. läksime suure kambaga peale, mina ja siim laguuni, tiina, urve, andres ja vahur sõitsid merel. plikad tulid pärast ka laguunist läbi. sai siis tunnike tiksutud ja teineteist upwind360 tegema sunnitud. kes sisse kukkus, oli loll, sest vesi oli külm. tänu ülijärsule kaldale, sai ka igasugu lolluseid proovitud nagu see, et sõidad kaldasse kinni ja jooksed madalikul edasi või vastupidi - tuled jooksuga ja hüppad kaldalt lauale..

mõnus üritus. koordinatsioon andis küll pisut soovida, sest magatud oli mõned minutid ja eelmine õhtu läks ka väikseks napsutamiseks, aga ehk oli selle võrra jälle vähem külm.. :)

laupäev, 17. oktoober 2009

sõbrapäev

ihasalu laht | 6,5/99 | 1h

normaalne, kui sõbrad on. helistavad laupäeva hommikul ja ütlevad, et pane kaineks saamine mõneks ajaks kõrvale ja lähme vette.. no lähme siis.. kodus oli tuult nimodi, et päris täpselt ei saanud aru, kas puhub üks või kaks meetrit.. selleks ajaks kui hullud minu juurde jõudsid, hakkas ka vihma sadama. urvekas ja siimud käisid kõigepealt korjasid mu sõiduki linna pealt ära, sest simo oli kaasa võetud (ma ei tea miks) ja ma poleks urvekate auto peale mahtund. kodus kahe minutiga raamid peale, koorem katusele ja ihasalu poole. urve minu auto roolis, sest ma ei tohtind.

tuul oli täpselt ainult mere peal. terve tee sadas ilusat rahulikku vihma. puuladvad liigutada ei julgenud. kui meri paistma hakkas, oli ka mingit tuult tunda. aga rigasime kuskil liivavallide ja metsa taga niiet tundus kindel tiksumise päev. kui aga puu tagant välja astusin ja asjadega randa jalutasin, ei jaksanud peaaegu asju kinni hoida, sest tuul oli.

mitte üht tiksumise sekundit. alguses oli parajalt üle, seansi lõpus oli suur puri juba täitsaväga üle. siim oli 5,4-ga ja see olevat ka üle olnud.

sõitsime ihasalu lahes, jägala jõe suudmest mõned millimeetrid ülevalpool. tuul suht põhjast, natuke kirde poole. rand liivane ja kividest täiesti mahajäetud. rigada saab muru peal. pööörfi..

õhutemperatuur viis kraadi, vesi viimaste aegadega võrreldes väga soe. näpud külmusid korra täiesti läbi, aga ma ei teadnud sellest midagi. alles siis märkasin, kui korra kaldavees puhkehetkel käed alla lasin ja need seda hullumeelset ülessulamise valu tegema hakkasid. varbad olid ka lõpuks suht kanged, aga sellest sain ka aint nii aru, et tunnetusmeetodil oli jala-aasa ülesleidmine raskendatud.

minu jaoks siis puhas triibutamise päev, peale gybe'i midagi ei proovinudki. praktiliselt kõk gybe'id jäin püsti ja iga kord imestasin, et kuidas on sellised käkid võimalik püsti jääda - eriti need täielikus ülepurjes tehtud asjad.. sõidu ajal oli väga hästi tunda, et poisil on igasugused alalhoiusüsteemid välja lülitatud ja see ajas palju rohkem hirmu nahka kui parema halsi hüppelained ja totaalselt tumepruun vesi (tänks a lot, jägala).

pärast sportimist jälle urvekas rooli, sest mina ikka veel ei tohtind ja siis laulasmaa printsesside juurde sööma ja sauna. on ikka elu, ahh...

esmaspäev, 5. oktoober 2009

crazy monday

pirita | 4,2/72 | 55min

märgistamata nurgakivi asemele tekkis täna uus vihkamismärklaud. pirita rannahoone. mugav on olematu suurusega purjega sõita üritada, kui puhub 15 meetrit, aga rannahoone ees on umbes 8 meetrit. seda mugavam, kui on puhas on-shore tuul ja lõputu hulk murdlaineid, mis kõik on aastakümnete kaupa harjutanud ja trenni teinud selle nimel, et sind kaldale suruda ja igasugune kõrgusevõtmise katse pekki keerata. sinna otsa veel taglas, mis glissi saamiseks 35-meetrist tuult vajas ja oligi minu surfielu füüsiliselt kõige raskem tunnike.

ehk siis tundub, et aive 4,2 ice ei suuda sellega kaasa pandud gaastra mastiga mitte kuidagi koostööd teha. siim oli vees 4,1 combatiga (küll ka 10 liitrit suurema lauaga) ja ütles, et talle oli koguaeg tuult liiga palju. mina sain normaalselt sõita ainult kõige kõvemate puhangute ajal ja siis oli tõesti väga mõnus sõita. ehk siis puri ei lähe vale masti tõttu kuidagi väga närviliseks vaid laseb lihtsalt kõik tuule ilusti mööda. kuna pidin seal pesumasinas pidevalt käte jõul poomi küljes rippuma ja purje õrnalt pumpama, et mingisugunegi gliss saavutada, väsisid paksudes kinnastes käed umbes 15 minutiga. muidugi tuul oli ka suht puhanguline.. puhus kas 13 või 16 meetrit vaheldumisi paarisekundilise intervalliga pluss puhangud 18-19 meetrit.

