seitsmes pöialpoiss

püünsi | 4,4/100 | 2h30min

kohale jõudes basseini keskele ei näinud, sest tallinna lahe peal hõljus maani ulatuv vihmapilv. sain asjad vihmas kokku panna, aga kui autost kalipso seljas välja ronisin, oli juba täitsa selge ja muhe. vees sain esimese asjana tunda kaldaalust ülipuhangulist tuult. sekundi jooksul puhus nii 6 kui ka 16 m/s. hakkasin kiirelt roppe sõnu meelde tuletama, aga kaugemale välja saades enam nii ei raputanud. neljapoolega oli üldjoontes paras lasta. tuule tugevus küll kõikus tavapärasest enam.

vee pind oli selle eest nii tugeva tuule kohta täitsa superluks. paremaga leidis enamvähem normaalse koha manööverdamiseks ja vasakuga oli aeg-ajalt täitsa kreisisile. nurgakivi juures moodustusid laine moodi asjad, mis olid püünsi kohta eriti pika vahega. lainete vahel täiesti sile ja loodis spordisaali põrand. millegipärast sattusid küll tuuleaugud kahtlaselt tihti sileda peale jõudmisega ühele ajale, aga ikkagi..

algus oli tore, natuke aega hiljem lagunes jälle tehnika totaalselt ja laua veest välja hüppamine oli raketiteadus. ja ma ei ole raketiteadlane.

lõpuks suutsin ennast siiski kuidagi koguda ja lõppkokkuvõttes oli tubli spocki-vulcani trenn mõlema käega. kontroll vaikselt paraneb. täna sain vist mõlemal käel vähemalt korra juba ebaõnnestunuks tembeldatud spockid ära päästetud.

soe oli. sõrmed suutsid vereringe säilitada ilma, et neid väga järele aitama peaks. seitsmes päev järjest merel...