mitte midagi ei ole muutunud

pozo | 4,2/75 | 2h

pärast väikest maismaa pausi eestimaal oli hea jälle varbad soolavette panna. kiskusin neljase nii alt kui poomist nii sirgeks kui läks ja asusin kihutama. algul meenutas laine natuke lainet ja tuul natuke tuult. hiljem muutus laine taas roppude sõnade leksikoniks ja tuul erikuradi puhanguliseks. uskumatu, et suure ja laia ookeani pealt saab selline värin tulla.. täitsa sessiooni lõpus hakkasid pinnavormid natuke jälle lainet meenutama.

kihutamine. kalda all sain oludele vaatamata mitmed lained ilusti kätte ja õppisin tsopisel pinnal täitsa edukalt bottomit tegema. väljudes mitmed table topid, aga seda ägedat pea alaspidi tunnet ei tulnud kordagi. ühe päris mehise laine pealt suutsin tagumise jala table'isse keerates aasast välja kiskuda. õnneks suutsin õhus selliselt skeemitada, et tagumik ja jooksu pannud jalg maandusid laua kõrvale, mitte laua peale. kui üks jalg ettehoiatamata välja tuleb ja laud ilgelt lipendab, siis on paras tegemine teist jalga kätte saada ja tulingi alla üks jalg aasas.. imelikud need fanaticu pehmendused, et kui natuke survet avaldad, siis gripivad väga hästi, aga kui eriti survet ei avalda, siis pole muffigi mingit hõõrdumist..

sisse sõites tulid paremaga mõned väga tuusad vastu tuult hüpatud asjad. korra oli peaaegu bäki laine tunne juba.. ulmeliselt hästi annab kuaadiga enne lainet lauda kiirust kaotamata keerata ja sihtida..