parem halssss

ketchup | 5,0/74 | 2h

pozost üks-kaks kilomeetrit lõunasse. spott on saanud nime lähedalasuvast ketšupitehasest.

tuul edelast, ehk siis täiesti tagurpidi. viiene paras. paremaga välja. lained :)

laine ei olnud küll maailma suurim, aga siiski korralik. ma vist hüppasin kaks korda kõrgemale kui varasem parema käe rekord. vasaku käe saavutatud kõrgustest ei jäänud vist ka enam üle mõistuse palju puudu. eks ta parasjagu imelik veel on, aga ikka reaalselt kontrolli all ja muhe. tekkisid ka parema bäki mõtted, aga need ajasid veel pigem naerma. ja ei olnud head bäki lainet ka.

vasakuga kalda all veiv. kindlasti elu kõige kiftim lainesõit. ma ei tea, kas oli tuule suunast või laine kujust või liini pikkusest või lihtsalt niipidi mugavam, aga kuidagi väga hea oli kõik. bottomis jäi kenasti puri vedama (pozos tavaliselt ei jää) ja tulid mõned ulmeliselt ägedad cutbackid, kus sain juba ka uime natuke lahti ja ahtri libisema..

ca kaheksa purje oli peal ja kõigi nägudest oli näha, et sõime harvaesinevat hõrku magustoitu...

mind hoiatati, et ketchupis käivad ka merisiilid chillimas. ma jäin uskuma ja tegin kõik võimaliku, et ühegi jäsemega põhja ei puudutaks. enamasti see ka õnnestus, kuigi lõpetasin peaaegu kõik triibud väga madalas. selgus, et tugeva tahtmise korral on ka põlvekõrguses vees võimalik nii paigutuda, et põhja ei puuduta. kokkuvõttes siile ei kohanud, aga välja minnes oli vesi taandunud ja see tõi nähtavale pisikesed teod, mis olid kividele kinnitunud. praktiliselt iga kivi peal oli üks tornike ja ja muidu tavalise teokarbi torni tipus oli luust naelaotsa kujuline enesekaitseline moodustis. aiii värdjad. elulibedad kivid ja siis need loomad seal kivide peal. vist viis minutit ronisin välja ja tegin sjuukseid nägusid, et ohohoo..

oleksin nüüd nõus hookipas vette minema.

sw (kordustrükk)

aeroclub | 5,0/100 | 2h

sama koht pisikese lennujaama taga bahia felizi kõrval, sama tsopp, pisut tugevam tuul. koomale tõmmatud viiene korralikult poweris.

vasak on kunn. tegi vabalt spock540 asju ja vulcaneid. paremaga endiselt tülis, ei suuda tagurpidi libisedes kuidagi keha taglase kohale viia.. aga natuke läks eilsega võrreldes paremaks ja vulcan hakkas vaikselt tulema.

üks vahe proovisin natuke mõlema käega grubbyt. täielik disaster. ei saanud korralikult teha, sest allatuult sõites rauges lainele tagant otsa sõites hoog ja aeglaselt oli eriti võimatu. paremaga tuli vist mingi peaaegu miniloop ühel katsel..

paremaga aga tuli kogemata üks maailmatrikk. vulcan, viskasin (tegelt ise lendas) taglase käest, taglas käis tagurpidi libisemise ajal täiesti vee kohal ära, hakkas siis vaikselt tõusma ja tuli kätte tagasi. nagu filmis.. ja ikka aega võttis, passisin pikalt ja juba igav jõudis hakata enne kui taglas tagasi tuli ja libisemise hoog rauges. suu oli kõrvuni ja kukkusin lõpuks vette, sest laud oli salaja natuke liiga vulcani ja spocki vahele ära keeranud. aga ikkagi.

sw

el random koht | 5,0/100 |2h

õhk täiesti tagurpidi, puhus läänest-edelast. vist oleks oma kodu ukse ees ka sõita saanud, aga siin ei pääse autoga kuidagi normaalselt vee äärde.. piilusin pozo ka üle, aga sinna ikka nii palju õhku ei jõudnud, et viiesega saaks. kimasin siis mööda rannikut tagasi lõuna poole ja leidsingi koha, kus sõideti. ca 500 m bahia felizist ida poole. väikese lennujaamakese ja ringraja kõrval. ei mingit randa ega sellist otseselt, suht suvakas koht, kust lihtsalt veele ligi pääseb. kolm purje ja üks lohe olid peal.

puhus täpipealt viiesele, vee pind väga harjumatult chopine.. mitte et hullult tsopp oleks olnud — tegelikult oli vägaväga leebe — aga lihtsalt viimased 3-4 kuud sõidetud ainult täiesti sileda peal või lainetes, nii et tavalist natuke chopist merd oli nüüd täitsa imelik vaadata..

ei taha ennast uuesti üles kruttida, aga pean ikka mainima, et rigamise ajal kukutati peaaegu väikesele koolieelikule lapsele lohe pähe. korra juba vaatasin, et ongi korras, aga ikka mingi meetriga pääses.. tegemist polnud lohe allalaskmisega või midagi, lihtsalt mingil värdjal oli vaja oma trikke täiesti kaldavees teha, et lohe jumala eest alati kaldalolijatele pea kohale tuleks. äge ju. ja ta jätkas pärast intsidenti täpselt samas vaimus.

esimesed 20 mintsa tuli õppida mittesiledas sõitma. vasak õppis ära, sellega tulid hiljem ludinal käsu peale vulcanid ja spock540 asjad. paremaga oli kehvemini. ei, kohe päris väga kehvasti oli. me vist ei saanud isegi kokkuleppele, mis spordialaga tegemist on, sest nendest liigutustest, mis aset leidsid, purjelauaspordis väga kasu ei olnud. lõpupoole loobusin ja tegingi kaugemas otsas paremaga lihtsalt gybe'i.. seda oskasin.

mõnus mahe õhtusurf loojuva päikesega. tuul üle mõistuse ühtlane. praktiliselt ei olnud hetke, kus oleks pidanud käimasaamist ootama või tekkinuks tunne, et tahaks kuskilt peale tõmmata.. jala-aasad tundusid küll ülisuured, aga see vast jälle mittesiledast veest tingitud värk ja lõpuks harjus ära..

kähkukas

pozo | 5,0/74 | 1h10min

prognoosis, et vahetult enne pimedat viskab mingi imeliku tuulelaksu keset muidu tuuletut nädalat.. laud autosse ja luurele.

teel pozosse juhtus midagi müstilist. algul ei saanud aru, mis jama on (kahtlustasin, et maailma lõpp), aga siis tuli meelde, et see veetilkade ülevalt alla kukkumist nimetatakse vihmasajuks ja seda ei maksa karta. viimati nägin vihma umbes 13. juunil...

kohale jõudes oli parkla tühi, kaks purje peal. javier ja mingi suvaline turist. tiksusid. kuna vihm ka, siis ei kutsunud kuidagi vette tiksuma, aga kuna javi ei ole maailma kõige sitem sõitja, siis mõtlesin, et vaatan niisama pealt natuke. aeg-ajalt sai käima, aga oli näha, et vedu ei olnud korralik. umbes viis mintsa hiljem oli juba täitsa teine lehekülg.. javi viskas mõlema käega forwardeid ja mu buss hakkas ka vaikselt õõtsuma.. enam polnud võimalik pealt vaadata, ajasin välkkiirelt kalipso selga ja hetked hiljem olin vees.

überkift õhtu! laine oli algul hästi pisike, aga vaikselt kasvas. samas oli ta paraja vahega ja heast suunast ja väga hea kujuga. gybe'ida oli ülimõnus. laine vahelt leidis flätti kah.

käis korralik kihutamine ja kuna tuult oli palju, siis sai väikese provotseerimisega päris kõrgeid hüppeid teha. bäki lainet polnud. rannas sai väikese laine peal mürada ja ka spocki proovida.

ja siis see loodus.... vihm lakkas suht kohe, kui vette jõudsin, aga mägedes sadas korralikult edasi.. osad mäenukid süsimustad, osad vihmast valged, suure mäe otsas vihmapilv, millest ägedad valged vihmajutid alla joonistatud.. teise mäe otsas lumivalge pilvetutt. osa taevast tumehall, osa helehall, sekka helesiniseid laike ja siis viskas maanduv päike pool taevast täiesti kuldseks ja oranžiks. viimases hädas värvis taevas ranna poole sõites ka merepinna täiesti punaseks..

olime vees kolme-neljakesi, ruumi laialt ja kuuldus mitmeid eufoorialaksu tekitatud huilgeid ja kiljumisi. õrnalt ka polnud tahtmist maha tulla ja lasin täiesti pimedani. muidugi paar kutti jäid veel vette ja need sõitsid ka veel siis, kui mul olid asjad kokku pandud. siis oli juba nii pime, et ma arvan, et nad oma poomi väga ei näinud..

superäge igatahes.

stiilikliinik

arinaga | 5,0/100 | 2h

pozos oleks ka viiesega sõita saanud, aga kuna lainet nagunii ei olnud, siis korralik freestyle'i sessh.

esimesest minutist hakkasin spock540 asju laduma. ja vasakuga tuligi kohe esimesest minutist. paremaga peaaegu tuli ja siis läks hullemaks ja siis läks täiesti katki. vihastasin natuke aega. tekkis tahtmine parem käsi küljest ära närida. aga siis suutsin ennast kontrolli alla saada ja hakkasin otsast peale õppima. ja olles järjest kõikide elementide tehnika läbi käinud ja ära parandanud, saingi umbestäpselt teise tunni lõpuks parema käe ka tööle. väga kift. tavaliselt kui pekki läheb, siis läheb sessiooni lõpuni aina hullemaks.

