laupäev, 17. oktoober 2009

sõbrapäev

ihasalu laht | 6,5/99 | 1h

normaalne, kui sõbrad on. helistavad laupäeva hommikul ja ütlevad, et pane kaineks saamine mõneks ajaks kõrvale ja lähme vette.. no lähme siis.. kodus oli tuult nimodi, et päris täpselt ei saanud aru, kas puhub üks või kaks meetrit.. selleks ajaks kui hullud minu juurde jõudsid, hakkas ka vihma sadama. urvekas ja siimud käisid kõigepealt korjasid mu sõiduki linna pealt ära, sest simo oli kaasa võetud (ma ei tea miks) ja ma poleks urvekate auto peale mahtund. kodus kahe minutiga raamid peale, koorem katusele ja ihasalu poole. urve minu auto roolis, sest ma ei tohtind.

tuul oli täpselt ainult mere peal. terve tee sadas ilusat rahulikku vihma. puuladvad liigutada ei julgenud. kui meri paistma hakkas, oli ka mingit tuult tunda. aga rigasime kuskil liivavallide ja metsa taga niiet tundus kindel tiksumise päev. kui aga puu tagant välja astusin ja asjadega randa jalutasin, ei jaksanud peaaegu asju kinni hoida, sest tuul oli.

mitte üht tiksumise sekundit. alguses oli parajalt üle, seansi lõpus oli suur puri juba täitsaväga üle. siim oli 5,4-ga ja see olevat ka üle olnud.

sõitsime ihasalu lahes, jägala jõe suudmest mõned millimeetrid ülevalpool. tuul suht põhjast, natuke kirde poole. rand liivane ja kividest täiesti mahajäetud. rigada saab muru peal. pööörfi..

õhutemperatuur viis kraadi, vesi viimaste aegadega võrreldes väga soe. näpud külmusid korra täiesti läbi, aga ma ei teadnud sellest midagi. alles siis märkasin, kui korra kaldavees puhkehetkel käed alla lasin ja need seda hullumeelset ülessulamise valu tegema hakkasid. varbad olid ka lõpuks suht kanged, aga sellest sain ka aint nii aru, et tunnetusmeetodil oli jala-aasa ülesleidmine raskendatud.

minu jaoks siis puhas triibutamise päev, peale gybe'i midagi ei proovinudki. praktiliselt kõk gybe'id jäin püsti ja iga kord imestasin, et kuidas on sellised käkid võimalik püsti jääda - eriti need täielikus ülepurjes tehtud asjad.. sõidu ajal oli väga hästi tunda, et poisil on igasugused alalhoiusüsteemid välja lülitatud ja see ajas palju rohkem hirmu nahka kui parema halsi hüppelained ja totaalselt tumepruun vesi (tänks a lot, jägala).

pärast sportimist jälle urvekas rooli, sest mina ikka veel ei tohtind ja siis laulasmaa printsesside juurde sööma ja sauna. on ikka elu, ahh...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar