jõutrenn

pozo | 5,0*4,2*3,7/74 | 1h50min

üks nendest ülimõnusatest päevadest.. natuke tundus kahtlane, kas äkki on neljase ilm, aga kuna tuule kiiruse visuaalse hindamise ajal ka mõned korraks tiksusid, panin viiese. pigem igal juhul natuke üle, sest seda nõrka lurri on saadud küll.

viiesega tegin kaks ringi. vist kukkusin nende ajal viis korda lihtsalt niisama sisse. mõtlesin, et kas tõesti enam ei oska üldse, sest ligilähedaselt ka ei saanud hakkama. kaldale neljast rigama.

neljasega vee kohal vuhisedes sain aru, miks viiest kasutada ei osanud. sest neljane, mille ma esimese triibu lõpus ülimalt sirgu venitasin, oli ka väga üle. laine asemel oli täiesti segamini tsopp, kiiresti sõita oli praktiliselt võimatu, sest kõik oli paksult mingeid ebamääraseid künkaid täis.

üksikud hüpped, seal proovisin table toppi, kuid kuna laine väga madal ja järsk (ja lainevahe ca pool laua pikkust), siis enamasti ei saanud piisavalt kõrgust, et laud korralikult ära keerata. hiljem küll tuli üks väga ilus.. kalda all polnud veivata millegagi, proovisin jõudumööda spocki teha.

lõpuks ei kannatanud enam neljast ja tõin kolmese. ma ei tea, kas suurega ei saanud aru, või oli tuul rigamise ajal muutunud, aga nüüd oli veel lisaks muule ka nii puhanguline, et anna olla. kalda alt kolmesega minema ei saanud ja kaugemal oli kohati nii üle, et ei julge sõita ja siis jälle tuli keset triipu selline auk nagu oleks dahabis täiskiirusel klaaspõhjaga kalade vaatamise laevukese varju sõitnud..

lõppes kõik sellega, et keset lahte kukkus tuul ära, kukkusin triibu pealt maoli vette ja pärast väikest ootamist sain aru, et vaja vaikselt kalda poole ujuma hakata.

ujumise ajal proovis üks turist minust üle sõita. järsku märkasin, et mingi tüüp on selja taga ülestuult ca 3 meetri kaugusel.. tiksus laua peal, aga kuna tuult polnud, siis laud lihtsalt triivis. minu suunas. ei saanudki aru, kas ta ei osanud laualt nii maha tulla, et mulle mitte asju peale lasta või arvaski, et ta peaks antud olukorras iga hinna eest sõitu jätkama, aga mulle peale ta vajus ja lõpuks lihtsalt keerasin ise ta laua viltu, et ta enne maha pudeneks, kui mulle või mu asjadele mastiga lajatab.. pärast küll vabandas ette ja taha...

kui kaldale sain, hakkas jälle vähemalt viiesele puhuma, aga arvasin, et võib-olla tänaseks piisab..