kuidas see tavaline spock käib? selle tahaks nüüd ka ära õppida. praegu tundub spock540 sada korda lihtsam..

sutsu lainet kah

pozo | 5,0/74 | 2h

parkisin kösteri kõrvale.. tal oli filmicrew kaasas ja käis iga natukese aja tagant kaldal masti küljes olevat kaamerat sättimas.. siin on nüüd selle nalja koht, et see poiss on vist ka varem purjelaua peal seisnud..

tuult eilsest vähem, aga laine hakkas kohati looma. algul sai kalda all natuke veivamist proovida ja kaugemal väljas olid päris suured ümarad mäed, aga päris hüppelainet oli ikka väga vähe. täpselt korra jäi normaalse kiiruse peal ramp ette ja proovisin kohe bäkki. ei keeranud piisavalt, aga niiii hea oli jälle proovida.. ajas kohe pulsi kõrgeks ja hinge elevust täis..

varsti tekkis kalda alla tuuleauk ja seal ei saanud enam midagi teha.. ja sutsu hiljem lagunes laine täitsa ära.. täitsa punkri juures oli ilus laine, aga seal ei julge ega raatsi madala veega sõita — kõik räägivad, kuidas seal bäkist maandudes laua nina lömmi kipub minema..

kodus tagasi

pozo | 4,2/74 | 2h30min

uskumatu lugu. just siis, kui hakkas tunduma, et pozos ei puhu enam kunagi, pandi prognoos püsti ja juhtuski nii, et täitsa korralik neljase ilm. ca 40 päeva oli siis tuulevaikust..

lainet küll väga ei olnud.. pisikesed ja ilusamad tekkisid harva. hüpata polnud millegi pealt, natuke sai kalda all veivata. keegi teine ka praktiliselt ei hüpanud.

kohe alguses suutsin ühe päris toore avarii teha.. paremaga väike kehvasti maandutud hüpe ja kukkudes tegi pea korraliku whiplash laksu.. toibusin paari minutiga, aga pani mõtlema, et ikka absull iga kord tuleks korralikult venitada.. isegi kui ei plaani hullu panna, võivad hullud asjad ise ligi tikkuda..

suuremalt osalt niisama triibutamine ja normaalse lauaga sõitmise meeldetuletamine. aga samas väga äge. aeg läks lennates.

liimist lahti

arinaga | 5,0/100 | 1h

eelmine päev sai palju trenni tehtud. lausa nii palju, et öösel ei saanud magada.. hommikul seega suht korralik väsimus kallal. vette minnes oli esimese 10 minutiga selge, et mingi jama on.. täpselt nagu oleks korraliku pohmelliga merel.. ei mingit tasakaalu, iga veestart pani hingeldama nagu oleks midagi hingeldama ajavat teinud.. poole tunni peal olin valmis välja minema, aga siis ilmus mingi kohalik vend välja, kes tundus, et sõidab suht täpselt samal tasemel nagu mina.. see oli erakordne, sest üldiselt on see täiesti algajate ja slallitajate koht. vabastiilijad elavad fuertel või midagi..

tegin siis teise pooltunni veel.. mõõtsime teineteist teravate pilkudega ja igaüks proovis näidata, mis oskab.. tuul oli taas selline, et tiksud, ja siis on vee pealt näha, et tuleb umbes 20 meetri pikkune puhang, kus vaja käima saada, midagi teha ja siis kui manöövris sisse kukud ja stardid, pead jalgadega elu eest siputama, sest tuulest ei piisa, et taglastki üles tõsta..

korra sai kõrini ja ronisin laua peale, et taglast sikutada. see hetk oligi täpipealt pohmelli tunne, sest kukkusin lihtsalt külili.. laua peal ma seista ei suutnud..

ühesõnaga üks suur suremine ja nüüd kui seda siin järgmisel päeval kriban, võin öelda, et järgneval ööl jäingi natuke haigeks ja asi ei olnud ikkagi selles, et sai natuke trenni tehtud.. homme on viimase viie nädala kõige tuulisem päev.. mina pikutan voodis.......

enam ei oska

arinaga | 5,0/100 | 2h

viskasin mõned lukus vulcanid ja siis hakkasin kohe spocki proovima. kõikidest spocki katsetest tulid esimese hooga prerfektsed vulcanid.. üritasin siis rohkem ja selle tulemusena lõppesid kõik asjad vee all. eilsest oli vist väheke superstaari tunne sees, et kõik tuleb iseenesest..

kulus kümneid minuteid enne kui aru sain, et vaja ka natuke keskendumist ja asjalikkust ja pingutust. aga ega korralikult ei hakanudki tulema. tuul oli ka nagu ma ei tea misasi.. 20 sekundit puhus ja siis jälle ei puhunud. kui liikuma said, tuli hetke jooksul midagi teha ja tunde järgi öeldes lõppesid umbes pooled manöövrid tuulevaikuses. suht räme on spokitada, kui alustad 10-meetrise tuulega ja lõpetad 3-meetrises..