viimased pool tundi oli veestart elusuurune ettevõtmine, sest näpud lasid iga pisema puhangu pärast poomist lahti. need hetked, kui mõnusalt sõita sain, üritasin enamuse hüpetest maha suruda, sest polnud käsi, mis õhus taglast adekvaatselt kontrolli all hoiaks. tingimused olid tegelikult maailmaägedad - lainevahed ülisiledad, hüppelaineid valida iga mõeldava kuju ja suurusega mõlemal halsil, vesi täitsa soe jne, aga mittevedava taglase ja paksude kinnaste kombinatsioon võttis asjast kogu komfordi.

järgmine kord võtan vabametsa 6,7 vapori kui vaja tormiga pirtale minna. aa ja siimuga otsustasime, et alates järgmisest esmaspäevast hakkame rannahoonet tükikese haaval minema tassima. kumbki urgitseb iga päev seinast paraja tüki lahti ja viib kaasa ja küll ta ükskord otsa saab. kevadel plaanime talgud korraldada (teeme ära 2010), kus üritaks paari päevaga terve korruse minema viia. jälgi meediakanaleid, üle-eestiline talguliste registreerimine algab jaanuaris-veebruaris.

pühapäev, 4. oktoober 2009

big sunday

püünsi | 5,0/72 5,0/99 | 3h

ajeee püünsi oli täna eeskujulik veivispott. vesi nii kõrge, et ees basseinis eluhull tšopp, nurgakivi vee all ja tavapärasel rigamisplatsil oli murdlainetus... lõunapoolne poolsaar ka täiesti vee all. alguses proovisin suure lauaga, varsti oli see väga üle, siis võtsin väikse. tuul otseselt ei raputanud, aga oma kiiruses ta väga kindel ei olnud ja mõtles aeg-ajalt ümber. enamuse ajast sai siiski väikse lauaga kenasti sõidetud.

kui olin pool tundi sõitnud, nägin nurgakivi juures ovet, kes oli tähistamata kivi üles leidnud ja oma uime sinna maha pannud. käisin tõin talle kaldalt enda suure laua uime ja kruvika. muidugi just see hetk pidi tuul natuke kukkuma nii, et kaldale jõudmine nõudis oma aja, aga ovel polnud kiiret - kannatas ära. suht kehv oli sellise lainetusega meres lauale uime alla keerata.. taolises situatsioonis ilgelt tähtis, et kruvi ei oleks ümaraks kulunud ja kruvikeeraja sobiks täpselt. minu kruvi oli kulunud ja keeraja ei sobi täpselt :) aga saime külge ja ove pääses ujumisest ja jalutamisest. õnneks oli vesi nii soe, et minu kahekordses kalipsos polnud mingit häda viis mintsa kaelani vees passida. võrreldes eelmise korraga täitsa suvine ilm..

nurgakivi märgi puudumisega seoses sain mõneks hetkeks päris vihaseks purjelaualiidu peale. krt kui on hooaja ava- ja lõpupeod või surfilaagrid või muud joomingud, siis on küll ilgelt usinad reklaamima ja orgunnima, aga eesti ühes kõige rahvarohkemas surfispotis hädasti tähistamist vajavat kivi tähistatud ei saa.. saan aina vähem aru epl-i liikmemaksu maksmisest. see põhimõttselt osaline ettemaks hooaja jooksul toimuvate võistluste ja ürituste eest ja that's it. aga see selleks. nii palju kui ma ka üritasin pahane olla, oli lõppkokkuvõttes üks kõige ägedamaid päevi üldse.

lained tohutud, kurss praktiliselt risti lainesse, läänepoolseimate toodrite kõrval tekkisid eluilusad murdlained. ikka kohe sellised nagu filmis.. ülisuuri lendusid küll teha ei saanud, sest suurte lainete vahele tekkis väga tihedalt väiksemaid laineid ja suure jaoks ei saanud korralikult hoogu võtta, aga sellegipoolest ühed kõige vägevamad hüpped ja täpselt selle õige laine pealt.. vahetult enne murdumist..

jama oli, et pidin jälle paksude kinnastega sõitma, sest ilma hakkas kohe külm. ja kuna hüppe ajal vaja kätega poomi küljes rippuda, siis käevarred läksid lõpuks väga-väga jämedaks. lõpuks peamiselt sellepärast maha tulingi, et ei jaksanud enam kinni hoida. eks olin muidu ka väsinud...

pealetõmbamise mõtteid väga ei tekkinud. tundub, et kui puhub parajalt väiksele lauale, siis ei suuda ma endas julgust leida, et peale tõmmata. eks siis peab esimesed forwardid ikkagi suure lauaga tegema...